käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748-1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne,
Teepeale jääb kamin, mille möödudes ta hõikas valjult ,,ei-ei'' ja näitab käega kamina poole. Vanemad on varasemalt lapsele öelnud, et kamina juurde ei või minna ning kui laps on selle poole lähenenud, siis on vanemad hõiganud ,,ei-ei''. Laps pole tegelikult veel teadlik, et kamin on kuum ja seda puudutades võib kõrvetada saada, vanemad pole lasknud sel juhtuda, aga ta mäletab sõna ,,ei'' tähendust. Väikelapse eas võib sõnamälu väga hea olla (Tankler, 1999). Nüüd tuleb ema, kes paneb lapse hoopiski potile. Kodus olles on lapsel mähkmete asemel aluspüksid ja seetõttu istub Enrik päris tihti potil, kuna ema tahab, et laps õpiks potil käimise kiiresti selgeks. Potil olles on laps väga rahutu, paistab, et ta hetkel väga potil istuda ei taha ning häda ka pole ja osutab käega söögilaua suunas ning ütleb ,,mämm-mämm''. Seepeale tõstetakse Enrik söögitooli. Laps ise
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne,
*Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
(Nt. ei salli partneri harrastust, sallimatus kantakse üle esemetele, mis sellega seonduvad.) Rahulolematust näidatakse ainult pealiskaudsete asjade puhul välja, selle taga sügavad probleemid, mida ei osata või ei taheta väljendada. Paarisuhe on jõuetu, kui ei osata enam midagi rääkida. Lisa 3. Konflikti lahendamine Eesti esimene ja ainus juhtimisajakiri Konflikti lahendamine Üllas Tankler detsember 2003 Rubriik: Suhted tööl, Tasakaal Üllas Tankler Kuidas konflikte töökohal ära hoida? Sellele küsimusele polegi paraku otsest vastust. Muidugi on alati võimalik häirete vähendamisele tõhusalt kaasa aidata. Juhid, kes ei leia oma inimeste jaoks aega, peavad hiljem aega võtma nende inimestega seoses tekkinud probleemide lahendamiseks. Peamine pole mitte utoopiliste lahenduste otsimine konfliktide
Juttu on ka Nobeli auhinnast, mida Kross küll ei võitnud, kuid oli mitmel korral kandidaadiks. Neljandas peatükis on kirjas järelehüüded Jaan Krossile: kuidas mäletavad tuntud tegelased Jaan Krossi. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia 5. 1990. Tallinn: Valgus. 3. Kruus, O. & Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Jõevere, K. & Soopan, I. 2007. Jaan Kross. Eesti Päevaleht, 300, 4-13. 4. Tankler, L. 2008. Jaan Kross. Eesti Päevaleht, 4, 5-8. 5. Eesti Kirjanike Liit. Jaan Kross. URL=http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1. 28. veebruar 2008. 6. Veidemann, R. Autobiograafiline Jaan Kross. URL=http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html. 28. veebruar 2008. 7. Vikipeedia. Jaan Kross. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross. 28. veebruar 2008. 11 LISAD Foto nr.1 Jaan Kross. (Raigo Pajula)
st. 3. Kes saadet teeb? Nähtavad saatetegijad on saatejuht (Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre, Astrid Kannel või Tarmo Maiberg) ning tema intervjueeritav, kes on tavaliselt välispoliitilisse eliiti kuuluv diplomaat, riigiametnik või oma ala spetsialist. Lisaks stuudiointervjuule on saates ka lõik kuskilt mujalt: kas näiteks Eestist (nt intervjuu Saksamaa välisminsitriga tema visiidil Eesti) või mõni rahvusringhäälingu väliskorrespondent teeb mingi loo (nt Allar Tankler teeb loo USA presidendivalimistest). Kaadri taha jäävad aga näiteks rezissöör (Krista Rannamäe), operaatorid, toimetaja, helimees jt. Ühte saadet teeb umbes 20 inimest. Saate tootja on sõltumatu Eesti Rahvusringhääling. 4. Teemavaliku kriteeriumid Saate teemad johtuvad sellest, mis hetkel päevakajaline ning oluline teema on. Näiteks pärast Boriss Nemtsovi tapmist Kremli külje all tegi Neeme Raud sellest 1. saatelõigu, stuudiosse tuli antud
ja looma seoseid õpitu vahel. Näiteks pidime me loetud raamatu põhjal näideldes analüüsima mõne karakteri iseloomu ja jõudma arusaamisele miks see karakter vastavalt käituda võis. 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' tunnetusprotsessi mudeli järgi kujunevad skeemid inimese teadvuses, et kogetut ja õpitut iseenda jaoks korrastada (Tankler, 2005). Kogemus, mis laekub mällu skeemidena võimaldab inimesel ette näha sündmuse arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda
koolikaaslased). Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast- lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist, genofondist (Tulva jt. 2002). Mikrosüsteemi kuuluvad ka inimesed ja nende omadused (vanemate haridustase, õpetajate tõekspidamised, mängukaaslaste vanus ja sugu) kui arengut mõjutavad tegurid. Raamistu olulisteks komponentideks on tegevused, rollid ja suhted. Koos käitumispaigaga loovad need terviku (Tankler 1999). 2.1.2 Mesosüsteem Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevuses (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Lapse mesosüsteem koosneb kodu, lasteiaia/kooli ja vaba aja veetmise vahelistest seostest
Simonov, P. 1981. Emotsionalnõi mozg. Moskva. Singer, I. 1995. Saatan Gorais. Patukahetseja. Tallinn. Solzenitsõn, A. 1992. Templetoni loeng. Eesti Kirik, 10. Steinbeck, J. 2001. Hommiku pool Eedenit. Tallinn. Stenson, J. 2009. Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele. Tallinn. Stephens, L. 1974. The teachers Guide to Open Education. New York. Reest, J. 2008. Last kahjustavad suhtlemissituatsioonid. TPS diplomitöö. Käsikiri. Tammsaare, A. H. 2008. Kirjad tütrele. Tallinn. Tankler, M. 1999. Kuidas areneb laps. Tallinn. Templar, R. 2009. Lapsevanema mängureeglid. Tallinn. The International Encyclopedia of Education. 1988. Oxford; New York; Tokio. Tuulik, M. 1989. Otsenivanije kak sotsialno-vospitatelnoje javlenije. Tallinn. Tuulik, M. 2006. Kõlbeline kasvatus. Tallinn. Undset, S. 2005. Põlev põõsas. Tallinn. Wilber, K. 2003. Kõiksuse teooria. Tallinn. Võgotski, L. 2006. Klassikalisi artikleid vene arengupsühholoogiast. Tallinn. Winterhoff, M. 2010
18. Papalia Development psychology 19. Rogers jt. (2005) Kuidas aidata uimastiprobleemidega last 20. Roomeld jt.(2003) Hüperkineetiline laps. 21. Russell & Russell, 1952 22. Ruth Elamankaaren psykologia 23. Salo, O.Crescendo – hitaasti kasvaen 24. Sinkkonen (2002) Koos isaga 229 25. Soans (2005) Indigolapsed 26. Sullivan (2004) Kiusamine koolis. 27. Tankler, M. (1992) Kuidas areneb laps. Logos 28. Teusen (2001) Jonniiga 29. Tulviste, T. 7a. kuni murdeealise kõne. Konspekt loengust Kõne ja suhtlemine koolis. Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas TÜ 2003 30. Whyman, M. (1997) Kaheks kistud: kuidas toime tulla vanemate lahutusega? 31. Woolfon (2004) Miks lapsed nii käituvad? 32. Wortham, S.C. Early Childhood Curriculum Artiklid aadressilt http://www.tnk.tartu.ee/artiklid
annaabi.ee 
