Isa Peeter tahtis et Maie läheks mehele Ennule, sest tema rikas ja tark mees. Isegi Maie õele Jütsile meeldis Märt. Jüts sa kohe aru ,et ega see Enn räägi õiget juttu. Koguaeg aina meelitab Peetrit. Niisiis see jama käis koguaeg Üks päev aga võttis Peeter Posimehe ning luges sealt kaubahindade alt , et pütt punast soola 9 rubla ning pütt tangu.......... 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter ei saanud aru miks need täpid seal tangude taga on . Nii ta siis küsis Jütsi käest järgi, aga Jüts ei teadnud. Jüts ütles , et küsib koolist kooliõpetaja käest. Peeter kutsus Jütsit lolliks, et ta midagi ei tedanud. Nii ta siis läks Ennu juurde kuna tema kõige targem mees.. Nii siis tegi Enn Peetrile petu kaupa. Peeter võttis oma rehest odrad, küsis veel Ennule juurde pool ning müüs need pütt tangusoolade vastu.Odrad mis olid aidas pidid minema Maiele, kui Maie mehele läheb
Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, mineraalaineid, vitamiine jms. Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja
sarnaselt eelmisega kerge, lõbusa ja jämekoomilise sisuga. ,,Kosjakaskede" näol on ajaliselt üsna kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. Koidula esimene päris algupärane näidend oli 1871. aastal esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Tegemist on Koidula kõige tuntuma naljamänguga. ,,Säärase mulgi" süzee aluseks oli ilmselt Perno Postimehes avaldatud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks ning tuli suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse, kuid pidi siis häbiga tagasi minema. ,,Säärase mulgi" keskmes on näidendi lõpus õnneliku lahenduseni jõudev armuintriig. Koomilisust lisab ühe keskse tegelase ekitus, mis toob talle ootamatult suurt majanduslikku kahju. Draamateose tegevus toimub 20. sajandi algusaastail Tartu maakonnas Mäeotsa talus. Üheks juhtfiguuriks on Mäotsa talu peremees Peeter Pint, kellel on naine Anne, poeg Jüts
sõkaldest, kollaka varjundiga. Toodetakse jämedat, keskmist ja peenikest tangu. Kaerast toodetavad tangained: 1) kaerahelbed saadakse puhastatud kaeratuuma aurutamisel (muljutakse valtside vahel laiaks ja kuivatatakse) a) kiirkaerahelbed ruttu valmivad b) täistera kaerahelbed ei eemaldata kesta 3) kaeratangud purustatud tangud saadakse purustamata tangude töötlemisel tekkiva kõrvalsaadusena Tatrast toodetavad tangained: 1) tatratangud on terved kolmetahulised tuumad. Terveteralistest valmistatakse tavalisi, halliks värvusega tatratange. Purustataud tangud on tatratuumade purustatud osad. Saadakse terveteraliste tangude valmistamisel kõrvalsaadusena. Maisist toodetavad tangained: 1) maisimanna 2) maisitang on tera kestast ja idust vabastatud terad. Toodetakse riisjat (väärtuslikum, keeb
Haki liha võimalikult väikesteks kuubikuteks ja pane veega keema. Hakitud sibul praadida rasvaga läbi Kui lihal on vaht pealt korjatud, lisa tangud, sibulad ja küüslauguküüned ning purustatud loorberilehed. Samuti piisavas koguses vett ning hauta madalamal kuumusel peaaegu pehmeks. Vorstipuder ei tohi olla nii pehme kui tavaline söömiseks mõeldud puder, lisaks peab ta ka tihke olema. Keemise vältel ei tohi putru segada, muidu muutub see kleepuvaks. Leotatud tangude puhul on keeduaeg kuni 1 tund. Sega valmis puder kergelt läbi ja tõsta jahtuma. Lisa leigele pudrule ürdid (parem rohkem kui vähem) ja läbi sõela kurnatud veri (verd ära korraga lisa), soola ja natuke jahvatatud pipart. Sega läbi ja jäta umbes pooleks tunniks maitsestuma. Kontrolli maitset ja segu paksust, puder peab olema ühtlane, kuid mitte liiga vedel. By Hank Shaw on March 16, 2009 Verivorst valmistamine
(Jannseni jutustuse järgi). Mõlemad näidendid on jandid, kerged ja lõbusa sisuga näidendid, kus oluline koht on jämekoomikal. 1872 ilmus trükis (lavastati 1871) Koidula kõige tuntum naljamäng "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti kirjanduses esimene algupärane näidend. "Säärase mulgi" süzee aluseks sai Eesti Postimehes ilmunud sõnum saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks, suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse tuli, kuid pidi häbiga tagasi minema. Koidula käsitleb selles näidendis mitut ajastule iseloomulikku probleemi: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen; hariduse vajalikkus; päriskoha ostmine; sõjaväest kõrvalehoidmine; sundabielu. Võrreldes varasemate teostega on selle näidendi tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku
minema. Järgmisel päeval istub Peeter toas ja on Erastu Enni peale vihane, kuna poiss valetas taadile, et ajalehes oli kirjas tangud, kuid tegelikult oli seal kirjas soolad. Nüüd kõik viljad tangudeks tehtud ja linnas said kõik Peetri peale kõvasti naerda. Enn tuleb väljast tuppa ja kohe Peeter tal kaelas. Süüdistab teda kõiges, kuid Enn ei ole üldse pahane, tema lubas võtta ikka Maie endale naiseks. Pulmad tulevad 4 nädala pärast ja see tangude jama on ikka taadi enda süü. Enn lahkus ruumist, Peeter ei tea enam mida Annele ja Maiele öelda, kuid aknast juba näeb, et Anne maja poole kõnnib. Sisse tulles Anne ikka pärib kuidas turul läks ja kas kotid raha täis, Peeter siis mõistab, et ta vist ei teagi seda lugu turul tegelikult. Nüüd kui taat on Ennule selja keeranud, räägivad nii Anne, kui Maie et ta ikka läheb Ennule naiseks, mitte Märdile. Taat on selle jutu peale pisut segaduses ega saa enam
aasta tasemest. Toiduainete nappusest tingituna loodi ettevõtete ja asutuste juurde põllumajanduslikud abimajandid. 1944. aasta lõpul alustas tööd Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, mille juhtiv koosseis oli komplekteeritud 1943. aastal Tseljabinskis. Kaubanduse taastamine omas teatud eripära, sest sõja ajal oli Nõukogude Liidu elanikkond viidud normeeritud varustamisele toidukaupadega. 1941. aastast toimus leiva, suhkru, kondiitritoodete, liha, kala, rasvainete ja tangude müük kaartide (talongide) alusel. Varustamine oli diferentseeritud sotsiaalsete gruppide lõikes. Tõõliste normid jagunesid veel kahte kategooriasse sõltuvalt töötingimustest. Lisanormid olid ettenähtud rasketööstuse töötajaile ja lastele. 1942. aastast normeeriti ka tööstuskaupade müük. Normeeritud varustamist rakendati pärast sõjategevuse lõppemist ka Eestis. 1994. aastast lisandus kommertskaubanduse süsteem.
[] Juurviljadest kasvatati ühistes kapsaaedades ja taluaedades naereid, kaalikaid ja kapsaid. Sageli küpsetati neid tuhas ja söödi kohe kuumalt või hiljem külmalt kastmega. Naeri- ja kaalikatükke lisati ka supile. Värsket kapsast nimetamisväärselt ei söödud. Kapsaid säilitati hapendatult. Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või söödi toorelt. Hapukapsastest keedeti igal pool tavaliselt tangulisandiga suppi. Ainult mulgimaal hautati hapukapsaid koos tangude või kruupidega paksuks pudruks mulgi kapsad. [] Lõuna- ja Ida-Eestis söödi ka kanepitoite. Kanepiseemnetest valmistati kanepitempi, mida määriti leivale ja söödi kartulite kõrvale. Kanepipiim oli piima aseaine, mida pandi suppide peale ja anti pudru kõrvale lehmade lüpsiperioodi vaheajal. Rukkileivataignast alusel valmistati kanepipirukaid. Küpsetamisel tehti mõnel pool karjasele väike kanepipirukas. Kanepiseemnetest valmistatud toite peeti maitsvaks ja toitvaks. []
Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke. 2.2 Teraviljasaadused. Teraviljasaadusteks on tangained, jahu ja tärklis. 2.2.1 Tanngained. Tangained on terved või purustatud viljaterad. Tangude saamine võib olla tootmise otsene eesmärk või ka tööstuse kõrvalharu näiteks jahu- või tärklisetööstuses. Tera osade keemiline koostis ja toiteväärtus on iga teravilja puhul erinev. Kõige väärtulikum on endosperm (teravilja jahuline tuum), mis sisaldab valkaineid, süsivesikud ja rasvu. Kõige väiksema toiteväärtusega on kest ja kestaalune kiht. Tangainete tootmis etapid: 1) Puhastamine; 2) Sorteerimine; 3) Koorimine; 4) Sõelumine, sorteerimine;
vastupidi). Oder on kiireltvalmiv teravili. Tera on piklik, teravate otstega, ribilise pinnaga ja paksu õiskestaga. On Eestis tähtsaim teravili ning maailmas 4. kohal. Kaer on piklik-ovaalse kujuga, pealt kaetud paksu õiskestaga, kollaka värvusega, kõrge rasvasisaldusega. Hirsi tera on väike, ümara kujuga ja erineva värvusega. Kasvatatakse kuivema kliimaga piirkondades. On suhteliselt rasva- ja samuti valgurikas 13,5%, süsivesikuid sisaldab vähem. Kasutatakse põhiliselt tangude valmistamiseks. Sorgo meenutab üldkujult maisi, kuid terad on ümarad (4 korda suuremad hirsiterast). Kõige rohkem kasvatatakse Indias. Sisaldab suhteliselt palju suhkrut. Tatar kuulub botaaniliselt rohttaimede hulka ja tatraliste sugukonda. Vili on kolmetahuline ja paksu kestaga. Sisaldab palju valku kuni 15,5%, seejuures on need oma aminohappelise koostise poolest täisväärtuslikud. 8.3. Jahu Jahu valmistatakse kõikidest teraviljadest, kuigi levinumad on nisu- ja rukkijahu. Jahu
(Jannseni jutustuse järgi). Mõlemad näidendid on jandid, kerged ja lõbusa sisuga näidendid, kus oluline koht on jämekoomikal. 1872 ilmus trükis (lavastati 1871) Koidula kõige tuntum naljamäng "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti kirjanduses esimene algupärane näidend. "Säärase mulgi" süzee aluseks sai Eesti Postimehes ilmunud sõnum saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks, suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse tuli, kuid pidi häbiga tagasi minema. Koidula käsitleb selles näidendis mitut ajastule iseloomulikku probleemi: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen; hariduse vajalikkus; päriskoha ostmine; sõjaväest kõrvalehoidmine; sundabielu. Võrreldes varasemate teostega on selle näidendi tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku Märt, kelle
annaabi.ee 
