4. Tühjad kalorid- kalorid, mis ei anna kehale midagi vajalikku (nt. alkohol) Energia vajadus- vajadus, mille rahuldamiseks peab inimene toituma täisväärtuslikult. Põhiainevahetus- on südame, kopsude ja teiste organite tööks vajalik energia hulk. See toimub magades. Lisaainevahetus- erinevalt põhiainevahetusest toimub energia kulutamine tehes trenni või füüsilist tööd. Pruun rasvkude- energiakulutaja, mis põletab efektiivselt rasvu ja mis esineb peamiselt vastsündinutel ja talvituvatel loomadel. Toiduring- sellelt näeme, kui suure osa päevasest toidukogusest peaksid moodustama erinevad toidugrupid. Toidu vahelduvus- on toitumisharjumus, kus süüakse iga päev erinevaid toitaineid ja toiduks tarvitatavate ainete hulk ei ole piiratud. Toidu mitmekülgsus- on toitumisharjumus, mille puhul süüakse palju erinevaid ja vitamiinirikkaid toitaineid. 5. Mina arvan, et enne tuleks süüa seapraadi, sest lihas leidub rohkel hulgal erinevaid
Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2
On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad. On tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva
kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad.
vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Nukud paiknevad erisugustes kohtades, kõige sagedamini
ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne (röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta
Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri korral roosa seeneniidistikust ja eostest koosnev kirme ( punakaste) *tungaltera-sklerootsiumina säilib haigustekitaja mullas kuni 2 aastat.
omavahel väga harva kopuleeruvad. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Sellistel liikidel, mille valmikud ei toitu, toimub munemine suhteliselt lühema aja jooksul, kuna ka nende loomade eluiga on lühem. Tavaliselt munetakse munad toidutaime peale või selle lähedusse, mõne primitiivsema liigi puhul loobib emane munad lihtsalt lennu ajal laiali. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Vastsete värvus võib olla hoiatav (mürgistest taimedest toituvate röövikute puhul) või vastupidiselt maskeeriv,
Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab
Looduses eluiga 2 aastat, vangistuses elanud 20 aasta vanuseks. Toob kasu kahjurputukate hävitamisega. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel. Pole looduskaitse all. Hallrästas ehk paskrästas: Eestis harilik haudelind. Eestis pesitsevad 100 kuni 200 tuhat paari. On liikuv ja seltsinguline lind. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Üksikud võivad talvituda ka meil. Sügisel on põhitoiduks marjad. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesa ehitamine kestab 4 või 5 päeva, asub kuni 20 meetri kõrgusel. Pesas 4 kuni 7 muna. Pesitsevad kolooniatena. Teda ohustavad hakid ja hallvaresed pesarüüstetega. Pole looduskaitse all. Punarind: Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Eestis 200 kuni 500 tuhat paari. Noorlinnud on väga uudishimulikud ja ettevaatamatud, võivad pikalt jälgida ka inimest,
lülieostena, taimejäänustel. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiidid, resistentsed sordid. o Võrklaiksus levib seemnetega ja taimejäänustel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: haiguskindlad sordid, kõrrejäänuste hävitamine, optimaalne külviaeg, fungitsiidid. o Kõrreliste jahukaste haigus esineb kõigis arengufaasides alates tõusmetest kuni pähikuteni. Talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Peamiseks nakkusallikaks lülieosed. Tõrje: varane kõrrekoorimine, sügav sügiskünd, umbrohutõrje, haiguskindlad sordid, seemnete puhtimine. o Punakaste e fusarioos haigustekitajad säilivad mullas, taimejäänustel ja seemnetel. o Harilik kõrrerooste suvi- ja talieoslad arenevad peremeestaimel. Seen talvitub talieostena taimejäänustel seeneniidistikuna. Tõrje: vaheperemeestaimede hävitamine,
On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad. On tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva
Kõige aktiivsemalt hingavad taime noored koed ja organid. Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt õied, aeglaseimalt seemned. Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapmiku neelamine väheneb ja taim sureb. Alumine temp piir on alla -10kraadi. Talvituvatel taimedel on hingamine märgatav veel alla 25külmakraadi. Hingamise intensiivsus sõltub ka temp kõikumisest. Samuti sõltub hingamine veesisaldusest ning valkude hüdratsioonist. Valgus mõjub roheliste taimede hingamisele erigususelt. 3. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs on glükoosi anaeroobne katabolism. Glükolüüs kulgeb kuni püroviinamarihappe tekkeni taimedel ja loomadel ühte moodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimedes etanool,
annaabi.ee 
