servaga. Väärtused suured vilikonnadküpsena maitsvad marjad Puudused võrsed valmivad kehvaltmarjad arenevad aeglaselt 'Kosmonavt' vajab talvekatet Marjad suured, ovaalsed. Seemned on väikesed. Lehed tuhmid, 5 sügava hõlmaga ja ülespoole hoiduvate servadega. Väärtused suured maitsvad marjadseemnete osakaal väikeB ja C tsoonis ka avamaal Puudused jahukasteõrn 'Krassavets'* kerge talvekate Marjad punased, paksu kesta ja suurte seemnetega. Lehed läikivad, allakaarduvate servadega ja kollase sügisvärvusega. Väärtused ilusad marjad söödavad värvumise algusestmarjad säiluvad hästivõrsed korgistuvad vara Puudused paks marjakest ja suured seemnedjahukasteõrn 'Loza Mira' vajab talvekatet Marjad suured, piklikovaalsed. Vilikond hõre, milles on ka väikseid seemnetuid marju. Lehed laiümmargused, 5 madala hõlmaga.
ulatus ning vastavalt sellele ka lõigata. Talvekahjustatud oksad lõigatakse tagasi kuni kahjustamata osani või sobiva kahjustamata külgharuni. Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna
Hüatsint on suurepärane lõikelill. Eestis kasvatatakse neid rohke peenralillena, kuna nad on üsnagi talvekindlad. Aias õitsevad hüatsindid mais, kuid neid on ka lihtne ajatada, mis võimaldab õieilu nautida talvekuudel. Lillepotis õitsema ajatatud hüatsint võib olla kauniks jõulukingiks sõpradele. Parim mugulate mahapaneku aeg Eesti oludes on august september. Parimaks talvitumiseks on soovitav pärast pinnase külmumist hilissügisel hüatsintide kasvukohale asetada talvekate. Katte võib eemaldada kevadel, kui päevane õhutemperatuur on püsivalt üle null kraadi. Hüatsindi ajatamine on kerge ettevõtmine ka asjaarmastaja jaoks. Ajatamiseks mõeldud mugulsibulad peavad läbima n.ö. külmaperioodi, s.o. aeg mil sibulaid mõjutatakse mingi kindla temperatuuriga valmistamaks neid ette varaseks õitsemiseks. Soovitav istutusjärgse ettevalmistus perioodi kestus olenevalt sordist on 9 kuni 10 nädalat pimedas ruumis
Kuid kui klump kasvab liialt täis ja õitsemine väheneb, siis suvel kasvuperioodi lõppedes pärast lehtede närbumist kaeva mugulad üles, eralda tütarsibulad ja istuta uuesti maha. Sibulate vaheline kaugus peaks sõltuvalt nende suurusest olema 5 - 10 cm ning istutussügavus 3 sibula kõrgust arvestades juure kannast. Külmade eest kaitseks on soovitav nartsisside kasvukoht katta talveks kuuseokste-, turba-, puulehtede- või muu käepärase materjaliga. Talvekate pannakse peale pärast pinnase külmumist hilissügisel ning eemaldatakse, kui päevane õhutemperatuur on kevadel püsivalt üle 0 kraadi. Kui olete ostnud nartsisside sibulaid, ärge viivitage istutamisega, sest juba poes mõnda aega kuivalt seisnud istutusmaterjali seisund võib iga viivitatud päevaga muutuda halvemaks. Raske pinnasega kasvukohal võiks istutusauku lisada sõmerat liiva, nagu liiliate ja püvilillede istutamiselgi. Nartsisside kasvuaegse hooldamise
muldamine ja lume kuhjamine, lisatud kuuse-ja männioksad aitavad lund koguda – sobib floribund- ja pinnakatte roosidele 2. kuiv, õhuline katmisviis- roosidele asetatakse sügisel puidust karkass, millele asetatakse vettpidav kangas Rooside katmine talveks • Pakasekangas peab tingimata toetuma karkassile-läbivettimise korral väga ohtlik • Roosipuu ja väänroosid tuleb kaarjalt maha painutada 2-5 päeva jooksul, neile sobib kuiv-õhuline talvekate. • Peaksime teadma, et Hollandi tüvi on okasteta ja roheka värvusega, kodumaine okastega ja pruunikas • Näriliste tõrjeks sinised või roosad mürgikuubikud Rooside haigused • Enamik sorte muutuvad haigustele vastuvõtlikeks 8-10 aastaga, erandiks sordid ‘Gloria Dey’, New Dawn’ja ‘Queen Elisabeth’ • Roosi jahukaste – haigus ilmneb enamasti vanematel sortidel alates juulist. Levikut soodustab põud ja suur temperatuuri kõikumine
kahjustustele ka lõigata. Talvekahjustatud oksad lõigatakse tagasi kuni kahjustamata osani või sobiva kahjustamata külgharuni. Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). 4.7.4. Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks korralikult lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmadel talvedel võib deutsia külmuda lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. Sellele vaatamata pole välistatud taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). 4.7.5. Paljundamine Taime paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega. Kuna Kare deutsia on hea
Ajalugu iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju on mainitud Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks Kasvatamine Harilik iisop on suhteliselt vähenõudlik. Välja istutades jätta kasvuruumiks vähemalt 30 cm, sest taim moodustab tihedad puhmikud. Talvekate ei ole tingimata vajalik, kuna vähesed külmakahjustused taastuvad enamasti kesksuveks. Suuremate kahjustuste korral lõigatakse kogu taime kevadel tagasi. Annab isekülvi. Paljundamine seemnetega või juurepuhma jagamise teel. Saagi kogumine Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada värskelt toitudes. Talviseks varuks võiks terved varred vahetult enne õitsemist maha lõigata. Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril.
ulatus ning vastavalt sellele ka lõigata. Talvekahjustatud oksad lõigatakse tagasi kuni kahjustamata osani või sobiva kahjustamata külgharuni. Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab 43 kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus
Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multši nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla PH-d sobivalt happelisuse suunas (Calmia). 3.3 hooldus Sieboldi magnoolia ladina k. Magnolia sieboldii, hooldus seisneb regulaarses kastmises, seda kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, kuna magnoolia vajab palju niiskust. Mingit erilõikust ta ei vaja. Tuleb vaid välja lõigata kuivad ja sissepoole kasvavad oksad. Talvekate ei ole vajalik, ning pole ka taime suurte mõõtmete poolest võimalik (alates 3-4 aastast). Üle 3-4 aasta vanuste magnooliate eest pole muud hoolitsust vaja peale kastmise. 3.4 Paljundamine Sieboldi magnoolia paljundamine on võimalik seemnetega, pistikutega ja pookimise teel. Nendest kolmest meetodist pakub kõige suuremat huvi seemnetega paljundamine, kuna nii pistikute, kui ka pookimise teel paljundamiseks on vaja emataime ja pookealust. Magnoolia seemned on suletud
õitsenud oksad, harvendada, sest selliselt kasvatab põõsas järgmiseks aastaks endale uued noored õied. Mida intensiivsem on põõsa uute võrsete kasvatamine, seda rohkem võib ka vanu õisi lõigata. Meeles tuleb aga pidada, et kindasti ei tohi noori võrseid kärpida, sest see vähendab järgmise aasta õitsemist. Külmakaitse Kaunis deutsia on üpriski külmakartlik, seetõttu tasub ta suuremate puude varju istutada või siis talvel panna põõsa ümber kerge talvekate. Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° kuni -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed.Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem Haljaspistikute hooldus Kauni deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda,