• UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID.
Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel. Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti murdel. Talurahvakalendrid. Õpetliku sisuga juturaamatud. Usuelu, piibel Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse.
portselani tootmise *peamiseks väljaveokaubaks teravili, metsamaterjal Valgustuse mõju Eesti alale *Hupel osales Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja "Lühhike öppetus..." väljaandmisel *1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja koolikohustuse(kõik talulapsed vanuses 7-12 käima koolis) *18.saj lõpuks oskas eesti talupoegadest lugeda u 60% *1739 ilmus täielik eestikeelne Piibel *18.saj alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid Arhitektuur nt barokk-Kadrioru loss; klassitsism-Tartu kivisild & üldse Tartu kesklinn Pärisorjuse kaotamise põhjused mõisniku seisukohast: *koormised olid äärmuslikud-hakkasid laostama mõisamajandust *mõisnike sissetulekud ei rahuldanud elustiili | tsaarivõimu seisukohast: *liberaalsete vaadetega *hakkas riigi rahakotile mõjuma *Euroopa märkas Venemaad just Balti kubermangude kaudu | haritlaste seisukohast: *ajastuvaim valgustus nõudis, et üks inimene ei saa
õppima lugemise selgeks kodus. 1765. Aastal andis rahvahariude arengule oluline tõuke kohalik kooliseadus, nn koolipatent, mille väljastamsit ja elluviimist toetas energiliselt liivima kindral kubener George von Browne. 18. Sajandi lõpuks oldi niikaule, et eesti talupoegades oskas lugeda umbes 60%, 1739. aastal saabus kauaoodatud sündmus ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18. Sajandi alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid, eeskätt nn. Ka lendrisabad. Põhjasõda oli olnud rakse katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. 18. Sajandil võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism.Pietlistlikud pastoid taotlesid, et usutüdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetakse sügavamalt. Nende jutlused olid sageli tundeküllased ja kutsusid talupoegi väsimatult
1765. aastal andis rahvahariduse arengule olulise tõuke kohalik kooliseadus- koolipatent, mille elluviimist toetas Liivimaa kuberner George von Browne. Patent nägi ette kooli asutamist igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla- ehk valla koolid. 18. saj. lõpuks oskaks 60% talupoegadest lugeda. Eestikeelsed trükised 18.saj. 1739. aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle.18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt
Oluline tõuge oli kohalik kooliseadus , nn koolipatent, mille väljastamist ja elluviimist toetas energiliselt Liivimaa kindralkuberner George von Browne . patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla-ja vallakoolid.. 18.saj lõpuks oskas eesti talupoegadest lugeda 60%. Kirjavara 1739.a ilmus täielik eesti keelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18.saj alguses hakkas ilmuma talurahvakalendrid e kalendrisabad. Usuelu Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade(jüripäev, jaanipäev, jaagupipäev, mihklipäev jne) järgi. 18.saj võitlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj esimesel poolel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on
Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem Saaremaal. 18. saj. lõpul tabas koolivõrgu arengut kriis, talupoegade majanduslik olukord halvenes tunduvalt, oli palju ikaldusaastaid ja suur hulk koole suleti. Kirjandus Peale usulise ja moraliseeritava kirj. Lisandusid talurahva lugemisvarasse talurahvakalendrid 1731. algul olid vaimulikud, kuid muutusid kiiresti ilmalikuks ja õpetlikuks. Hakkas ilmuma ka juturaamatuid, mis olid samuti õpetliku sisuga. Ilukirjanduse ühe osana levis saksa keelne näitekirjandus ja isetegevuslik teater. 1781asus Tln. Ametnikuna tööle saksa näitekirjanik. August von Kotzebue, kes rajas siin esimese harrastus teatri. Kujunes ühes euroopa popolaarseimaks näitekirjanikuks 1819saj, vahetusel tartu ülikool jäi 18. saj
Tõlge ühendas eesti keele olemasolevad võimalused ja tõlkijate keeleloome. Oma sisulise ja stiililise mitmekesisusega asendas Piibel eestlastele tervet raamatukogu ja mõjutas sellisena oluliselt eestlaste mõttemaailma. Paljud piibliväljendid muutusid rahvapärasteks vanasõnadeks (Vahtre 2000). Piiblit ei jaksanud või ei pidanud oluliseks osta iga eestlane. Võttis aega, enne kui see jõudis igasse peresse. Seevastu 18. sajandi teise aastakümne lõpus ilmuma hakanud odavad talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. Peale Peale kalendaariumi sisaldasid need veel nn. kalendrisaba, mis esialgu koosnesid Piibli katkenditest, hiljem aga venisid pikemaks ja hakkasid sisaldama mitmesuguseid, enamasti õpetliku sisuga kirjatükke. Esimesena hakkas kalendreid välja andma Tallinnas trükkal Jakob Köler. 5 Tema alustatud kalendrisari jäi ainsaks eestikeelseks peaaegu terve 18. sajandi jooksul (Vahtre 2000). Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne
Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla- ehk vallakoolid. 18.saj lõpuks oldi niikaugel,et eesti tlp-st oskas lugeda u 60%. Kirjavara (lk 146) 1739.a ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. (Tõlge põhines Tln ümbruse keelel ja määras ära ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise põhjaeesti keele baasil.) 18.saj algul hakkasid ilmuma talurahvakalendrid, eeskätte nn kalendrisabad. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkas ilmuma ka juba omaette juturaamatuid,aga need olid esialgu õpetlikud. Samasse zanrisse kuulub tallinlased F.G.Arveliuse kahejaoline ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" saj teisest poolest. Usuelu (lk 146) Põhjasõda oli raske katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus
9 rasket ja kujundirikast teksti edasi anda. Tõlge ühendas eesti keele olemasolevad võimalused ja tõlkijate keeleloome. Oma sisulise ja stiililise mitmekesisusega asendas Piibel eestlastele tervet raamatukogu ja mõjutas sellisena oluliselt eestlaste mõttemaailma. Paljud piibliväljendid muutusid rahvapärasteks vanasõnadeks (Vahtre, 2000). Eestikeelsed kalendrid Seevastu 18. sajandi teise aastakümne lõpus ilmuma hakanud odavad talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. 18. sajandil ja 19. sajandi alguses ilmus kolm erinevat eestikeelset kalendriseeriat. Esimene kindel teade vanima eestikeelse Tallinnas trükitud ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" kohta pärineb 1731. aastast. Töenäoliselt hakkas esimene eestikeelne kalendrisari ilmuma juba 1720. aastatel. Võrdlusena olgu märgitud, et esimene soomekeelne kalender ilmus 1705. aastal, lätikeelne 1750. aastatel ning leedukeelne 1846. aastal (Laur, 2003).
1739. aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18. Rootsi võimu ajal suutsid baltisaksa aadlikud läbi suruda talupoegade sunnismaisuse, mida on sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem sageli peetud ka pärisorjuse alguseks. Positiivne visioon ajast põhineb peamiselt Karl XI ajal muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. (1680
annaabi.ee 
