· Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus kergeratsaväena Vabatalupojad · Rikkad · Ostsid ent raha eest lahti adratalupoegade koormistest · Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes · Tavalistest koormistest olid vabad ka : möldrid, kürtsmikud, sepad, puusepad ja mõisaametimehed Vabadikud · Külaühiskonna alumine kiht · Maata või vähese maaga · Palgatööst elatuvad talupojad · Sulased, teenijad
Adratalupoegade õiguslik seisund oli ühesugune, kuid talude suurusel oli väga suur vahe ja sellest tulenevalt erines perede elulaad. Rahvaarvu kasvades asutati uusi talusid, kuid uute maade ülesharimine oli vaevaline, pidid nemad maksma vähem koormisi. Selliste talude peremehi nimetati üksjalgateks. Muust talurahvast soodsamas olukorras olid nn vabad, kes jagatakse omakorda maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Maavabad olid tõenäoliselt ülikute pojad kes olid vabastatud talupoeglikest koormistest, kuid kes selle eest pidid teenima sõjakohustust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid need, kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud ehk maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ning teeniad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks (tavaliselt aastaks) ja olid peremehe eestkoste all. 13.-14
Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad.
"Noor-Eesti" eesmärkides ja tegevuses ilmnes küllaltki vastuolulisi jooni. Ühelt poolt kultuurihorisontide avardamine, püüdlus värskema esteetilise mõtte ning modernsema elutunnetuse poole ja välja astumine kunstikriteeriumide kõrgendamise eest, mis eesti kirjanduse ja kultuuri arengus oli vaieldamatult edasiviiv. Teiselt poolt tähendas see suunitlus aga lahtiütlemist kirjanduse senistest rahvuslik-talupoeglikest traditsioonidest, mida nooreestlased käsitlesid üksnes kui provintslikku mahajäämust, ning kaldumist kirjanduse sotsiaalse funktsiooni alahindamisse. Samal ajal, kui oma võimalusi otsiv Eesti poliitiliste ja sõjaliste kokkupõrgete keerisesse sattus, elavnes soikunud kirjanduselu. 1917. a kevadel saabusid pagulusest Vilde ja Tuglas. Esialgu ei õnnestunud kirjanikke koondada suuremaks organisatsiooniks.1917 aasta juulis asutas kuus kirjanikku ,,Siuru" rühmituse
inimesi elasid maal, sest nad olid sellise eluga harjunud. Külarahvas oli endiselt eestlased. Muud rahvused elasid pigem linnades. Nad olid ju parema seisusega kui maarahvas. Peale Liivimaa ristisõda tekkisid erinevad seisused. Need, kes olid rikkamad, ja haritumad, oli parem seisus. Samas kui eesti soost talupojad, kes rügasid ja rassisid maal nii, et higi voolas ojadena alla, elasid ikka kasinat elu. Kuid ka talupojad olid sotsiaalselt liigestatud. Osad talupojad olid vabastatud talupoeglikest koormistest. Ometi oli ka selliseid talupoegi, kes elatusid ainult palgatööst. Neil ei olnud maad. Kõige rohkem oli adratalupoegi, kes pidid maksma andameid. Peale ristisõda jäi majanduse põhirõhk põlluharimisele. Säilis agraarne ühiskond. Ka kalandus ja käsitöö ei kadunud kusagile. Need kolm olid peamisteks elatusallikateks, kuid peale Liivimaa ristisõda hakkas kaubandus arenema. Kaupmehed hakkasid kasutama kaubanduspartnerite võrgustikku. Tänu sellele ei
24. -Mis aastal ja mis oli esimene eestikeelne raamat? 2p Reformatsioonijärgsel ajal 1535 a. ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlistaja Johann Koelli luterlik katekismus. 25. Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel? 2p Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p Ma arvan, et pigem rahvuslikult. Saksa Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond peagi saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. 27
tekkis rannarootslaste asustus. Preisimaa või teiste saksa idakolonisatsiooni piirkondadega võrreldes oli Liivimaa täiesti erandlik saksa talupoegi siia elama ei asunud. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad. Nad pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Maavabadele talupoegadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, koustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 14. sajandil hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed. Maaisandad vajasid tuge vasallidelt, kes ühinesid oma huvide kaitseks territoriaalseteks rüütelkondadeks. Talurahva õigusliku seisundi allakäik 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus ning juba 16
pojad). Nende jalategu oli üks jalapäev nädalas. Sealt on tulnud ka nende nimetus. · Vabatalupoeg talupojad, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes. · Maavaba talupoeg tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustuslik oli vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena. · Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all. · Trääl sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 1424.a võttis maapäev vastu otsuse, et ühtki kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta. 15
läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Õiguslik seisund oli neil ühesugune , kuid talude suurusel ja jõukusel võis olla suur vahe. Üksjalg olid talipojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. Uute maade ülesharimine oli vaevaline ning nende koormised olid ka väiksemad kui adratalupoegadel. Maavabad vallutusperioodi ülikute järeltulijad, neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena, nad pidid oma maad ise harima , neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi, kõige rohkem oli neid ordu alal. Vabatalupojad need, kes olid end adratalupoja koormistest raha eestlahti ostnud , neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes. vabadikud külaühiskonna alumine kiht , nad olid maataa või vähese maaga, palgatööst elatuvad
pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad olid adratalunike pojad, kes asutasid külast väljaspoole uusi talusid, kuna isakodus neile elatist ei jätkunud. Et uute maade ülestöötlemine oli aevaline, olid ka nende koormised adratalupoegadest tunduvalt väiksemad. Maavabad olid tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena.Nad pidid oma maad ise harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vabadikud, kes olid maata või vähese maaga,
annaabi.ee 
