hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev-
Peale kohtuskäike ei andnud ikka Paeru rahu, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see tegigi ta külmaks ja tõrjuvaks inimeseks. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud, sest inimesed lahkusid Vargamäelt ja ei jäänud kedagi, kes tööd teeks. Alles olid jäänud vaid noored lapsed ning vanad väetid taluomanikud. Teose lõpus nägi Andres kuidas kraavid kasvasid kinni ja põllud jäid harimata, ta tundis nagu poleks ta midagi ära teinud. Andres mõistis, et kõik see kõva töötegemine kurnas pererahva ära ning viiski nad Vargamäelt minema. A.H. Tammsaare öeldud sõnad: ,,Tee tööd, siis tuleb ka armastus", ei pidanud selles loos kinni, pigem jäi iga päevaga armastust Vargamäel vähemaks, sest isegi noor Andres ütles oma isale, et too tegi tööd ja nägi vaeva, aga armastust ei tulnudki.
Uut tõusu arvestatajse aastast 1846, kui Postimehe toimetajaks sai J. Tõnisson (1868-?), õppis õigust, oli uuema põlvkonna haritlane. Postimehe endine omanik K.A.Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei huvitnud sellest, Tõnissonist sai omanik. Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A.Kitzberg, P.Põld, J.Luiga. postimehe lugejaskond oli eeskätt L-Eesti jõukad taluomanikud, linnakodanikud. Jõukas klassist kõrvale jäävale tähelepanu ei pööratud. Tõnisson astus aktiivselt välja saksastumise vastu (venestamine pealesunnitud), a saksastumine palju meelest loomulik käik. Kasutas eesti keelt kõikjal. Tõnisson valiti ka Tartu linnavolikogusse, esialgu veel eestlastel seal enamust polnud, oli sakslaste käes. K.Päts (1874-56) algul tegutses õpitud ametil vandeadvokaadi abi aga 1901-1905.a andis välja ajalehte Teataja. Seal töötasid näiteks E
Tln oli sisseveosadamaks. Pärnu oli väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linlased vajasit järjest rohkem tarbekaupu ja toitaineid. 4. Poliitiline elu 20. sajandi alguses. Tõnisson ja ,,Postimehe" ringkond (Kitzberg, Jürgenstein, Põld, Kallas) eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu; vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus; Päts ja ,,Teataja" ringkond (Virgo, Tammsaare) pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist; nägid liitlast vene demokraatides; toetajateks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui töölised; toetasid konstitutsioonilis-parlamentaarset monarhiat Sotsiaaldemokraatia ja ,,Uudiste" ringkond (Speek, Martna, Ast, Kesküla) tegutsesid illegaalselt, põranda all; peamised toetajad töölised,ka koolinoored ja üliõpilased;
tundis vana-Andres ennast lööduna, sest ta pidi palkama endale sulaseid ning oma pererahvast polnud eriti alles jäänud. Noore-Andrese sõnad, et too polegi kindel kas tahab Vargamäele jääda või mitte, ei meeldinud ta isale, sest see purustas ta viimase lootuse. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud, sest tal polnud lõpuks kedagi oma kes tööd teeksid. Alles olid jäänud vaid noored lapsed ning vanad väetid taluomanikud. Ehk kõik see kõva töötegemine ning südametult kalk lastesse suhtumine viiski nad siit minema. Kindel on vaid see, et A.H. Tammsaare öeldud sõnad: ,,Tee tööd, siis tuleb ka õnn ja armastus", ei pidanud selles loos kuidagi kinni, sest isegi noor Andres ütles oma isale lahkudes, et too tegi tööd, aga vot armastust ei tulnudki.
suremus. 19. sajandi keskpaiku võib varanduse tükeldamist. Kartusest oma vara olevat alguse saanud juba 1500. aasta paiku, arvestada, et igast 1000st vastsündinust suri teistega jagada ei abiellunud mõned igal juhul ammu enne perekonnas laste arvu esimesel eluaastal umbes viiendik. Teist sama taluomanikud üldse, sel pinnal tekkisid otse piiramise levikut. Seda iseloomustab hilisem palju suri enne täisealiseks saamist, 20. “vanapoiste vallad”. abiellumine ning paljude naiste vallaliseks eluaastani, ja elu edasikandjateks said vast Abiellumuse, nii nagu ka teiste jäämine. pooled sündinuist
Postimehele tegid kaastööd ka paljud teised mehed, nt. A.Kitzberg, K.-A. Hindrey, - kirjanikud, Peeter Põld tegeles haridusega, gümnaasiumi, ülikooliõpetaja, Juhan Luiga psühhiaatria haridusega. Nii Tõnisson kui ka Postimehe ringkond olid sügavalt nii venestamise kui ka saksastamise vastu ning nõudsid eeskätt emakeelset kooliharidust. Postimehe lugemiskond oli eeskätt Lõuna-Eestis, jõukam rahvas taluomanikud, jõukad linnakodanikud. Postimees ei pööranud tähelepanu vaesemale elanikkonna kihile. Sotsiaalsed vastuolud Eesti ühiskonnas jättis käsitlemata. Tõnisson oli vastu ka baltisakslaste tugevale positsioonile asjade korraldamises. Tal õnnestus lasta ennast valida Tartu linna volikokku ja temast sai opositsiooni juht, kuna Tartus olid võimul baltisakslased. Pööras ka väga suurt tähelepanu eesti keelele, sest tol ajal rääkisid haritlased kodus pigem
sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises. 1905. aasta revolutsioon 1905. a. tähtsamad sündmused Eestis: *tööliste streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud) * oktoober 1905 ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16. oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17
Ajaleht Postimees Teataja Poliitilised võistlused Majandusliku olukorra parandamine Suhtumine suurde Jäi tagasihoidlikuks poliitikasse Toetajaskond Eesti haritlaskond Noored eesti soost haritlased Jõukad taluomanikud ja linnakodanikud Etteheited Tähelepanuväärseim Kõneles avalikes kohtades eesti Sakslaste väljatõrjumine saavutus keeles, muutes selle tavaliseks nähtuseks Liberaalid- isikud, kes peavad oluliseks vabameelsust ja lähtuvad inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
Ajaleht Postimees Teataja Poliitilised võistlused Majandusliku olukorra parandamine Suhtumine suurde Jäi tagasihoidlikuks poliitikasse Toetajaskond Eesti haritlaskond Noored eesti soost haritlased Jõukad taluomanikud ja linnakodanikud Etteheited Tähelepanuväärseim Kõneles avalikes kohtades eesti Sakslaste väljatõrjumine saavutus keeles, muutes selle tavaliseks nähtuseks Liberaalid- isikud, kes peavad oluliseks vabameelsust ja lähtuvad inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
Kütteturvast kasutati vähem. Eesti esimesi suuremaid turbatööstusi oli 1913 .a. rajatud Ülemiste turbatööstus, mis varustas kütusega Tallinna linna. I Maailmasõda põhjustas kütusekriisi. Venemaalt kütuse juurdevedu katkes. Küttepuudest ei piisanud. See andis tõuke nii põlevkivi kaevandamisele kui ka turba tootmisele. Juba sõja ajal 15. aprillil 1919.a. loodi Eesti turbatõstmise edendamise selts. 1922.a. asutati ettevõte “Riigi Turbatööstus”. Taluomanikud koondusid ühistulise tegevusega ja juba 1920.a. asutati 35 turbaühingut. 1927. a. oli neid 80, 1938. a. 933, tegutsevaid 849. Paljud turbaühingud kasutasid algelist tehnoloogiat. Umbes 13% neist olid tööstusliku iseloomuga, 87% -s tootsid turvast ühingu liikmed ise. Enamikus toodeti alusturvast, ainult 12% tootis kütteturvast. 1939. a. oli 910 turbaühingut milles arvatavasti toodeti ligikaudu 780000 m3 alusturvast ja 153000 m3 kütteturvast. 1939. a
2) Taotlesid oma rahvusgrupile Eesti Vabariigis kultuur autonoomiat. 2) Eesti Iseseisev Sotsialistlik Töölispartei (EISTP)- Esseerid, mis lõid lahku ESDTP'st. Tuntumateks liidriteks olid esseerid: Hans Kruus, Martin Bleimann. Sotsiaaldemokraatid tegid ettepanekuid põrandaalustele kommunistidele liituda parteiga. Põrandaalused kommunistid olid vastu, kartsid oma võimupositsiooni kaotamisega. 3) Põllumeeste kogud- 1911. aastal taluomanikud otsustasid, et nad peavad kooshoidma ja võidelda oma õiguste eest koos. Jõukamad põllumehed tundsid, et kõik suured koormad on nende peal. Loodi kohalike põllumeeste kogusi- 1 küla, 1 valla jõukama talunike koondis. 1911. aasta septembris kutsuti kokku esimene üle riigiline põllumeeste kongress, kus valiti üleriigiline põllumeeste esindus "ÜPE". Pärast esimest kongressi võttis juhtimise üle ÜPE, seadsid eesmärgiks luua põllumeeste kogud igale poole ja ühendada need
annaabi.ee 
