Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ Ansambli repertuaari moodustab algupärane rahvamuusika. Eesti rahvapillorkestrid: Linnutaja... ◦ Linnutaja on eesti rahvamuusikaansambel, mis asutati 1978. aastal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurde. ◦ Ansambli repertuaaris on rahvalaule, eesti esimeste heliloojate loomingut, kaasaegsete heliloojate rahvalaulutöötlusi, vaimulikke laule, torupillilugusid. Linnutaja üks asutajatest ja kauaaegne eestvedaja oli Helgi KUULA SIIN Sildever. ◦ 1983. aastal avaldati heliplaat "Linnutaja". AITÄH !
Võib- olla saab teda pidada hariliku männi üheks erivormiks. Igatahes on puu võetud looduskaitse alla. Nagu näha, ei pea puu tõusma imetlusväärsete sekka alati seetõttu, et ta on väga võimas. Vastupidi, ta võib ka olla kõikidest väiksem 8 Kurgja mesilakuusk Kurgja mesilakuusk kasvab Vändra vallas Kurgja külas C. R. Jakobsoni talumuuseumi õuel. Puu asub väikese taluhoone juures, mille lähedal oli varem mesila ja kus hoiti mesindustarbeid. Seepärast tunneb kohalik rahvas teda mesilakuuse nime all. Suurel ja uhkel puul on tihe ja laiuv võra. Alumised oksad kaarduvad maani, nii et jämeda tüve ümber moodustub nagu avar ja hämar püstkoda. Selle kuuse juures seistes saad aru, miks mitmed maailma etnoloogid on oletanud, et Põhjala metsavööndi rahvad võisid esimese inimelamu -
Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleva klaveri on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver. Kurgja talumuuseum Kurgja Talumuuseuis saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga, lisaks tema poolt rajatud talu eluoluga. Tänaseni karjakasvatusega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veiseid , lambaid ja hobuseid, lisaks restaureeritud vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski ja rehi. Saad ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega- traditsioonilisteks üritusteks on saanud Talutööde päev, Sügis talus, Jõulud talus jne. Mart Saare majamuuseum Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830
aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt:900. Päris toimetuses töötavatest kaastöölistest võib ära nimetada M.Veske,A.Reinvaldi,H.Jürgensoni,J.Lippi,J.Weidemanni,J.Järvi,J.Kõrvi,ja J.Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel ,, SAKALA" oli väga suur populaarsus. 8 Kokkuvõte Avaldas põllumajanduslikke õppe-ja käsiraamatuid. Oli õpetaja ning talumuuseumi omanik,tema projekti järgi asutati. Tal oli 5 õde-venda. Nende pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keelt ,kuigi osati ka vene keelt. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ning C.R Jakobsoni nimeline gümnaasium. Mälestused Jakobsonist jäid aga Kurgja tallu. 9 Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.ht m http://www.parnumaa
ettetellimisel. Pilet: talumuuseumis saab tutvuda eestlaste õpilased 5 EEK, elu-oluga 18. ja 19. sajandil. täiskasvanud 10 EEK Ainulaadsed on tammepuust raiutud skulptuuri paikkonna ajaloolistest inimestest. Talumuuseumi õuel asub suvine peoplats ja selle kõrval staadion. Näitekirjanik Hugo Raudsepa Vaimastvere küla Mälestuskivi näitekirjanik Hugo sünnipaik Raudsepale(sünd.1883, surnud Siberi vangilaagris 1951...). Vaimastvere Põhikooli pargis
Lapsepõlv Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas, Virumaal. Lapsena oli ta tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastaselt Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur. Georg Lurichi vanemad olid pärit Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise vallast. Täpsemalt Sillaotsa Talumuuseumi andmeil Keskküla Küüra talust. Nad kolisid Väike-Maarjasse, kus tema isa hakkas kaupmeheks. Mõte elukutseliseks atleediks hakata tuli talle pähe nähtavasti Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Ta hakkas harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15- aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega 2-naelaseid hantleid 4000 korda järjest. Koolivaheajal olevat ta maksnud tugevamatele maapoistele selle eest, et need temaga maadleksid
Viljandimaa taluehitiste näidis XIX saj. lõpust ja XX saj. algusest. (J.Köleri majamuuseum). Asjatundjate arvates on eriti väärtuslik avarate kambritega rehielamu, teised hooned vajavad renoveerimist. Rehetoas on juba väike ajalooliste esemete näitus, seal on säilinud Johann Köleriga seotud mälestustega sisustus. Praeguseks on moodustatud Lubjassaare pere lastest ja sugulastest mittetulundusühing - Johann Köleri Muuseumi Ühing, kes korraldab Lubjassaare talumuuseumi renoveerimist ja väljaehitamist. Tähtsamad teosed Autoportree (1859) "Tütarlaps allikal" (1859-62) "Eeva granaatõunaga" (1879-80) "Ketraja" ("Katkenud lõng") (1863) "Truu valvur"(1878) "Andke keisrile..." (1883) "Ärkamine nõidusunest" (1864) "Hiiu naised kaevul" (1863) Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." (1879) Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree
Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev. Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses majapidamises vajaläinud tarbeesemeid. 10. Muhumaal: Koguva küla, mille üks osa on Muhu muuseum. NB! Koguva külas elavad inimesed igapäevaselt, vaid osa külahooneid kuulub muuseumile. Muhumaal asuv ajalooline ja ehe
Lapsepõlvekodu, Kööbralt kolme kilomeetri kaugusel asuvat Lubjassaare renditalu Soomaa Rahvuspargi piirimail ehitavad üles kunstniku noorema venna Andrese järeltulijad. Kölerite suguvõsa on elanud Lubjassaarel peaaegu 170 aastat. Lubjassaare on koht, kus üritatakse kõigiti Köleri mälestust säilitada.Selle tarvis on sinna loodud talumuuseum. Lubjassaare pere lastest ja sugulastest on moodustatud mittetulundusühing Johann Köleri Muuseumi Ühing, kes korraldab talumuuseumi renoveerimist ja väljaehitamist. Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne eelmise sajandi vahetust ja on Põhja-Viljandimaa taluehitiste näidis 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Eriti väärtuslik on avarate kambritega rehielamu. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine Lubjassaares, samuti toimuvad seal suvised maalilaagrid, kus tulevased kunstnikud ja Eesti
Rahvuspargi piirimail ehitavad üles kunstniku noorema venna Andrese järeltulijad. Kölerite suguvõsa on elanud Lubjassaarel peaaegu 170 aastat. Lubjassaare on koht, kus üritatakse kõigiti Köleri mälestust säilitada.Selle tarvis on sinna loodud talumuuseum. Lubjassaare pere lastest ja sugulastest on moodustatud mittetulundusühing – Johann Köleri Muuseumi Ühing, kes korraldab talumuuseumi renoveerimist ja väljaehitamist. Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne eelmise sajandi vahetust ja on Põhja-Viljandimaa taluehitiste näidis 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Eriti väärtuslik on avarate kambritega rehielamu. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine Lubjassaares, samuti toimuvad seal suvised maalilaagrid, kus tulevased kunstnikud ja Eesti
.............................................. 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed............................................................. 25 6. Mängud...................................................................................... 33 7. Luuletused, jutud, vanasõnad, mõistatused............................................. 36 8. Teemaga seonduvad meisterdused......................
Tiiru kivi asub Harju maakonnas Viinistu külas maismaa ja mere piiril roostikus. Kivi on erksavärviline ja väikese metsase Haldi saare taustal kaugelt märgatav. Migmatiitgraniidist hiidrahnu pikkus on 8,2 m, laius 7,4 m ning kõrgus 5,7 m. Ümbermõõt on kivil 22,6 m. Tsitre kivi Tsitre kivi asub Harju maakonnas Muuksi külas Toomani talumuuseumi aidahoone kõrval. Tegemist on vana lohukiviga. Turbuneeme kivid Turbuneeme kivid asuvad Harju maakonnas Turbuneeme külas tee ääres. Kivide rühm koosneb kaheksast suuremast migmatiitgraniidist rahnust. Esimese kivi pikkus on 5,9 m, laius 4,5 m ning kõrgus 2,2 m. Ümbermõõt on esimesel kivil 18,6 m. Aia ääres asuva kivi pikkus on 5,9 m, laius 5 m ning kõrgus 2,2 m. Ümbermõõt on kivil 16,6 m.
loomade eest ja palju muud. Põgusamalt on kirjeldatud seda, milline oli vana kool, mida loeti ja lauldi, kuidas peeti pühi ja täideti kombeid. Raamatust leiab ka vanu laule, kõnekäände, mõistatusi ja vanasõnu. Kirjaniku ettevõtmine on suur ja tulemuseks lausa uurimistöö. *,,Vesiratta Talumuuseum'' Kirjutatud on ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. 17 Raamat jutustab peamistest talutöödest, rahvakommetest ja uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud muuseumiraamatu kirjutamisel on autorit innustanud mälestused lapse- ja noorpõlvekodust oma vanavanemateaegsest talust ja kodukülast, ülespaisutatud
annaabi.ee 
