vahendusel. · Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest. · 1932.a. passiseadus maarahval polnud passe puudus õigus liikuda NSVL-s · 1932.a. Stalini "Sotsialistliku omandi kaitse seadus" ("viie viljapea seadus") · Kahjurite protsessid "vaenuliku elemendi hävitamine" · 1932.a. nälg. Ohvreid u.6-7 miljonit · 1929-33 küüditati u.9 mln. talupoega · Kollektiviseerimise ohvreid kokku u.10% talumajapidamistest ehk 10-14 miljonit inimest Sisepoliitika 1930-ndatel · Passiseadus +sissekirjutus liikumisvabaduse kontroll · 1934.a. massiterror · Stalini terrori õitseaegadel, aastatel 1937 1938 hukati NKVD poolt kuni 40 tuhat inimest kuus (480 tuhat aastas) · 1939.a. keelati lahkuda ilma võimude loata · Isikukultus · Rahvavaenlasi peab olema 4,6% elanikkonnast Välispoliitika 1930-ndatel
milj. Ha põllumajandusmaad. Tänu tootmise kasvanud efektiivsusele ja ratsionaliseerimisele on võrreldes 1950. aastatega haritava maa pindala tunduvalt vähenenud. Põllumajandus on arenenud nii teravilja kasvatavatest kui loomi pidavatest väiketaludest teraviljakasvatusele või loomapidamisele spetsialiseerunud majanditeks. Umbes 14% majapidamistest toodab peamiselt teravilja, 42% tegeleb peamiselt loomakasvatusega, 8% annab segatoodangut ning 36% on väiketalud. Veiseid on 50% talumajapidamistest ning umbes pool neist toodab peamiselt piima. Lambaid kasvatab 12%, sigu 13% ning kanu 12% taludest. Talu keskmine suurus on 30 ha ning lüpsikarjas on keskmiselt 26 lehma. Kokku on veiseid 1,8 miljonit, nendest 525 000 on lüpsilehmad. Uttesid ja jäärasid on kokku ligi 190 000, sigu 2,2 ning kodulinde 11,5 miljonit. Loomad jagunevad üle maa väga ebaühtlaselt. Sea- ja linnukasvatus on koondunud Rootsi edelaossa. Põllumajandus on tööstuse ja olme järel suuruselt kolmas
jõuka talupoja majanduslikult välja · Kulaku kui klassi likvideerimine · Kogu maa jaotati piirkondadeks ja määrati aeg, mille jooksul tuleb kollektiviseerimine läbi viia. · Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest · Kollektiviseerimisega algas talupoegade põgenemine linnadesse ja suurehitustele, enne püüti tappa loomad ja müüa maha taluvara karmide karistustega keelati see peatselt. · Kulakuteks tehtu kuni 15% talumajapidamistest konfiskeeriti masinad, ehitused, seemnevili võeti riigivõlgade katteks või anti kolhooside fondi · Inimesed jaotati kategooriatesse vanglad või sunnitöölaagrid, ümberasustumine kaugetesse piirkondadesse, ümberasustamine oma elupiirkonna ümbruses põllumajanduslikult mittekõlblikule maatükile. · 1932 nälg. Tervetes piirkodades katkes elutegevus, kannibalism.
Pääsesime kõige hullemast ning olime selle eest uuele partorgile väga tänulikud." Märtsiküüditamine täitis oma ülesande täielikult: 1949. aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud juba üle 65% taludest. Järgneva paari aastaga sunniti ka esialgu kolhoosidest kõrvale jäänud talud ühismajanditesse astuma või omamajapidamist likvideerima. 1951. aasta lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSV-s põhijoontes lõpule. Selleks ajaks oli kolhoosides üle 95% talumajapidamistest. Majandussüsteemi lammutamisele aitas kaasa ka industraliseerimine. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine. Analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses Eesti NSV-s. kusjuures selle ,,põhitandriteks" kujunesid põlevkivi-, masina-ja kergetööstus. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust.
aastal toimunud massiküüditamisega. Märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi Eestist Siberisse 20 722 inimest. Pärast seda kaasnes hirmuõhkkonnas taluperede massiline ,,vabatahtlik" kolhoosidesse astumine. Aasta lõpuks juba 65% taludest. 1950. aastal toimus küüditamine ka Pihkva oblastis nendel aladel, mis 1944.-1945. aastal Eestilt ja Lätilt olid ära võetud. 1951. aasta lõpuks oli kolhoosides üle 95% kõigist talumajapidamistest. 1949. a küüditamine Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele
Nendele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati maksukoormust ja kohustuslikke müüginorme ka teistele taludele. Maksupressi suurendamine ja kolhooside ülistamise propaganda aga ei taganud talupoegade "vabatahtlikku" ühinemist kolhoosidesse. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa kõigist talumajapidamistest. Selle aasta jooksul suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama "kulakluse kui klassi likvideerimist". Kollektiviseerimisele vastuseisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Sundasumisele saadetutest koguni 80% olid naised ja 8 lapsed
surmanuhtlus. Seda poliitikat viidi ellu sõjaväepoliitikaga. 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg, suri ligikaudu 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Talupoegade vastupanu murdus ning 1932.a. oli kolhoosidesse ühinenud 62,4% talumajapidamistest. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.a. vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Seni oli terror suunatud "klassivaenlaste" vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõikogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes Stalini
- Stopõlin, kes valiti 1906. aastal siseministriks ja peagi peaministriks tegi reformi, mille kava nägi ette külakogukondade lõhkumist ning talupoegadele vaba tee eraomandusliku üksiktalumajapidamise loomiseks. Aeg ja revolutsioon olid näidanud, et külakogukondlik korraldus pidurdab tootlikkust - 10 aasta jooksul muutus olukord silmnähtavalt, 1917. aastaks moodustasid üksiktalunikud juba 10% vene talumajapidamistest - Paljud müüsid oma talumaa, et minna rändama, siis jäi maa tühjaks ning valitsus ergutas maapuuduses viljelevaid talupoegi ümberasuma Siberisse ja Kaug-Itta. Raha nende abiks saadi riigi fondist ja elanike pealt. Siiski olid tulud väiksed ja ümberliikumine aeglustus Rahvusvahelised suhted sajandi alguses - 19. ja 20. saj vahetuseks olid peamisteks kujunenud Inglise-Saksa vastuolud
kaugematesse piirkondadesse jne. Talurahvas sattus ääretusse vaesusse ning ajavahemikus 1932-1933 valitses Venemaa viljakates mustmullapiirkondades nälg. Majanduslike abinõude asemel kasutas riik veelgi karmimat terrorit. Nälja üldohvrite arvu arvatakse 3-7 miljoni inimeseni. Kuigi ametlikult lõppes kollektiviseerimine 1933. aastal, jätkus protsess veel 1937. aastani. 1937. a. oli N.Liidus kollektiviseeritud 93% talumajapidamistest. Kollektiviseerimise käigus hukkunud elanikkonna üldarvuks loetakse 7-10 miljonit inimest. NÕUKOGUDE RIIGI SISE-JA VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 1930. AASTATEL. Administratiiv-käsumajanduslikus süsteemis kujunes välja hierarhiline püramiid, mille tipus asus kõrgem poliitiline juhtkond, sellest allpool bürokraatlik partei-ja riigiaparaat ning kõige all vahetud käsu- täitjad. Kõrgem poliitiline juhtkond ei õhutanud rahva loovat algatust, vaid avaldas käskudega
lülitada need territooriumid kiiresti tasa ülejäänud NSV Liidu osadega. 1949. aasta küüditamine - 20722 inimest asumisele, suurem osa olid naised ja lapsed, märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt, rahvusluse murdmine, eesmärk oli ka nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist, mis oli saanud toiduainete näol toetust talumajapidamistest. http://www.estonica.org/et/1949_a_m %C3%A4rtsik%C3%BC%C3%BCditamine/ Sarnasused: genotsiid, küüditatute hulgas naised, lapsed, vanurid, perekonnad lahutati jaamas Erinevused: 41. aastal viidi ühiskonnaeliit (sõjaväelased, õpetajad, kirikuõpetajad jne), 49. aastal viidi põhimõtteliselt maainimesed, 49.aastal viidi kogu pere, neid ei lahutatud jaamas. 5. 1) Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.