"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse. Suhe minevikku võib olla traumaatiline. Need kogemused eksisteerivad alateadvuses, psühhika ei suuda nendega toime tulla, samas mälestus
Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümideks olid lihtsad vanad taluriided ning erilist grimmi mina ei näinudki. Polnud vast vajagi, sest
Lugemiskontroll Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 5)Mats Traat valib teose keskseks sümboliks aurukatla, kuna jutustab taluelust, kus viljakoristuse periood on aastas tähtis aeg. Näiteks sõnab autor juba esimestes lausetes, et talumehi tuli aurukatelt Aiastele saatma rohkem kui neid vaja oleks olnud, mis näitab toimingu pidulikkust. Isegi sündmustiku lõpupoole ütleb autor, et ,, katla järel kõnnib kaks külameest nagu sulased isanda järel", sest katel teeb suure töö ära ja Eesti talumehed austavad tööd. Lisaks on viljakoristuse ajal
Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas ka esimese eesti algupärase näidendi: ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis kujutab hariduse tähtsust, mulkide, tartlaste vahelistest vaenust. Vana taluperemees Peeter ei sallinud mulke, kuid tema tütar Maie armastab mulk Märti, isa tagab et Maie abielluks Erastu Ennuga, kes ka Peetrile äriidee tangu müümiseks soola hinnaga annab. See kukub läbi, ning Märt
hulganisti põnevaid taimi. Põhja-Kõrvemaal saab matkata mööda Paukjärve, Jussi ja Uuejärve looduse õpperada, Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Üheks markantsemaks näiteks puutumatust loodusest on Kõrvemaa lõunaosas, Albu vallas asuv kaheastmeline Kakerdaja raba. Sellest mitte kaugel, Valgehobusemäel leiab huviline nii matka- ja suusarajad kui vaatetorni. Kõrvemaa pakub ka kultuurielamusi. Eesti kirjanduse suurkuju A. H. Tammsaare muuseumis saab ülevaate taluelust möödunud aegadel, näeb suviti teatrietendusi ning sealt algavad ka jalgsimatkad Kõrvemaa loodusesse. Jäneda mõisas on omapäraseks kultuuriilminguks helilooja Urmas Sisaski muusika-tähetorn. Hinnatud sööma- ja peopaikadeks Jänedal on Musta Täku Tall ja vabaõhurestoran Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts, mille spetsialiteediks kalaroad. Albu mõisa värvikate maalingutega peahoone on suveperioodil avatud ka turistidele, kehakinnitust pakub Albu Toiduait.
Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud. Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. Tõde ja õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19
1902. aastast. A. H. Tammsaare tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan Tõde ja Õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19
positsioonil, enamasti lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud. Tammsaare eluga saab paralleele tõmmata ,,Tõde ja õigus'' tegelase Indrekuga, sest nad mõlemad olid pärit paljulapselisest taluperest, kus isa oli perekonnapea ning tõsine töömees ja maaelule pühendunud. Indrek ja 9 Tammsaare ei olnud huvitatud taluelust, vaid pühendusid õppimisele ning lahkusid isatalust linna tööle ja haridust omandama. Mõlemal oli esikohal eneseharimine ja mõtlemist nõudva töö tegemine. Andres saatis Indreku kirjutaja juurde õppima, see oli tal õige otsus, sest Indrek ei olnud talupidaja tüüpi, tal oli hea pea ja suur potentsiaal õppides elus edasi jõuda. Ta oli rohkem mõtlemist nõudva töö kui füüsilise töö tegija. Indrek ei
maja otsas kool, teises otsas õpetaja korter ning keskosas kohturuumid. Kooliaia ääres on tamm, mille Johannes Semper kuueaastasena mulda oli asetanud ja jõuksalt seal edasi on sirgunud. Seda tuntakse Semperi tammena, mis on elus tänini, hoolimata tormi lõhkumistest ja põletavatest suvekuumustest. Kooliõpetajaperel oli suur aed, peeti ka lehma ja kodulinde, kuid talutööd tavalises mõttes polnud, mistõttu koolirahva elu oli tegelikult erinev harilikust taluelust. Pahuvere koolimajas veetis Johannes Semper üheksa esimest eluaastat. Esimesed teadmised sai ta isa juures vallakoolis, kus Johannes käis juba varakult tunde pealt kuulamas. Pahuvere koolmeistri kodus armastati raamatuid ja muusikat, mis andis esimesi vaimseid äratusi eluteele kaasa. Lugemisoskuse omandamisel, hakkas Johannest eriti huvitama isa raamatukogu. Johannes Semperi kõige varasemal vaimsel kujunemisteel oli küllaltki tähelepandav osa ema vennal Juhan Kurrikul
peamised proleemid, tähtsus eesti kirjanduses) I osa-võitlus maaga II osa- võitlus Jumalaga III osa- võitlus ühiskonnaga IV osa- võitlus iseenda ja oma eluõnnega V osa-resignatsioon Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. Kõigis neis osades karastunud inimene lepib oma olukorraga ja mõistab oma tähtsusetust
Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees" (1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel. Keskne teos Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926- 1933), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870. aastatest kuni 1930. aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise 5 põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. I köide, mille eluline materjal pärineb
Ühiskonnakriitiline. Oluline luuleteos, mis on pikema aja jooksul valminud ,,Harala elulood" (1976) lähtub paigatundest. Kirjutas rööbiti luulet ja proosat, näidendeid ja filmistsenaariumeid. Proosa: jätkab ja uuendab realistlikku traditsiooni. Prosaistina kirjutab peamiselt lühiromaane. Mitmekülgne: ajalugu, olevik, linna ja küla, ümber kehastumine erinevateks tegelasteks (ka naise vaatepunkt). Proosa on peamiselt eesti taluelust 19.-20. sajandil (tööeetika ja elu pühaduse tunnetamine). Peateljeks aeg (argipäeva elu, ajalugu ja igavik). Tekstid erinevad üksteisest, varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Varased jutustused on 1960ndate sotsiaalproosast ühiskonnakriitilisemad. ,,Tants aurukatla ümber" (1971) ühe põlvkonna lugu, algselt filmistsenaariumiks kirjutatud). Sellega algas 1940-50nda kolhoosi ja maaelu peegeldus pihta
Kivirähk jutustab ajalugu stereotüüpide varal. Kivirähk ei kirjuta lihtsalt naljakat ajalugu, vaid osutab ka sellele, et ajalugu ulatub järeltulevate põlvedeni liiasuste ja võimendustena. Naljasegune ajalookäsitlus on omane postmodernistlikule kirjandusele. Andrus Kivirähk muigab ajaloo dogmade üle, huvitub sellest, millisena elab ajalugu rahva teadvuses, võimendab seda ja pöörab naljakaks. 2000. aastal ilmub ,,Rehepapp", mis osutus väga menukaks. Autor kirjutab taluelust ajal, mil valitses 'mõisa käsk'. Kivirähki talupojad pole allaheitlikud tööorjad ning mõisnikud etendavad nende elus ebatähtsat rolli. Talupojad tunnevad maa seadusi, kuidas vältida haigusi ja lahti saada katkust. Kivirähk kirjutabki üldiselt komöödiaid, milles on palju muinasjutulist ja mängulisust. Tähelepanuväärsematest teostest on veel ehk ,,Eesti matus" (2002), kus autor on dialoogis Tammsaarega ning tegelased kannavad ,,Tõe ja õiguse" tegelaste nimesid. Kivirähk pilkab
majas 9 Planeet maja valitsejana 6 12 Joonis12 See transiit on astroloogiline teetähis selle püha teekonna alguses, sest see on transiit, mida meie, astroloogid, loodaksime Jeanne'i kaardis leida - talutüdruk, kelle korjas tema taluelust üles Jumala hääl, alustab püha teekonda, mis oli tema otsiretk, saatus või see milleks ta oli määratud. Sest Põhjasõlm kujutab paljude muude asjade hulgas otsiretke, mida me oma elus sooritame. Seda teljestikku vaadates on esimeses real 4. ja 9.maja. Tegevus tuleb 4ndast - ema, kasvatus, perekondlikud uskumused ja 9ndast - pikad teekonnad, usk, õppimine ja nii edasi. Jeanne'i ema õpetas talle oma uskumusi. Need religioossed uskumused (9.maja) saadab Jeanne'i kodust (4
annaabi.ee 
