Ehk suitsud võtavad vabaduse elada näiteks 5 aastat vanemaks. Emotsionaalsed harjumused on vist kõige keerukamad ja probleeme tekitavad, kui ka vahel positiivsed. Vaatasin hiljuti teist korda ühte filmi ,, Mida kuradit me teame?" , see film räägib üldiselt 20.sajandi füüsikast ehk võimalikkusest. Sealt tooksin välja: inimene oma emotsiooniga nt halvaga nt et ta vihastus selle peale, et keegi teda bussis nügis. Tal tekkis vihastumise reaktsioon ja aju närvirakud talletasid selle. Nii ja kui ta nüüd järjest vihastub, siis tema närviosakestele on omasem iga kord jälle vihastuda, kui ta aga nüüd pidevalt naeraks ja oleks positiivselt meelestatud, siis närvirakud peaksid jälle ümber ehitama ennast ja tulevad esile jälle rohkem positiivsed emotsioonid. Ehk me oleme üsna piiratud oma emotsioonidest. Kui on harjumuslik vihastuda iga tühise asja peale, siis nii see ka jääb. Ja närvikesed meie ajus juba annavad oma osa, et see nii ka jääks
väiksem. 14. Millega seoses tekkis lõhe islami ühiskonnas? Siidid ja sunniidid; siidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam- võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija. Kuigi Muhamedi järglaskond lõppes, usuvad siidid, et üks Ali järglastest ei surnud ja tuleb viimsel kohtupäeval peidust, et täita maailm õiglusega. Nad on valmis ka sõjakalt välja astuma. 15. Kuidas suhtusid araablased antiigipärandisse? Nad talletasid seda ja arendasid loominguliselt edasi. 16. Nimeta mõni mõiste, mis on eesti keelde tulnud araabia keelest? Algebra, alkeemia, tariif, magasin 17. Kes olid Avicenna ja Averroes? Avicenna e. Ibn Sina pärsia-tadziki arst, flosoof ja poeet. Averroes e. Ibn Rusd flosoof, arst ja kohtunik 18. Mida on araablased suutnud anda Euroopa kultuurile? India arvusüsteem- nn. Araabia numbrid; Vana-Kreeka flosoofde tekstid tõlgituna Mõisted:
Kõigepealt kadus lennukitega raadioside, siis ka lennukid ise. Lihtsamad põhjused võivad olla ka magnetilise põhjapooluse ja geograafilise põhjapooluse suuna ühtimine, mis võib tekitada segadust. Tihti aga üritatakse Florida ja Bahama vahelist merd ületada viletsate paatidega ja ilma päästevarustuseta, mis võib kergelt lõppeda õnnetusega. Bermuda kolmnurgas asus müstiline Atlantis. Ameeriklase Charles Berlitzi oletust mööda leiutasid atlantiidid erilised kristallid, mis talletasid enesesse tohutuid energiavarusid. Kui Atlantis ookeani kadus, langesid kristallid põhja ning avaldavad sealt tänini mõju lennukite ja laevade navigatsiooniseadmetele. Ookeanipinna madaldumisel Bermuuda kolmnurgas tekivad hiiglaslikud looduslikud nõgusläätsed, mis koondavad veepinnalt tagasipeegelduvad päikesekiired üheks
Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda. Nähtav ja nähtamatu. Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused". Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud Teispoolsus. Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme. Põrgus olid kindlalt hukatusse määratud hinged. Paradiisis olid pühakud. Ime. Usuti, et Jumal sekkub loomulikku maailmakorda. Mälu. Keskaja inimesed olid kirjaoskamatud, kuid kuuldut nad talletasid hoolega. Neil oli üsna hea mälu. Vaimulik muusika 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna alates 4.sajandist. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat. 1453. aasta purustati täielikult. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes
Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, kuid neil oli rõhutatud lüüriline kujundlikkus ja poeetiline rütm. Sageli oli jutustuste vahele põimitud värsse. Iiri saagade kõige kuulsam kangelane oli Ulsteri sajast Ulaadide kuninga Conchobari õepoeg Cuchulinn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug.
Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radzdade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel. Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus
õpetama uusi vestaale. Vestaalidel polnud vaja ametlikku eeskostjat, vaid nad olid iseseisvad. Neil oli eesõigus luua oma testament juba varakult. Vesta neitsid eraldati oma peredest täielikult ning isegi haigestumise korral polnud neil luba sinna tagasi minna. Vestaalid valiti välja juba lapsena ning nad said kõrget palka. On arvatud, et nad kasutasid oma raha poliitika mõjutamiseks ning seega oli neil ka poliitiline roll. (Setälä 2001: 114-116) Neitsid talletasid tähtsaid poliitilisi dokumente ning nende kaudu edastati tähtsalt informatsiooni. Vestaale süüdistati tihti riigi seisukorras, kui läks halvasti, siis süüdistati neid ebavooruslikkuses. Karistuseks oli neile elusalt matmine. KOKKUVÕTE Uurimise käigus selgus, et naise käsitlemine antiikaja ajaloo allikates on suhteliselt piiratud. Naiste õiguslik seisukord polnud niivõrd problemaatiline ja kõneainet tekitav kui orjade, riigimeeste või religiosse võimukandjate oma
Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radzdade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel.
murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel ajal taas üliõpilasi Emakeele Seltsi stipendiaatidena murret koguma, nüüd aga selleks, et fikseerida sotsiodialektoloogia meetodeid kasutades eesti murrete tegelik olukord 1990. aastatel. Sellest ideest sündis Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekt ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995). Projekti raames käisid üliõpilased murdeekspeditsioonidel Lõuna-Eestis ja Kihnus, kus talletasid eri põlvkondade murdelist kõnekeelt, jälgides süvitsi kõnelejat ja kõneldavat mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Sellele projektile ei tulnud järge, aga mitmest projektis osalenud üliõpilasest on saanud noorema põlvkonna keeleteadlased, kes praegu osalevad eesti murrete elektroonilise korpuse tegemisel jm uutes projektides. Paraku neist ei ole küll keegi läinud tööle Eesti Keele Instituuti, mis on praegugi jäänud suurimaks eesti murrete uurimise keskuseks.
Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Neid on kirjutanud Pindaros ja Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Enne Herodotost kirjutasid ajalugu logograafid, oli nn protoajalugu. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Rahvajutud. 35. Kes olid logograafid? Vana-Kreeka ajalookirjutajad 6. saj. eKr, kes alguses suuliselt, hiljem kirjalikult talletasid andmeid Väike-Aasia Joonia linnade majanduse ja kultuurielu kohta. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos toetus suulise traditsioonile. Teose keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia). Teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja
Viise käis kogumas ka soome folklorist Armas Otto Väisänen, kes tegi 1912. a. esimesed eesti rahvaviiside fonografeeringud. Rohkem kui 11 000 laulu, pillilugu ja tantsu jäädvustati üleskirjutuste või fonogrammidena. EÜS-i kogumistöö oli eesti muusikakultuuri edasise käekäigu suhtes pöördelise tähtsusega. See aitas kaasa eesti rahvusliku muusikastiili kujunemisele tulevased heliloojad puutusid otseselt kokku rahvamuusikaga ning talletasid materjali ka järgnevatele põlvkondadele. 3. periood. Rahvamuusika süstemaatiline kogumine ja uurimine jätkus Eesti Vabariigis. Iseseisvusaastail 1918-1941 jätkati kogumisretki. 1927 asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA), kuhu koondati ligi 15 000 seni kogutud rahvaviisi ning kogumine jätkus. 1936 - 1938 helisalvestati Tallinnas Riigi Ringhäälingus üle 700 laulu ja pilliloo. 1937. aastal otsustati jätkata Jakob Hurda algatatud "Monumenta
(1969). Selleks ajaks oli aga lühiajaline sula ka lõppenud ja järgneva ligemale paarikümne aasta jooksul ei tulnud tõsisem džässiajaloo uurimine kõne allagi. Iga aastakümme on toonud juurde palju uut ja huvitavat, paraku on aja katkematus voolus paljugi päästmatult aastate koorma alla mattunud – mida kaugemas minevikus, seda sügava- male. Seda enam peame rõõmustama, et mõned vanema põlvkonna muusikud (Aadu Mutsu, Valter Ojakäär) kõigest hoolimata kogusid ja talletasid džässialast informatsiooni ka sõjaeelse aja kohta. Eriti tuleb rõhutada A. Mutsu aastatepikkust visa tööd vanade muusikute mälestuste kogumisel ja süstematiseerimisel, tänu millele on meil suhteliselt usaldusväärne register džässi mänginud (kahjuks küll ainult) Tallinna muusikutest ja kohtadest, s.t restoranidest ja tantsu- lokaalidest, kus sellist muusikat mängiti (Mutsu 1991: 80–94). Säilinud on veel mõningaid
annaabi.ee 
