Ajalugu 1422.aastal müüs Johannes Malner apteegi arst Hermannile Hermann sattus rahalistesse raskustesse Tolleaegne magistraat kattis Hermanni matusekulud 1579 ja 1581 aasta vahel tuli Tallinnasse ungarlane Johann Burchart ja võttis apteegi rendile 1582-1911 oli apteek kümne sugupõlve Burchartite omanduses Kirjeldus Kahekorruseline keldriga peahoone on ristikülikukujuline paekivist hoone Barok stiilis akendega viilkatus Keldriruumidel on talalaed Millistele kriteeriumitele vastab? Vanus Terviklikkus (ansamblilisus) Funktsiooni järjepidevus Aitäh kuulamast!
Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür. Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks kaminale ja danskerile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodiniss. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erineva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaz. Linnus purustati Liivi sõja ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel 1974. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana. Kiiu linnust saab imetleda ka Eesti Posti poolt välja antud postmargi peal, mis ilmus 31.03.1994 kujundaja Jaan Saare poolt ning mille nominaaliks on 3.00 kr.
Säilinud on Narva Raekoda (1671), mis paistab silma ilusa portaaliga, kõrge kelpkatuse ja haritorniga. Tallinnas on Rootsi ajast säilinud 3 bastioni: 1) Ingeri bastion (=Harjumägi) 2) Rootsi bastion (=Lindamägi) 3) Skåne bastion /skoone/ (=Rannavärava mägi) Uusi elamuid polnud eriti ruumi ehitada, ehitati ümber siseruume. Sageli ehitati teine korrus välja esinduskorruseks. Sellele ajale on iseloomulikud maalitud talalaed või laemaalid lõuendil. Rootsi-aegse barokkarhitektuuri näiteks Tallinnas võib tuua aadlik Roseni elamu (Pikk t. 28, praegu Rootsi saatkond). See on ehitatud kahe keskaegse hoone kohale. On 2-korruseline, kõrge kelpkatusega, fassaadil läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid. Baroksed tornikiivrid on: · Tallinna toomkirikul · Tallinna Niguliste kirikul. Nigulistes on barokkstiilis ka põhjapoolne eeskoda (kus praegu paikneb sissepääs)
sajandi teine pool. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud ca 1640.-1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Baroki eeskujuks oli Eestis küllalti lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile läbi Rootsi. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad, murkelpkatused. Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Hoone inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed. Tuntumad Eesti barokkstiilis ehitised on Kadrioru loss, Tallinna Toomkiriku altar ja kantselei, Katariina kirik Pärnus, Narva raekoda, Albu mõisahoone, Maardu mõisahoone, Vihula mõis, Ahja mõisahoone, Sargvere mõis. Siinkohal oleks sobilik teha pikem peatus Kadrioru lossil, mis on Eesti mõistes üks suurim ja tähtsaim hoone. Selleks et antud esseed veid enda poolsete mõtetega ilmestada, külastastasin
Barokk 1640-1710(Rootsi aeg) Algas ehitusbuum,. Kodanikumajades tehti kapitaalremonti v uued sisekujundused. Stiili vaoshoitus sai eeskuju Rootsist ja Madalmaadest. Lammutati ja ehitati peale uued mis võtsid barokkile omase sümmeetria ja kindlad jooned. PALEETÜÜP! Akende kunst-suured ja kaunistatud Siseportaal- Sümmeetria ja antifaadsus(uksed läbi tubade) plaanikujunduses. Laiad trepid, eraldatud köök, esikust mõlemal pool elutoad. Talalaed, siseportaalid. Mööbel: seinaavadesse ehitatud kapid, kirstud, istmed, pingid Toekus ja volüümikus. Kaunistuse rohkus vajas toekas ja mõtestatud vormi. 1670-80 tuli looduslähedane stiil-taimornament ja lilled. Matkamaja, Leedu saatkond, Rootsi saatkond. Hilisbarokk ja rokokoo 1710-1780 Baroki motiivid püsisid, rokokoo esines Tlns põhiliselt ornamentikas. Rokokoole eelnes paelstiil, maaliline ja tarbekunstis. Rokokoole omane: ebakorrapärasus,
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
Suure dekoorirohkuse, lopsakate detailide ja muu sarnasega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad. Olid levinud väikeste ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785
arvatavasti oli ühenduskäik kloostriaiaga ning raamatukogu esimesel ning dormitoorium teisel korrusel. Esimese korruse ruumid olid kesksambaga ning võlvitud, võlvitoed on nelinurksete baasidega ümarsambad. Teise korruse toonase ruumijaotuse kohta ei ole ettekujutust. [ 5 lk 45; 6, lk 36, 40- 42] Kloostri esimene refektoorium ning vana köök ja kaks majandusruumi asusid põhjatiivas. Sarnaselt idatiivaga on esimesed ruumid võlvlagedega. Majandusruumides need puuduvad, neile ehitati talalaed. Tõenäoliselt on muutus ehituses põhjustatud 1301. aastal kloosrile pandud kohustustest ehitada linnamüüri, milleks kulus enamik klausuurile planeeritud rahast. Refektoorium oli 9, 25 × 8,1 m suurune, selle loodenurgas asus köögist köetav leivaahi. 72,4 m² suuruses köögis valmistati toitu mantelkorstna alusel. [ 5, lk 46, 77; 6, lk 42- 46] Hilisemalt rajatud läänetiiva juurde kuulusid esinduslikum kolmekorruseline abtissimaja ning uus refektoorium
Elamu interjöör oli veel keskaja lõpus üsna kasin : põrand oli kivi või kahhelplaatidest, mida mõni jõukam kattis vaibaga, seinad olid krohvitud, mõnikord kaetud puupaneeli või kangastega, et vähegi isoleerida ülipaksude seinte rõskust. Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud sakraalkunstist: järjestikku korduv teravkaar, ristlillik, krabid, kalapõis, pärgamendirull. Tubades olid talalaed, kus laetalade peal oli vahelaudis. Suuremate ruumide puhul toetati ematala ruumi keskelt kivist või puust sambale, mis võis ollakaunistatud polükroomsete nikerdustega. Ruumide ukse- ja aknaavad olid kivist tahutud raamistuses ustele oli sageli kujundatud teravakaareline paariastmeline portaal. Tinaraamistuses aknaklaasi hakati kasutama 1400 aasta paiku. Enne seda kasutati kas loomapõit või pärgamenti. Enamik gooti ajast säilinud esemeid on pärit kirikuist
tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed (Albu mõisahoone ). 18. sajandi paleelikud stiilipuhtaimad barokkhooned: Ahja, Luua (hiljem ümber ehit.) Hiiu-Suuremõisa(fassaad osalt hiljem muudetud), Maidla(Virumaal), Sargvere, Ääsmäe, Saue (kaks viimast osalt juba varaklassitsismi ilmngutega), Päärdu (ehitusaasta järgi oma stiili hiliseim).
Palgi ümber oli ehitatud ratas, kust keerates sai palki ringi ajada ning köit üles vedada. Ploki kinnitamiseks paiknes viilu ülaosas sealt välja ulatav ulgtala taoline palgiots, mille all asetses igal laokorrusel kaubaluuk kaupade sisseandmiseks. Kaubaluugid olid reeglina ümar- või segmentkaarsed, ääristatud puhaste raidkividega ning seestpoolt luugiga suletavad. Mitmed sellised süsteemid on säilinud. Keskaegsete elamute vahelaed olid harilikult puidust talalaed, keldri ja kangialuste korral kasutati sageli ka silindervõviga katmist. Samasuguse konstruktsiooniga lagesid kasutati peale elamute veel kõikide muude hoonetüüpidegi juures. Talalagi oli ehitatud väikeste vahedega asetatud neljakandiliseks tahutud palkidest, mis toetusid külgseintel asuvatele müüritaladele, mis omakorda toetusid paest konsoolide ridadele. Suuremate kandeavade korral kasutati ruumi keskel olevat ematala (ematalasid), mida toetati raidkiviposti(de)ga
aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650
aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650
toredust, mida võimendas peeglite ja suurejooneliste lühtrite kasutamine - valgust oli vaja, et kogu luksus näha oleks. Osa lühtreid paigutati seintele. Valgusenõuet toetasid avarduvad aknad, millele oli iseloomulik tihe ruudustik. Avarust võimendas peeglite kasutamine, Prantsusmaal paigutati peegleid ka lakke, eriti magamisruumides. Lagedel ja seinte ülavööndeil hinnati stukkdekoori, põhjaaladel levisid loodusmotiividega kaunistatud talalaed. Sisekujunduses kasutati palju ka optilise illusiooni (trompe l’oeil) võtteid. Vaheldusrikkus, kujundite iseäralik mäng selle stiili interjööris oli võrreldav barokk-merekarbi tujude keerukusega. Seinapindu liigendasid võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Mõnikord katsid skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polnudki. Losside seinu võisid katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad
annaabi.ee 
