7 Aktivatsioonienergia W leidmine pooljuhi korral Graafiku tõus = a 2k 2k W 2ak 2 4597 1.381 10 23 1.270 10 19 J 0.7938 eV 2 1.260 33 0.005698 eV a a 4597 0.794 0.006 eV , usutavusega 0.7 Järeldus Mõõtmiste tulemused: 1 Metalli temperatuuritegur: (4.45 0.07) 10 3 K Pooljuhi aktivatsioonienergia: W 1.26 0.01 eV Järeldused: 1 Puhta metalli takistuse temperatuuritegur on 3.66 10 3 , seega ei ole antud katses K tegemist puhta metaliga. Pooljuhi aktivatsioonienergia on lubatud piirides (1-3 eV).
uLojsr{Objh884551;8 Nimi: Rasmus Perenimi: Seli Grupp: KSK Mõõtmiste algus: 1/1/1997 2:17 Mõõtmiste lõpp: 1/1/1997 2:28 Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p7 Mõõtesamm: 1 °C Nr Temp. (⁰C) Metall R Ω Pooljuht R Ω 1/T ln R 1 22 27.7 877.2 0.003388108 6.78 2 23 27.4 847.6 0.003376667 6.74 3 24 27.7 834.7 0.003365304 6.73 4 25 27.7 807.7 0.003354016 6.69 5 26 28 779.4 0.003342805 6.66 6 27 28 746 0.003331667 6.61
Lineaarne Regressioon Nimi: Birgit Esimene graafik Perenimi: Albert y Grupp: IASB30 x Mõõtmiste algus: 10/18/2014 14:29 Mõõtmiste lõpp: 10/18/2014 14:38 Teine Graafik Uuritav metall: m2 x Uuritav pooljuht: p2 y Mõõtesamm: 10 s X-telg Y-telg X-telg Nr Temp. Metall (takistus Ω) Pooljuht Temp. K 1 10 283 42181 9664.6 0.003534 2 9 282 42181 9394.5 0.003546
Takistuse temperatuurisõltuvus KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Metalli takistuse temperatuurisõltuvus Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p2 Mõõtesamm: 3oC Temp Metalli takistus Pooljuhi takistus o C 1 14 27,4 7785,8 2 17 27,7 7159,5 3 20 28,3 6508,6
Jrk. paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur 1 26,5 299,65 105 2,021 0,0033 0,0067 1,1137E-05 2 42,5 315,65 205 2,312 0,0032 0,0073 1,0037E-05 3 53 326,15 305 2,484 0,0031 0,0076 9,4008E-06 4 61 334,15 405 2,607 0,0030 0,0078 8,9561E-06 5 67,5 340,65 505 2,703 0,0029 0,0079 8,6175E-06 6 73 346,15 605 2,782 0,0029 0,0080 8,3459E-06 7 77,5 350,65 705 2,848 0,0029 0,0081 8,1330E-06 8 80,5 353,65 765
metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap. (Konkreetsem tegevuse kirjeldus on lisajuhendi lõpuosas) 6. Järgnev andmetöötlus teostage programmi ,,Lineaarne regressioon" abil. (Kuidas oma andmeid selle programmi jaoks ette valmistada ja kuidas programmi kasutada selle info leiate samuti lisajuhendist.) 7. Metalli takistuse Rm temperatuurisõltuvust kajastava graafiku Rm = f (t ) abil leidke takistuse temperatuuritegur (täpsem info on lisajuhendis). 8. Programmiga ,,Lineaarne regressioon" joonestage pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust 1 iseloomustav graafik ln R p = f , leidke selle tõus ja määrake viimase abil T aktivatsioonienergia W (detailsem info on lisajuhendis). 9. Leidke takistuse temperatuuriteguri ja aktivatsioonienergia W liitmääramatus U c ()
PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄ Atmosfäärirõhk P= 763 mmHg 0°C= 273 K Keemistemperatuur, Jrk. nr. T, K 1/ T t,°C 1 28,0 301,0 0,0033 2 42,5 315,5 0,0032 3 54,0 327,0 0,0031 4 62,0 335,0 0,0030 5 67,0 340,0 0,0029 6 75,5 348,5 0,0029 7 80,0 353,0 0,0028 T, °C 6,80 6,60 f(x) = -3 737,3572x + 17,20
Aeg Raadius Fraktsiooni suht. sis. t r Q Fraktsiooni suhteline sisaldus Q, % 280 1,18643019941 38,8235294118 Q=f(r) 600 158E-005 8,10486122707 52,9411764706 900 873E-006 6,61759148080 85,8823529412100 1200 348E-006 0,000005731 88,2352941176 1800 4,67934381119 90,5882352941 80 3000 846E-006 3,62460413039 100 60 460 008E-006 9,25640381222 61,1764705882 530 907E-006 8,62349415961 65,8823529412 40 0,00000362 0,00000462 0,00000562 0,00000662 0,00000762 0,000 600 916E-006
Atmosfäärirõhk P-.= 762mmHg 762 Keemiste mperatuur T,K h, Jrk.nr t,°C mm Hg Paur =P-h ln paur x=1/ T 1 27 300 647 115 4,745 0,003333 2 41 314 550 212 5,357 0,003185 3 51 324 445 317 5,759 0,003086 4 60 333 350 412 6,021 0,003003 5 66,5 339,5 250 512 6,238 0,002946 6 71,5 344,5 158 604 6,404 0,002903 7 79,5 352,5 0 762 6,636 0,002837
Sheet1 Nr. Temp. Metall Pooljuht 1/T ln R ºC 1 32 111,7 7970 0,0032771 8,98344 2 34 112,3 7527,9 0,0032557 8,92637 3 36 113,4 6913,8 0,0032347 8,84127
tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1 (punastel metallidel ). 273 K Takistuse temperatuuriteguri leidmiseks on otstarbekas mõõta takistus kahel erineval temperatuuril R 1 = R o (1 + t 1 ) , R 2 = R o (1 + t 2 ) . Viimase avaldise läbijagamisel ja teisendamisel saame R1 - R 2 = [2] R 1t 2 - R 2 t1 Vaatame pooljuhi elektrijuhtivust
ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1 (punastel metallidel 273 K ). Takistuse temperatuuriteguri leidmiseks on otstarbekas mõõta takistus kahel erineval temperatuuril R 1 = R o (1 + t 1 ) , R 2 = R o (1 + t 2 ) . Viimase avaldise läbijagamisel ja teisendamisel saame R1 - R 2 = R 1t 2 - R 2 t1 [2] Vaatame pooljuhi elektrijuhtivust. Kui pooljuhis elektron saab energia W,
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Höppleri viskosimeeter Töö eesmärk: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendataks
Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 40 313 28.9 190.1 5.248 0.0032 5 42 315 29.2 174.9 5.164 0.0032 6 44 317 29.2 156.8 5.055 0.0032 7 46 319 29.5 149.7 5.009 0.0031 8 48 321 29.5 134.5 4.902 0
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Seade küllastunud aururõhu määramiseks Töö ülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1, mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Kontrollitak
2) sulgemine 2-1: iR=ε+ εi iR= ε -L*di/dt i=i0(1- e-R/L*t) GRAAFIKUD!!!! 26. VOOL METALLIDES Laengut metallides ei kanna edasi mitte aatomid, vaid elektronid. Elektrivoolu võib metallides tekitada väga väikese potentsiaalide vahega. Seega elektronid liiguvad metallides praktiliselt vabalt. Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad positiivsed ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mistõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. 27. VOOL POOLJUHTIDES Pooljuhtideks nimetatakse materjale, mis jäävad oma elektriliste omaduste poolest juhtide ja dielektrikute vahele. Pooljuhtidel on tugev juhtivuse sõltuvus temperatuurist, elektrivälja tugevusest, valgustatusest, mehaanilisest survest , vm. Pooljuhtides on nii elektronjuhtivus kui ka aukjuhtivus. Materjalideks on nt seleen, germaanium, räni, galliumarseniid
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud:15.04.2020 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10 TO: Töö eesmärk: Induktiivpoolist L, Töövahendid: Impulssgeneraator, indkutiivpool, kondensaatorist C ja aktiivtakistist R mahtuvus- ja takistussalv ning ostsillograaf koosnevas ahelas (võnkeringis) toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Skeem Töö teoreetilised alused Ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse vabadeks võnkumisteks. V aatleme võnkesüsteemi, milleks on ideaalne võnkering. See on suletud ahel kondensaatorist C ja induktiivpoolist L . Kui laadida kondensaator ja katkestada pärast seda ahela mõjustamine väljastpoolt, hakkavad võnkeringis toimuma vabad nn elektromagn
ühe pöördenurga ühiku kohta. Takistuse muutus muudetakse pinge muuduks Tensotajurid kuuluvad takistustajurite hulka. Selle takistus muutub tajuri deformatsioonil. Kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Termotakistustajurid – nende töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist. Metallid: plaatina, vask, nikkel ja raud Induktiivtajurid - sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Praktikas kasutatakse muudetava õhupiluga induktiivtajureid Mahtuvustajurid - lineaarnihe või nurgamuutus muundatakse kondensaatori mahtuvusemuutuseks.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002
a ) = a = 4014 =0,01412eV JÄRELDUSED Mõõtmiste tulemused koos määramatustega Metalli temeratuuritegur = (3,63 ± 0,36) · 103 1/K Pooljuhi aktivatsioonienergia W = 0,690 ± 0,014 eV Üldjäreldus Puhta metalli takistuse temperatuuritegur on 3,63 · 103 1/K, seega ei ole antud katses tegemist puhta metalliga. Käesolev meetod on sobilik metallide ja pooljuhtide käitumise analüüsiks temperatuuri muutumisel.
Takistus ja takistid Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Väikesemõõtmeline takisti ei talu suurt voolu. 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti või juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega:
Takistus ja takistid Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Väikesemõõtmeline takisti ei talu suurt voolu. 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti või juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega:
Takistus ja takistid Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Väikesemõõtmeline takisti ei talu suurt voolu. 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti või juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega:
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on
Füüsikalise keemia laboratoorne töö nr.6 Puhta vedelikuküllastatud aururõhumääramine dünaamilisel meetodil Töö teostatud 07.02.2011 amilisel meetodil Jrk. Keemiste T, 1/ T h, Paur =P-h ln paur 1/ T mperatuu r 754,6 nr. t,°C K mm Hg 1 36,5 309,5 0,003231 595 159,6 5,072671 0,003231 2 43 316 0,003165 548 206,6 5,330785 0,003165 3 48,5 321,5 0,00311 498 256,6 5,547518 0,00311 4 57,5 330,5 0,003026 400 354,6 5,87099 0,003026
TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 6 Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 28.02.2011 13.03.2011 arvestatud: 14.03.2011 Skeem: Töö ülesanne Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Töö käik Uuritavaks vedelikuks oli benseen n
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 15f Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.03.2015 Joon. 13. Juhtivusnõud Tööülesanne Määrata elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus kontsentratsioonidel, millel mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis: nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja –konstant, tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitak
R Takisti - seade mille põhimparameeter on takistus. Juhi takistus sõltub temperatuurist [ Rt = R0 1 + ( t 20 - t10 ) ] (2-6) 1 kus - takistuse temperatuuritegur °C väärtusi: Cu - 0,004 Al - 0,004 Ag - 0,0036 Ohmi seadus - vool ahelas on võrdeline ahelane langeva pingega ja pöördvõrdeline selle ahela U 1V 1V takistusega: I = 1A = 1mA = (2-7)
Ülesanded. 1. Kuidas seletada näitlikult, et temperatuuri tõustes metallide takistus suureneb? 2. Elektromagnet on valmistatud vaskjuhtmest. Vase temperatuuritegur α = 0,004 1/K. Toatemperatuuril 20° C oli elektromagneti mähise takistus 2 Ω. Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla eri
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujo
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
