t nad ei tea, kuidas sotsiaalsed ja majanduslikud struktuurid on siduvaks lüliks võimu teostavate jõudude vahel, võimaldades või piirates inimeste huve ja nende rahuldamist. Grupid ja struktuurid iseenesest ei piira ega suuna, kuid määrates mõjuvõimu suuna ja juurdepääsu informatsioonile, kaupadele ja teenustele, suunavad ja piiravad need indiviidide võimalikke valikuid. Kuna tegemist ei ole millegi tajutavaga, on nende mõju palju raskem märgata ja reformida kui kindlaid opositsioonijõude. (Velli Parts 03.02.2007) Võim, vormid, allikad 7 2. VÕIM ORGANISATSIOONIS Organisatsioonis aetakse mõiste "võim" sageli segamini mõistega "õigused". Üksvärav (2004:177) selgitab, et õigused ei võrdu võimuga vaid on osa võimust.Võim organisatsioonis seostub inimese võimega mõjutada otsuseid. Võimu olemust võib antud
Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse
Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat
üksikuteks elementideks. Õiglusidee on liit- ja üldmõiste Õigluse epistemoloogiline probleem – kas ja kuidas on õiglus tunnetatav? Kas saame kunagi kindlad olla, et see mida me peame õigluseks, ka tegelikult on seda? Õigluse tunnetamiseks on vajalikud kõik tunnetuse liigid Tunnetus jaguneb: pretseptsiooniks – taju, meeled, ainelise maailma tunnetamine reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud mõtetega intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad abstraktsete mõtetega Õiglus selgub eelkõige läbi vastandite Teadlik olek õiglusest ilmneb esimesena just siis, kui intellekt satub vastamisi situatsiooniga, mida ta peab ebaõiglaseks – subjekt kogeb oma püüdlustes väärtuste poole mingeid takistusi tavasituatsioonis toimub õigluse tunnetamine eelkõige intuitiivselt ja empiiriliselt
Kogemus, mis laekub mällu skeemidena võimaldab inimesel ette näha sündmuse arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda vähendada läbi mõtlemise struktuuride muutmise, et need oleksid kooskõlas tajutavaga või siis vastupidi, inimene üritab mõjutada välismaailma nii, et see vastaks tema arusaamadele. Nii akommodatsiooni ehk kohanemise kui assimilatsiooni ehk samastumise korral toimub seniste teadmis- ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ja reorganiseerimine (Krull, 2001). Piaget' tunnetusprotsessi mudel kirjeldab tunnetusprotsessi küll üldisemas tähenduses, kuid see kehtib üldjoontes ka õppimise kohta. 20. sajandi filosoof ja pedagoog John Dewey
hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutusi. Ontogenees organismi individuaalne arenemine Fülogenees organismide ajalooline areng Genotüüp geenide kogum Fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum Kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused Kognitiivne areng · Jean Piaget areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel · Kaasasündinud huvi · Skeemid, nende võrdlemine tajutavaga, ebakõla assimilatsiooni kaudu Sotsialiseerumine vajalik kognitiivne võimekus, et võtta omaks reeglid; emotsiaalne küpsemine; kõlbelise mõtlemise areng (L. Kohlberg) Isiksuse areng E. Erikson (psühhosotsiaalne arenguteooria). Elutsükli kaheksa astet (1968) Kohlbergi moraalse arengu mudel: 1. Aste allumise ja karistuse orientatsioon; reeglitest kinnipidamine kaaristuse ja problemide vältimiseks 2. aste- hedonistlik orient
Tugev ja edukas bränd on emotsionaalne, hingestatud kui inimene. · Inimestel on nimed samuti brändidel · Inimesed kuuluvad perekonda nii ka brändid · Inimestel on isiksus (välimus, stiil, käitumine, imidz, veidrused, hirmud, unistused ...), mis eristavad teda teistest sama ka brändidel · Inimest iseloomustavad tema sõbrad sama ka brändide puhul · Inimestel on eluring, ka brändidel · Inimese taju sõltub tema suhtest tajutavaga sama ka brändi taju puhul Kas meie brändil sobib toetada mingit üritust? Mida sobib? EMOTSIONAALSE BRÄNDINGU PÕHIMÕTTED · Suhelda INIMESTE, mitte tarbijatega · Pakkuda KOGEMUST, mitte kaupa · Pakkuda USALDUST, mitte ausust · Pakkuda EELISTUST, mitte kvaliteeti · Taotleda ARMASTUST, mitte üldtuntust · Luua PERSONAALSUST, mitte eristuvust · Pakkuda TUNNET (nt. kasutamisrõõmu), mitte funktsionaalsust · Pakkuda DIALOOGI, mitte kommunikatsiooni
lähtealusena. Enamiku nende teooriate lähtealuseks on Piaget’ tunnetusprotsessi üldmudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla (ebamugavustunne). Inimene püüab seda vähendada kas 1) et enda mõtlemisstruktuurid oleksid paremini kooskõlas tajutavaga, või 2) mõjutada välismaailma viisil, et see vastaks rohkem olemasolevatele arusaamadele. Mõlemal puhul aga toimub seniste teadmiste ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ning reorganiseerimine. See protsess on lõputu. See mudel kehtib põhijoontes ka õppiise kohta. Dewey väitiski, et õppimine on pidev kogemuse rekonstrueerimine. 3) Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Kognitiivse
Ta on väike täpp planeedil Maa, mis omakorda on väike täpp päikesesüsteemis, mis omakorda on väike täpp Linnutee galaktikas, mis omakorda on väike täpp galaktikate grupis jne lõpmatuse suunas. Teistpidi vaadates on inimene suur, koosnedes üksustest, mille jaotamisel jõuame aatomini, mis veel omakorda koosneb aatomituumast ja elektronkattest, mis jaotuvad veelgi väiksemateks üksusteks jne olematuse suunas. Kumbagi äärmust me ei mõista, kuna see on tajutavaga võrreldes hoomamatu. Samuti on kõik teadused lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Teadmised toetuvad printsiipidele, mis on tuletatud teistest printsiipidest, mille aluseks on kolmandad printsiibid jne, kuni jõuame punkti, millest edasi meie meeled ei taju, kuigi see punkt on tegelikult veel lõputult jagatav. Meile on seega kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. Inimese piiratus ja keskne asend kahe äärmuse vahel avaldub ka kõigis tema
- Omavaheliste suhete prognoos – milliseks kujuneb suhe. Kas ma tahan temaga suhelda või mitte? NB! Pole teadvustatud protsess. Kas pärast lahkuminekut lisan ta fb-s sõbraks? Teen ettepaneku edasiseks suhtluseks? Teise inimese hindamine sõltub muuhulgas ka hindajast: -Milline on tema emotsionaalne seisund -Millise tegevusega on ta hõivatud -Millised on tema eelhoiakud – kui ma olen selle inimese kohta kuulnud vaid head -Millised on eelnevad suhted tajutavaga -Millised on tajuja ja tajutava rollid Taju mehhanismid: skeemid -Personaalsed konstruktid (Kelly, 1955) Tajuetalonide kasutamine – teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Nn tavateooriad isiksusest Asch (1946) – implitsiitne isiksuseteooria -Asch - isiksuse kesksed jooned - Maier (1955) rolli kirjeldused kesksete joontena -Rosenberg, Nelson, Vivekanethan (1968) kaks hinnangulist põhidimensiooni: intellektuaalne, sotsiaalne – kui tark, kui seltskondlik?
determinismi (täieliku ettemääratuse rõhutamiseni). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav füüsikateooria peab aga vaatlema sündmusi juhuslikena ning võimaldama hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei
Isikuid, kel vastavad võimed on tugevad, nimetatakse meediumideks või kontaktleriteks (religioossetes tekstides prohvetiteks). Inimesed, kellel puudub isiklik ilmutuse-alane kogemus, kalduvad eitama ilmutuse võimalikkust (nad usuvad, et ilmutusi ei ole olemas). Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei
mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile 3 aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei
Tugev ja edukas bränd peab olema hingestatud kui inimene: · Inimestel on nimed samuti brändidel · Inimesed kuuluvad perekonda nii ka brändid · Inimestel on isiksus (välimus, stiil, käitumine, imidz, veidrused, hirmud, unistused ...), mis eristavad teda teistest sama ka brändidel · Inimest iseloomustavad tema sõbrad sama ka brändide puhul · Inimestel on eluring, ka brändidel · Inimese taju sõltub tema suhtest tajutavaga sama ka brändi taju puhul · Inimese suhe teise omataolisega põhineb usaldusel, siirusel, etteennustatavusel sama ka brändisuhte puhul. · Inimese allkiri tsekil või dokumendil on lubadus kokkuleppest, sama kehtib ka logo puhul. Emotsionaalse brändingu põhimõtted: · Suhelda INIMESTE, mitte tarbijatega · Pakkuda KOGEMUST, mitte kaupa · Pakkuda USALDUST, mitte ausust · Pakkuda EELISTUST, mitte kvaliteeti · Taotleda ARMASTUST, mitte üldtuntust
uudishimu rahuldamise kaudu. Piaget’ tunnetusprotsessi mudel. Teadmiste konstruktiivne iseloom; Skeemid – sensomotoorsed, tunnetuslikud skeemid, verbaalsed skeemid; Areng algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekontstruktsioonide poole. Tunnetusprotsess seisneb pidevas uute skeemide moodustamises ning vanade diferentseerimises ja täiustamises. Huvist tulenevalt võrdleb inimene pidevalt mälus olevaid skeeme väliskeskkonnas tajutavaga. Sensomotoorsed (ka taju- ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel õppides. Need annavad aluse automatiseerunud oskuste 6 kujunemisele (kõnd, jooks, uksenupu pööramine, pudeli avamine jne)
annaabi.ee 
