3)Esteetika/kunstifilosoofia Kasutatud kirjandus Berlin, I. 1998. Valik esseid. Tln. Salumaa, E. 1992. Filosoofia ajalugu I. Blackburn, S. 2002. Oxfordi Tln. kr aistinguline, meelelisse-tajusse puutuv filosoofialeksikon. Tln. Searle, J. R. 2006.What is to be done? `Esteetika' ja `kunstifilosoofiat võetakse sünonüümidena Camus, A. 1972. Sisyphose müüt. Topoi 25: 101108. Essee absurdist. Tln. Sellars, W. 1963. Science, Perception
elamistingimustega sobivat alusharidust ja eelõpetust. · Küpsemisteoreetiline õppimiskäsitluse nägemus loodab lapse loomulikule kasvamisele ja õppimisele. Õpetaja roll ei ole tähtis, kuna loodus hoolitseb lapse edasijõudmise eest. · Biheiviorismis rõhutatakse aga õpetaja rolli ja õpetaja poolt kasutatavate õpetamismeetodite täpset planeerimist. Biheivioristliku õppimiskäsitluse kohaselt siirdub teadmine osa osa haaval õppija tajusse ja õpetajal on oma meetodid selle siirdamise läbiviimiseks. · Konstruktivistlikul õppimisnägemusel on Piaget'ni ulatuvad juured. Selles väärtustatakse lapse enda mõtlemist, lapsest lähtuvat kognitiivset, arukusele toetuvat protsessi. Konstruktivistliku õppimiskäsituse kohaselt loob laps oma tõlgenduse maailmast ja konstrueerib selliselt endale oma teadmised tema jaoks oluliste momentide abil.
Afektiivne elamus võib üle kanduda kõigile, mis selles seisundis inimese vaatevälja juhtub. Ärritatud inimene on pingestatud ja et pinge vajab maandamist, siis on inimene valmis leidma oma pinge maandamiseks ja emotsiooni väljaelamiseks täiesti teisejärgulisi ja kõrvalisi põhjuseid. Seejuures on inimene harva nõus tunnistama, et tema emotsionaalse suhtumise põhjuseks on meeleolu, mitte aga objekt ise. Seega toovad emotsioonid muutusi ja kõrvalekaldeid põhjuslike seoste tajusse. Ja mida tugevam on ärritus, seda suurem on ka võimalus hälbida adekvaatsest tajust. Enamasti peab paika tõdemus, et emotsionaalne inimene on erapoolik inimene. Emotsioonid väljendavad subjektidesuhtumist millegisse skeemi ,,kasulik - kahjulik" järgi. Peale sellise passiivse hinnangu ajendavad nad ka tegevusele, on viimase vajalikuks tingimuseks ja eelnevad sellele. Seda emotsioonide külge rõhutatakse eriti motiovatsioonilistes emotsiooniteooriates
inimest/sündmust tajuda. Näit kui on ette otsustatud, et uus juht on plaanib meeskonda välja vahetada, siis nähaksegi vaid neid märke. Kui juhiga käib kaasas positiivne maine, siis on kergem kontakti leida · Haloefekti lõks - üldmulje kujundatakse mitte gruppi kuuluvuse vaid isiku ühe tunnuse põhjal tehakse järeldusi ka tema teiste omaduste kohta. Näit välimus: prillid tark, blond rumal jne. Haloefekt sugeneb inimese tajusse siis kui teise inimese kohta on väga vähe teada. Me kipume tegema järeldusi selle teadmise põhjal, mis meil on. Ennustame, et kui kellelgi on mõni iseloomujoon, on tal ka mitmeid muid selle omadusega seotud jooni näit kui on abivalmis on ka heasüdamlik jne. Probleem selles, et esimene mulje säilib ka hiljem, inimest paremini tundma õppides, kõik uued teadmised sobitatakse olemasoleva malliga, mis ei allu
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega
Salamon Ash (1949) andis õpilastele nende juurde tuleva lektori 10 omadust ja lisas ühele rühmale soe ja teisele külm. Kui õpilased teadsid, et ta on soe või külm, nad ka käitusid vastavalt. Need, kes said omaduse soe küsisid rohkem. Soojus külmus Kõrge intelligentsus madal intelligentsus Sotsiaalsus eemale tõmbumine SOTSIAALSED ENNUSTUSED Ootused, mis mõjutavad inimeste taju ning järgnevat käitumist Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajusse Enamasti alateadlikud ja kontrollimatud Sildistamine on alati negatiivne märgistamine, mis võib mõjutada käitumist. See, mis mõjutab inimeste edukust/edutust, on see, kuidas ta ise usub oma võimetesse. Eksperimendi tulemsed sõltusid sellest, kuivõrd õpilased uskusid enda võimetesse.
Kaasasündinud tendents pole väga tugev vaid pigem kaasasündinud hääl. Nn kaitsemehhanismid võivad selle enda alla matta. Teraapias püütakse seda üles otsida. Maailma paremaks muutmine saaks alata iseendast ja enda paremaks muutmisest. Alt üles. FRITZ PERLS (Frederick) (1893-1970) Geštaltteraapia looja. Geštalt- see tekkis temal 20nda saj teisel poolel, tähendab kuju, kujundit või tervikut. Saksa geštalt püüdis seda ideed viia tajusse ja sealt edasi, Perls aga kannab selle isiksuse arengusse ja kujunemisse sisse. Psühhoanalüütilise haridusega. Olemasolevate asjade kombineerimine. Eelkõige on selle teraapia tekkimist mõjutanud eksistentsiaalne filosoofia. Tunda ka psühhoanalüütika mõjusid ja Wilhelm Reihi teooriat. Raske lapsepõlvega. Pole väga palju teooriat- suhteliselt praktiline õpetus. Tavaliselt grupiteraapias keskendutakse ikkagi ühele inimesele. Figuuri ja fooni vahendamine
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse
praktilisi probleeme. 20. sajandi 50. aastatel tekkis arusaam, et inimese aju võib kujutada infotöötluse süsteemina. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad skeemid. Kasutades analoogiat arvutiteadusega, võib öelda, et varemalt oli pearõhk pööratud riistvarale, hiljem aga tarkvarale. Inimesele avaldavad alatasa mõju tema meeleelundite ärritajad. Kõigepealt on vaja optimeerida protsesse, mis puutuvad aistinguisse, tajusse ja mälusse. Kui signaalid väliskeskkonnast tekitavad esmaseid närviprotsesse, siis on tegu aistinguga, nt kuulmis- või nägemisaistinguga. Üldiselt on parem, kui aistinuid saadakse tööülesande puhul vähem, mille tõttu ergonomist peaks püüdma nende arvu vähendada. Aistingute puhul tekib taju, mis on modifitseeritud indiviidi iseärasustest, iseloomu omadustest ja meeleolust. Taju, olles esemete ja nähtuste meeleline tegevus, määratleb objekti kontuurid ja peamised tunnused
Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. Emotsiooni tekitab mingi sündmus, isik või hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusu või väärtusi. Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjustuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektiivne tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsioonid toovad mutuse ja kõrvalekaldeid põhjuslike seoste tajusse. Inimesele mõjub rohkrm oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. Emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuse taalamuse ja hüpotaalamuse piirkonnas. Mandeltuum integreerib üksinda taalamusest, sensoorsest ajukoorest, hipokampusest jm tulevad närviimpulsid ning väljastab impulsid, mis saavad alueks tunnete läbielamisele.
annaabi.ee 
