asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4. Tooge 2 näidet troopidest · Kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige on see seos tajujaga(loom, lind, inimene vms) ning tema seisundiga. Peale selle on asjadki ise omavahel seostes: näiteks vasak- ja parempoolne, suurem ja väiksem. Seepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele (järelikult ei ole pori oma
oreool (haloefekt) seda, kui esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist, näiteks võetakse üks tunnus ja liidetakse sellele enda arvates kokkukuuluvaid tunnuseid. Haloefekt võib olla positiivne või negatiivne. Oma suhtlemispartneri tajumisel kasutatakse ka loogilist järeldamist, kus inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe alusel, analoogiat, mille kasutamisel otsustatakse teiste üle selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga, ja empaatiat, mis tähendab teiste inimeste tundemaailma sisseelamist. Tuleb silmas pidada, et ükski nimetatud mehhanismidest ei ole veatu. Isikutaju on subjektiivne. Üldjuhul me näeme, kuuleme ja tunneme partneris seda, mida tahame. Suhtlemise käigus toimub oma suhtlemispartneri mõjutamine, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju ehk interaktsioon. Suhtlemine toimub üldjuhul alati kindla eesmärgiga, milleks võib olla soov panna teist inimest tundma, käituma või
nähtused, situatsioonid.) Taju on subjektiivne. 6. Taju on valiv. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 7. Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (vanus, sugu, rahvus, amet, haridus, rass). Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. 8. Analoogiate kasutamine. Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 9. Empaatia on sisseelamine teise inimese tundemaailma. O . Empaatia tähendab võimet teisele inimesele kaasa elada. 10. Loogiline järeldamine kui tajumehanism nähtavate märkide alusel järelduste ja üldistuste tegemine. 11. Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis selles inimeses märkame meeldiva, kui kogemus oli halb siis halba. 12. JOHAR´i akna põhimõtet.
Värvi ilu sõltub taustast. Järelikult ei saa öelda, et see või teine värv on ilus oma loomuselt. Seitsmes troop Meie tajumused sõltuvad kogusest. See tähendab, et näiteks vein võib mõjuda karastavalt normaalses koguses, kuid hukutavalt suurtes kogustes. Järelikult ei saa öelda, et vein oma loomuselt inimesele hukutav on, niisamuti toit. Kaheksas troop Kõik asjad on alati mingites seostes teiste asjadega. Eelkõige on see seos tajujaga (loom, lind, inimene vms) ning tema seisundiga. Peale selle on ka asjad ise omavahel seostes, näiteks vasak- ja parempoolne, suurem ja väiksem. Sellepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. Üheksas troop Asjad, mida me sageli näeme, ei tekita meis hämmeldust, harva kohatavad asjad aga jätavad tugeva mulje. See tähendab, et näiteks päikest näeme me iga päev ning see tundub meile millegi tavalisena. Kuid näiteks komeete näeme harva ning need tunduvad meile
Haloefekt- Kui eelnev kogemus on hea, siis kaldutakse märkama meeldivat, jätte vahel tähele panemata ebameeldivad ja vastupidi. Oht: tehakse ebatäpseid järeldusi kergesti kättesaadava info põhjal. Analoogiad Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga (analoogiad iseendaga=. Sõpradele kantakse üle oma head omadused, vaenlastele halvad. Juhid eeldavad, et alluvatel on samasugused vajadused nagu
1) äratundmine 2) üldmulje kujunemine (hindab) 3) sotsiaalsete tunnuste tajumine 4) omavahelise suhete prognoos Taju mehhanismid ühendavad üksikuid taju etappe: 1) Tajuetalonid - nende kasutamine tähendab teise inimese tõlgendamist tüüpskeemide alusel (stereotüüpid). 2) Loogiline järjeldamine - toimub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe abil. 3) Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 4) Empaatia - sisseelamine teise inimese tundemaailma. 5) Haloefekt - mihhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. - Kausaalne atributsioon - inimese käitumise põhjuste ja motiivide tõlgendamine. Mina-pildi aspektid: - hea mina - halb mina - mitte mine teistele / endale tuntud tundmatu tuntud AVATUD ALA PIME ALA
liigitust. · Bipolaarsed konstruktsioonid - inimesed kasutavad alateadlikult 6-8 skaalat inimeste hindamiseks, näiteks intelligentne vs rumal, ilus vs inetu, siiras vs teeskleja jne. · Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis kaldutakse selles inimeses märkama meeldivat. · Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 7. Väärtuste põhiolemus ja erinevad funktsioonid. Millest sõltub põhiväärtuste mõju? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: · annavad käitumisideaalid · aitavad säilitada enesehinnangut · on standardiks · on aluseks otsustamisel. · on motivatsiooniallikaks Väärtuste jagunemine:
1. Tajuetalonide kasutamine: teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Tajuja jagab inimesed tüüpidesse kuuluvaiks (stereotüüpideks). Enamkasutatavaiks tunnusteks on vanus, rahvus, amet või tegevusala. 2. Loogiline järeldamine : inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe alusel. 3. Analoogiate kasutamine : teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 4. Empaatia :Teiste inimeste tundemaailma sisseelamine. Eelnevad 3 toimivad valdavalt ratsionaalsel viisil. Empaatia on kaasaelamine tundemaailma kaudu. 5. Halo-efekt :esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Võib olla positiivne või negatiivne. SUHTLUSPARTNERI TAJUMINE. Kalle Küttis 2011 29 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 1. Äratundmine jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N
- Projektsioon: inimesed usuvad teistel olevat samu hoiakuid, uskumusi, omadusi, mis neil endil. Enda (teadmine iseendast) põhjal lisame teistele omadusi, mis meil endal on olemas. Eriti negatiivseid omadusi! Teine inimene on peegel! Märkame omadusi tänu sellele, et meil endal on need olemas (kuid me ei taha neid tunnistada) -Analoogiate kasutamine – teiste üle otsustatakse (ehk antakse hinnang) selle järgi, kuivõrd sarnased nad on tajujaga. Taju mehhanismid: kontekst - Kontrast – nt võib ühte nägu tajuda vähem atraktiivsemana, kui enne seda on nähtud väga atraktiivset nägu; - Assimilatsioon – nt inimest tajutakse atraktiivsena, kuna ta on koos teise, väga atraktiivse inimesega. Kokkuvõte: -Taju, sealhulgas isikutaju, on subjektiivne ja valiv nähtus, kuid tugineb üsna selgetele printsiipidele ja seaduspärasustele. - Teades seda, kuidas toimib isikutaju, saame edukamalt (=teadlikumalt) suunata oma suhteid.
On palju uuritud, kuidas sümpaatsed kombed ning efektne välimus mõjutavad inimese tegevusele antavat hinnangut. Negatiivse haloefekti puhul võimendatakse ebameeldivust. Juhtimisel, kuid ka juhi käitumise hindamisel on sellel mehhanismil üsna suur mõju, sest sageli tehakse otsustus lünkliku ja vähese teabe ning napi aja tingimustes. 3) analoogiate kasutamine tähendab, et teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. Teise inimese tegevuses püütakse leida analoogiaid iseendaga. Niisamuti toimib ka projektsioon, mille käigus teisele inimesele alateadlikult omistatakse omaenda iseloomujooni. Iseenda ebasoovitavaid ja ebameeldivaid jooni projitseeritakse tavaliselt "vaenlasele". "Sõbrale" kujutletakse oma teadaolevaid häid omadusi; 4) empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma. Empaatia on kaasaelamine tundemaailma kaudu. See on eelkõige mehhanism,
nagu meie meelest erineb sinine kollasest. Kogu füüsikaline informatsiooni Fredi kohta ei ütle meile, mismoodi on eristada kahte punast värvust. Alles siis, kui Fredi nägemissüsteem istutada ümber kellegi teise kehasse, saab ta teada, mismoodi Fred koges. Kuna teadsime eelnevalt kogu füüsikalist infot Fredi kohta, on lisanduv teadmine midagi mittefüüsikalist. Mary – sama tüüpi mõtteline eksperiment normaalse tajujaga. Nagel ja Jackson. Nagel ja Jackson sarnanevad rohkem kui Jackson seda tunnistab. Jacksoni (2004) väited: Erinevalt temast keskendub Nagel sellele, mis tunne on olla tajuv isik selle isiku enda vaatevinklist. Jacksoni järgi on seda igal juhul võimatu teada, kuid füsikalismi puudulikkus on suurem: leidub meile tundmata fakte Fredi kogemuse kohta, kuid isegi kui neid teaksime, ei teaks me ikkagi, mismoodi on olla Fred. Nageli
annaabi.ee 
