3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli. (Panoraamvaade Virginiale) 4) Ümarkaare ja kupli kasutamine. 5) Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. a) Hammaslõige b) Munavööt c) meander Ornamendi elemendina armastatakse rippuva vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive (paremal Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör). Roosna-Alliku mõisa interjöör, 1786. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Jacques Germain Soufflot. Pariisi Pantheon. (varaklassitsism) Jacques Ange Gabriel. Väike-Trianon, loss
kunsti on hävitatud sõdade käigus, aga ka luterliku reformatsiooni alguses. Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanlik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaaniline on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ja Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. Sajandi maalingute fragmente. Valjala kiriku maalingutel leidub koguni inimfiguure. Kullassepa kunst · Ryssenberchi monstrants · Seitsmeharuline põrandalühter · Gildide hõbe pokaalid, peekrid ja vaagnad Hermen Rode tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. Bernt Nodke Pühavaimu altar ja lõik hiigelmaalist ,,Surmatants"
a, asub kooriosas. (V.Demut-Malinovski ) 10. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Antiikkunsti eeskujude järgimine ( selge ja reeglipärane vormitäius) ,Andrea Palladio mõju ( üle 2 korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafasaadi meenutavat väljaehitist), lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus, ümarkaare ja kupli kasutamine.Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. ( Hammaslõige, munavööt, meander )
JUGEND JUUGENDSTIIL juugendis on hästi oluline ilu ja stiil. Juugenid juured on inglismaal. John Ruskin ja William Morris. Hakkasid kritiseerima stiili, massidisaini. Ütlesid, et see on väga halb, et kunst ja käsitöö on eraldi. Tahtsid need kaks kokku liita. Lõid Arts and Crafts Movement. Kaasaegne disain algas sellest pihta. Juugendstiil tekkis inglismaal 19. 20. sajandi vahetusel esmalt tarbekunstis ja arhitetktuuris. Termin tuleb saksamaalt. 1) loodusvormide nt taimornamentika stiliseeritud kasutamine. 2) tähtis on voolujoonelisus ja peen kontuur. 3) Lemmikvärvideks heledad ja tumedad kontrastid. Lemmik värvid olid lilla, rohekas kollane, sidrun kollane ja loomulikult must-valge(sellega tuleb kõige paremini esile kontrast) 4)idamaade kunsti mõõjutus, eriti jaapani kunsti mõjutus. Hea näide juugendist on "Doroian grey". kunst kunsti pärast. Juugendist saab alguse graafiline disain. Victor Horta oli Blegia arhitekt. Hotell Tassel
Canaletto (Anatonio Canale, veduutide ülitäpsete linnavaadete maalija). 19. klassitsism 1619saj. Klassistsism võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks ning 18saj saadud uued teadmised panid aluseks üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassistsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahedee vastu. Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltvualt kreeka ja rooma eeskujudest. Jacques Germain Soufflot Pariisi Pantheon; Andrejan Zahharov Admiraliteedihoone Peterburis; John Hoban Valge Maja Washingtonis; Karl Friedrich Schinkel Teatrihoone Berliinis. 20. romantism 19saj Väärtuslikumad romantismi saavutused on maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku ja loominugvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokkkunstist
· Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika · Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika · Valjala ja Kaarma kiriku maalingute fragmendid 13 saj gooti stiil · Puuskulptuur · Kaarma kiriku Maarja kuju Jeesus lapsega Kiviskulptuur · Karja kiriku taimornamentika, Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp Tartu Jaani terrakotaskulptuurid · Lääneportaali ehisviilu nissides Kristus, Maarja, Ristija Johannes ja apostlid · Kujutati Viimset kohtupäeva, sees samuti elusuurused terrakotafiguurid 14 saj puuskulptuur · Harju-Risti Kolgata grupp
maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak. Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel.
Hellenisimi aja ja rooma kunstis kasutati akantusemotiivi dekoratiivelemendina peale kapiteeli ka akroteeridel (kaunistus ehitise viilu nurkadel), ehitiste friisidel ja muudel reljeefidel, metallilõike- ja kullassepakunstis. Akantuseleht oli sage ehismotiiv ka bütsantsi, romaani, eriti aga renessansi ja baroki ehituskunstis. Esimesel pildil karusõrg (achantus mollis), teisel rikkaliku akantusemotiiviga korintose samba kapiteel. Akantusväänel akantuslehtedest taimornamentika, mida on kasutatud dekoratiiv- elemendina nii ehituskunstis, mööblidekooris (manerism), puidust nikerdatud kantslitel jne. Pildil 16. sajandist pärineva kantsli kõlaräästas akantusväänlaga. 10 Meander täisnurgi murtud joonega ornament, mille nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. Meandrit kasutati juba esiajaloolisel ajal, kuid
Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak. Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel. Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga
kasutus. renessanss (pr. renaissance uuestisünd) arhitektuuris ja kunstis stiil, milles leidub gooti ja kreeka-rooma - st antiigi - elemente. Teiseks nurgakiviks oli loodus ja arenenud loodusetunnetus. rokokoo (pr.) baroki dekoratiivne hilisstiil arhitektuuris ja dekoratiivkunstis, tekkis 18. saj ning saavutas õitseaja Prantsusmaal Louis XV ajal. Rokokood iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. romantism suund ja stiil Euroopa rahvaste kultuuris 19. saj I poolel. rondeel (pr. rondelle) ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak (pr. toile). Ka kaheksanurkne muruväljak aia sissepääsu juures, vrdl radiaalne hanejalakujund (pr. patte d'oie). Eesti mõisaparkides oluline element - ringikujuline muruväljak mõisa peahoone ees. 11 Koostanud: Kadi Karro
Horta Hôtel Solvays Brüsselis (1895 1900), Antonio Gaudí Güelli palee peavärav (1885 89), Louis Sullivani ornament Carson Pirie Scott and Co. kaubamaja fassaadil Chicagos (1899 1904). Juugend võttis sümbolismilt üle mitmeid sümboleid ja kultusi. Näiteks viljeldi ka juugendperioodil hirmu- ja õudusekultust, milles otsiti sõnulseletamatut ja salapärast. Siia juurde kuulus veel levinud saatanlikkuse kultus. Esines ju juugendi lemmiksümbolis (taimornamentika) kaks vastaspoolust : elav loodus ja selle stilisatsioon. Üsna levinud motiiv oli Pierrot (narr). Pierrot on antud ajastu sümbol. Pierrot on kirglik, kuigi ise ei usu suurtesse kirgedesse. Sümbolismilt pärandas juugend veel androgüünsuse mehelike ja naiselike omaduste kokkusobitamine ühes inimkujus. Juugendi üheks lemmikkangelaseks oli femme fatale saatuslik naine, isegi laps-naine, kes meestele hukatust saates toimib lapseliku süüdimatusega, nagu sealpool head ja kurja.
ehituskunsti. Vanalinnas on säilinud ka mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. § 35. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis. Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel 13.sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesuslapsega. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Tõeliselt suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. 14.sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgatagrupp, mis paiknes HarjuRisti kirikus.
esteetilistel kaalutlustel. Näiteks soosis klassitsistlik iluideaal siledaid ja ühevärvilisi seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid
annaabi.ee 
