Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud
· Sümptomid: närbumine, väiksem viljasuurus, madalam saagikus, nekroos, lehekloroos, leaf curl, ja stem cankers. · Võib põhjustada äkksurma noortel võrsetel ja takistada võrsete teket. · Taimed surevad tavaliselt phytophthora äkksurma suve lõpus, seepärast võib phytophthora äkksurma segi ajada põua sümptomitega. Perekond Phytophthora spp. · Phytophthora liigid põhjustavad ulatuslikke kahjustusi taimlates, metsa- ning teistes looduslikes- ja poollooduslikes ökosüsteemides. · Phytophthora liikidele sobib looduses niiske ja märg kasvukeskkond, see muudab nende leviku inimese poolt raskesti kontrollitavaks, sest tõrjevõtteid on keeruline rakendada ning need on sellistes tingimustes ka vähem tõhusad. · Eriti ohtlikud on visuaalselt veel terved taimed, mida transporditakse teistesse riikidesse, mis on juba nakatunud, kuid
Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine 1. Metsaseemne varumine Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu
juunini. • Emased munevd munad lehtedele ja röövikud toituvad umbes kuu aega enne,kui lähevad mulda nukkuma. • Tõrjena korjata käsitsi ära. Juurekaahjur Maipõrnika vastne Maipõrnika vastsed söövad taimede juuri,valmikud kasepuulehti. Tõrjeks juurekahjurite kahjustuste vältimiseks tuleks taimlates teha korralik sügav mullaharimine. • Keerukärsakas on Kase putukas, kellele on keerukärsakas iseloomulik, et ta keerab kase puulehe rulli ja muneb oma munad sinna sisse. Kooruv vastne toitub puulehest. • Keerukärsakate tõrjeks puudub vajadus. •
pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha. Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja ja kakulised. Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks. Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates kahjustusi põhjustanud metsvint, kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn. Metsis sööb talvel männi pungasid, kasvusid ja okkaid. Pasknäär toitub tammetõrudest, kuid samas neid laiali tassides aitab kaasa tamme levimisele. Putuktoiduliste hulka kuuluvad siil, mutt ja karihiired, kes metsanduslikust seisukohast on
puud ning vältima koorevigastuste tekkimist kasvamajäävatel puudel. Okste ja võrsete haigused Võrsevähk (Gremmeniella abietina, Ascocalyx abietina) põhjustab nii männi- kuikuusevõrsete kuivamist. Haigus hävitab koorealused koed, mille tulemusena kuivab kogu võrse koos pungadega. Võrsevähk esineb puhangutena. Haigus levib nii vanemates männipuistutes, kus ta tekitab võrsehaavandeid puude võras, kui ka noortel taimedel. Eriti ohtlik on võrsevähk taimlates, kus ta põhjustab männiseemikute hukkumist. Võrsevähi iseloomulikuks tunnuseks hukkunud männitaimedel on kuivavate okste alaspidine asetus, mistõttu kogu taim omandab vihmavarju kuju.Võrsevähi vältimiseks pritsitakse taimlates okaspuutaimi profülaktika mõttes fungitsiididega. Haigestunud taimed põletatakse. Männi-pigirooste (Melampsora pinitorqua) esineb noortel kuni 20...30-aastastel mändidel. Seenhaigus tabab kasvavaid mahlakaid noorvõrseid kevadel, need kõverduvad, tugeva
Ka soolopuid tuleks kergelt pügada, kui tegu on mitte väga ennast vormis hoidva sordiga. Nii muutub puu tihedamaks ja tunduvalt nägusamaks (Calmia 2011). Elupuu talub hästi pügamist. Välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Muide, suurepäraselt pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist välimust (Seenemaailm 2011). 51 HARILIK JUGAPUU Iseloomustus ja kasutus Harilik jugapuu (Taxus baccata) (joonis 13) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljasokaspuu.Meie oludes moodustab ta harilikult üsna laia põõsa.Ta on jäänuk soojemast
Kõigepealt vabastatakse kuuseokstest, hiljem koristatakse saepuru tüve ümbert ja kuivad lehed, et lumi sulaks kiiremini. Elupuu talub hästi pügamist, ning välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Suurepäraselt pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist välimuse (Seemnemaailm). 33.4 Pinnase ettevalmistamine istutamiseks Istutusaugud või –kraav peavad olema juba kaevatud, et hinnata pinnase sobivust taimedele ning kas on vajalik pinnase parendamine või selle täielik väljavahetamine. Sageli võib istutamiseks ettenähtud kohtades kohata liiva, kruusa või ehitusprahti. Selline pinnas ei sobi heki istutamiseks ja selle peab välja vahetama
Kosmeetiline hooldus Elupuu talub hästi pügamist, ning välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Suurepäraselt 29 pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist välimuse [11]. Pinnase ettevalmistamine istutamiseks Istutusaugud või –kraav peavad olema juba kaevatud, et hinnata pinnase sobivust taimedele ning kas on vajalik pinnase parendamine või selle täielik väljavahetamine. Sageli võib istutamiseks ettenähtud kohtades kohata liiva, kruusa või ehitusprahti. Selline pinnas ei sobi heki istutamiseks ja selle peab välja vahetama. Mulda ja pinnase viljakat kihti
teenustesse ning maastiku seisundi ja ligitõmbavuse säilitamisse. Taimla- ja seemnemajandus Metsauuendusmaterjali tootmine hõlmab metsataimede kasvatamist, metsaseemlate hooldamist ja seemnete varumist. Metsataimi kasvatatakse eelkõige riigimetsade uuenduse tarbeks ning järgi jäänud taimed realiseeritakse Eesti eratarbijatele ja eksporditakse naaberriikidesse. Seemnete varumisel arvestatakse kogu Eesti metsade vajadustega. RMK taimlates kasvatatakse peamiselt paljasjuurseid kuuseistikuid ja männiseemikuid. Vähemal määral kasvatatakse ka kaseistikuid ja muid puuliike, mille osakaal kogu taimetoodangust on alla 1%. Keskmine aastane tootmismaht on 5-6 miljonit kuuseistikut, 4-5 miljonit männiseemikut ning 1 miljon arukase ja muid taimi. Taimede tootmisega tegeleb kuus taimeaeda kogupindalaga 110 ha. Suletud juurekavaga taimede tootmine toimub RMK enamusomanduses olevas AS Eesti Metsataim
annaabi.ee 
