Peale selle avaldab õõtsumine mõju laevapere enesetundele pärssides töövõimet. Ettevalmistused: · kontrollida laadluukide (rampide) kinnitust ja hermeetilisust; · kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust; · kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.; · pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast; · vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni); · sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise; · kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut;
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6- pöördklüüs, 7- trossipool, 8- trossipidur, 9- viskeliin, 10- kantav vender, 11- automaatne kinnitusvints haalamiskopaga. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Joon. 10.6.3. Mitmesugused valatud ja keevitatud kahepostilised- ja ristpollarid 2
Kui veab, vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel (kui ei, tuleb üritust korrata). Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa võõra ankruketi lahti laskmine. See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi raiuda on ohutum, kui vabastada terastrossi pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib roolikambrisse teatada, et ankur on klaar ja laevale võib käigu anda. 23 · Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel Ankru allalaskmine ja selle hiivamine võib toimuda ainult vahitüürimehe loal. Sisselülitataud ankrupeli ja kepslit on keelatud jätta valveta isegi lühikeseks ajaks. Enne ankru
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid
a. Käigusolev purjelaev peab näitama: Ujuva navigatsioonimärgistuse kasutusalad Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest Pardatulesi jagunevad regiooniks ,,A" ja regiooniks ,,B". kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi ahtrituld Regioon ,,B" Põhja-, Kesk-,ja Lõuna- raiuda on ohutum, kui vabastada terastrossi b. alla 20 m purjelaeval võivad eelmises Ameerika, Jaapan, Korea ja Filipiinid. pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib punktis toodud tuled olla ühildatud.
Öösel tulede järgi, päeval topimärgi ja värvi järgi. 2. Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine? Isiklikuks tarbimiseks vajalikud esemed mõistlikus koguses, vastavalt osapoolte kokkuleppel. 3. Lootsilaeva tuled Lisaks käigutuledele ka valge ja punane ringtuli. 4. Võõrast ankruketist/trossist vabanemine Ankur tõstetakse nii kõrgele, kui võimalik. Võetakse tugev taimkiust köis või terastross. Võõrast trossist või ketist tuleb läbi viia terastross või köis. Siis tuleb lasta oma ankur alla. Teine tross või kaabel jääb rippuma ja pärast raiutakse enda terastross või köis läbi. Pilet No. 05 1. Prügi käitlemine laevas Jagunevad: klaas, metall, plastik, toidujäätmed, paber. Kogumahutavusega 400 GT ja enam ning laevad kus laevapere liikmete arv on 15 ja enam peavad laevad omama prügiraamatut ja prügi
Kraed on ümardatud, et vältida trossi järsku murdumist. Sildumisotsa hõõrdumis vähendamiseks on kasutusel ka rullikutega klüüsid. Kiibid: on mõeldud otsa juhtimiseks üle teki- või umbreelingu ääre. (kasutatakse väiksematel laevadel) Juhtrullik: on vertikaalsel tugipostil asetsev rullik. Mõeldud otsa suunamiseks sildumistekil. Troosipool: kujutab endast trumlit, mis mõeldud sildumisotste hoidmiseks. Vahendid Sildumisotsad: (haalamisotsad) võivad olla taimkiust (manilla, kanep, herkules), terastrossid või sünteetilised (polüpropüleen, kapron) otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge
kohustatud kandma nõutud tulsid ja märke. Pilet 18 1. Haalamisseade , hooldus, kasutamine, ohutustehnika Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
spetsialiseerumisest. Halva ilmaprognoosi saamisel tuleb laev ette valmistada tormiks. Seda tuleb teha kogu vastutuse ja tõsidusega: kontrollida laadluukide kinnitust ja hermeetilisust; kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust; kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.; pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast; vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni); sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise; kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut; ventilaatorid pöörata allatuult ja sulgeda, sundventilatsiooni õhuhaarded sulgeda
olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
annaabi.ee 
