Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille keskel kaev, ühel küljel suurem madal saal, mis on sammastega jaotatud löövideks. Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt Ikonoduulid Ikoonide pooldajad Ikonoklastid Ikoonide vastased Ikonostaas kooriruumi ja kogudusele mõeldud kirikuosa vahele jääv sein, mis kaetud ikoonidega Petik lame süvend arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist.
Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ja Athena tempel . Etruskide ehitistest on säilinud vähe,nende templid sarnanesid kreeklaste omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis
Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks valitsejaks, pealinnaks sai Teeba ja taastati polüteism. Monoteism- ühe jumala kummardamine Templi osad- Püloon( templi värava ehitis, mis koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriblokist. Viimased piirasid kitsast väravat), Peristüülõu( lahtine sammasõu pülooni taga sisenedes templisse
Antiikkunst 1. Tavaliselt oli kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmelisel alusel. Templi keskel oli akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju. Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja
Mosee juurde kuuluvad ka üks või mitu saledat ja kõrget torni ehk minaretti. Minarettidel on erinevad vormid nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline... Kaaba Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtne ümarkaar, sakilised, teravkaarsed, hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Levinuim on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Kärgkuppel Kubbat-as-Sahra mosee Timuri haud Tadz Majal Hagia Sophia katedraal Suleimani mosee Veel üks omapärane muhameedlik ehitistüüp on medrese ühendab endas mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Alhambra loss Lõvide õu Tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja ornamentika. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida peetakse maailma tekstiilikunsti tiuks. ARAABIA KULTUUR
kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. o Võivad esineda ka sakilised, teravkaarsed ja hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ornalentaalne dekoratsioon tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (nn. arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Ornamentika on loodud erinevatest kivisortidest, nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist (stukist) või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. Damaskuse Suur mosee [8. saj algus] o Kolmelööviline o Õu, mida ääristasid sammastiku taha jäävad käigud. al-Aksa mosee, [asub Jeruusalemmas] o Oli kolmelööviline aga laiendati seitsmelööviliseks.
Vahel on neid ka mitu. Siseõues on kindlasti kaev, kus enne palvetamist pestakse käsi. Mosee juurde kuulub tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. · Ornamentaalne dekoratsioon . Tüüpiline on näiteks keeruline väänlev taimemotiiv ehk arabesk . Ornamentika on loodud erinevast materjalist, näiteks erinevatest kivisortidest, seda on nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. · Damaskuse suur mosee (kolmelööviline, ette ehitati õu, mida ääristasid sammastiku taha jäävad käigud) · Jeruusalemmas laiendati bütsantsi stiilis 3-lööviline kirik 7-lööviliseks al-Aksa moseeks.
1 mitme jumala süsteem 2. Ühe jumala süsteem 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Kummardati Atonit Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal? Pantomiim 2. Mis oli Vana-Kreeka kunsti tähtsaim ala? Templiehitus 3. Millised stiilid esinesid Kreeka templiarhitektuuris ja mis neid iseloomustab (tunnused)? Dooria(lihtne ja tugev) Joonia (rullid üleval) ja korintose(üleval taimemotiiv) 4. Nimeta kolm templit, mis asusid Ateena akropolis ja mille poolest erineb üks teistest? Nike tempel, Parthenoni tempel( suurim ja tähtsaim) , Erechtheioni tempel 5. Mis on kouros ja kore? Kouros(alasti meesfiguur) Kore( riides naisfiguur) 6. Leia kunstnikule õige töö: Praxiteles ,,Kettaheitja" Lysippos Hermes Dianysoslapsega" ,, Myron ,,Odakandja"
mõni muu kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas). Inimese kujutamine kohmakas (lihtsustatud, proportsioonidest väljas) Kujutav kunst Tegeleti põhiliselt miniatuurmaaliga. Kehade modelleerimisel kasutatakse valgusvarju. Poosid, rõivastus meenutas antiikfilosoofe. Liikumise edasiandmine. Figuure ümbritseb Roomapärane raamistik. Ornamentikas loodulähedane taimemotiiv ning lisaks veel paelornamenti ja põimmustrit. Raamatumaali viljeleti kloostrites.
teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad), ikonostaasid. Islam jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka, islamiusuline on moslem, araabia keel, pühakiri Koraan (sunna), pühakoda mosee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palveniss (mihrab), õuel kaev, kõrge torn minarett), ehituskunst mosee Hagia Sophia mosee, ornamrntaalne dekoratsioon: taimemotiiv arabesk, kuppelmosee haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadz Mahal, medrese muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen tehniline töötlus, ornamentika, vaibakunst, Arabesk on keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament (erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiikidest, modelleeriti kipsist või stukist, värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest
minarettita, seda võib tänaseni näha Indoneesias ja Hiinas ning vahel ka Inda Moguliteeelsetes ehitistes. Türgi moseedel on seevastu rohkem kui üks minarett. Minareti mõõtmed ja kuju võivad olla võivad olla väga erinevad täisnurkne, spiraalne, silindriline või nende kombinatsioon. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja naskh, mida võib leida kaunistamas ehitiste seinu, kupleid, mosee kantselite külgi jne. Ilukirjas on
· Pinnakunst üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne individuaalseid iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Värvid ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid akunid. Ei püütagi edasi anda maailmas nähtavaid värvivarjuneid vaid arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet. Ei huvitatud terviklik kujutamine ja ruumilist illusiooni kujutati teistmoodi (ümbrus oli taimemotiiv ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsatl eespoolsete peade kohale). · Ehnaton oli algselt Amenhotep III (vaarao 14. Saj eKr Uue riigi ajal), muutis usu monoteismiks (üks jumal=, kus kõik pidid kummardama Aton'it. Aton oli kiirgav päikeseketas. · Kadunud oli senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha oli kujuatud lõdvana, pehmena ja isegi haiglasena. Näo omapära on rõhutud ja psühholoogiline iseloomustus on keerukam
On üks maailma kauneimaid islami profaanehitisi. Katab suurt, umbes 142,000 m² suurust maa-ala. Alhambra Alhambra on islamiarhitektuuri musternäide eelkõige oma rikkalike kaunistuste poolest. Pildil Lõvide õu. Alhambra Kuulsad kärgkuplid-> <- Alhambra siseõu Alhambra Arabesk e. Abstraktsus eni üldistatud keeruline taimemotiiv on islami kunstis sagedane. Tänapäeva islamiarhitektuur: Sheik Zayedi mosee Abu Dhabis (Araabia Ühendemiraadid) Ametlikult avati 2007. a. On nimetatud Sheikh Zayed bin Sultan Al Nahyani, riigi rajaja ja esimese presidendi järgi. Kasutatud materjal Jaak kangilasti Kunsti ajalugu 10. klassile lk 108-111. www.Wikipedia.com Pildid: http://edition.cnn.com/WORLD/meast/9804/03/hajj.pilgrims/saudi.arabia.mecca.jpg http://i75.photobucket
20. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Kuidas see väljendub ehitiste kaunistamisel? Keelatud usulisuse sisuga pildid. Keelatud kujutav kunst. Vahel on seda eiratud miniatuurmaalid, vaibad. Kunstis levib ainult arhitektuur, tarbekunst, abstraktne ornamentika 21. Kuidas nimetatakse moslemita pühakoda? mosee 22. Kus võis islami kunstis erandina kasutada loodusmotiive (taim, loom, inimene)? 23. Mis on arabeskid, kus neid kasutatakse? Keeruline ja väänlev taimemotiiv, kasutati ornamentikas. 24. Milliseid kunstialasid eelistasid rahvasterändamise aegsed hõimud? Tarbekunsti 25. Mida mõeldakse ,,loomastiili" ja ,,paelornamentika" all, kus seda kasutati (arhitektuur, maal, graafika, tarbekunst jne- vali õige ja kirjuta täpsemalt?) loomastiil = skemaatiliselt kujutatud loomad, ilmekad, ebaloomulikud poosid, jõulised, ornamendilised, vihane ja metsik ilme; materjal = pronks, kuld.
Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja naskh, mida võib leida kaunistamas ehitiste seinu, kupleid, mosee kantselite külgi jne. Ilukirjas on illustreeritud ka käsikirjad, uudissõnad
toreduse suunas. Islami kunsti - 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel. Araabia keel. - Riik oli algus ühtne, kuid lagunes. - Visuaalne kunst on mittekujutav keelatud usuliste sisuga piltide tegemine. - Ehituskunstis kõige olulisem mosee. Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palveniss. Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. - Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud.
38. Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraokujudest? Milleks neid vajati? Need olid palju väiksemad, elavamad. Need oli tehtud puidust ja olid värvilised. 39. Mis laadi olid vanaegiptuse reljeefid? Madalreljeef ja süvendreljeef. 40. Iseloomusta egiptuse seinamaale. Kunstnikud jälgisid eri rahvaste rassilisi tunnnuseid ja eripära, proportsioonid oli kõik rangelt paigas. Värvid ei olnud looduslikud kuid siiski kaunid. Inimfiguuri ümbruses oli mõni taimemotiiv ning tagapool asuvad tegelased paigutati eespoolseisvate peade kohale. 40. Millisel sajandis elas vaarao Ehnaton? Kuidas oli tema nimi algul? Ta elas 14 saj eKr ja tema nimi oli Amenhotep IV. 41. Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus? Keelas teiste jumalate kummardamise peale Atoni. 42. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism? Polüteism paljusi jumalaid tunnistav sisemuses olev usundivorm. Monoteism . Usk ainult ühte jumalasse. 43
ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka-poolses seinas (kiblamüüris) on poolümar palveniss (mihrab). Mosee juurde kuuluvad tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretti. 39. Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtsa ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaared ja hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. 40. Arabesk on abstrakstuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv, mis katab pinda ühtlase vaibana. 41. Ehitiste kaunistamisel kasutatakse arabeski, materjalidest kivi-intarsiat või kivi-mosaiiki, mis on nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist (stukist) või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. 42. Kiviintarsia ja stukk-kaunistus on ornamentaalse dekoratsiooni viisid. 43. Medrese on muhameedlik ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 44
raamatuid. Soome satub enne autonoomia savautamist venestamise surve alla ja kunstist sai vaimse vastupanu vahend venestamisele. Soome kunstnikke innustas eriti karjala, sest sealt oli kogutud Kalevala materjal ja seal oli suurejooneline loodus. Soomlased olid ka tublid arhitektid. Kuulsamaid arhitekte oli Eliel Saarinen. Tema poolt on kavandatud Helsingi Raudteejaam. Tema hooned on suured ja rohmakad. Nurgelised ornamendid kuhu on põimitud taimemotiiv ja muinasjutulised elukad. Tema maja on ka Eestis Draamateatri vastas. Kavand Suur Tallinn. Tähtis esindaja oli kujutavas kunstis Akseli Gallen-Kallela. Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala. Algselt oli ta realismilähedane maalija, aga hiljem avastas ta , et rahvaluule maailm, nõuab tinglikumat lähenemist. Mõjutanud ka teisi kunstnikke. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich
Edirnes. (Türgi) 16.saj. Marmorist aknavõre Damaskuse Suures mošees (Süüria) 8.saj Ornamentaalne dekoratsioon-keeruline väänlev taimemotiiv, mis katab pinda ühtlase vaibana. Erinevad materjalid-kivisordid(kivi-intarsia või kivimosaiik), marmor, modelleeritud kips või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisedplaadid. Al-Aksa mošee. 8.saj Damaskuse Suur mošee 8.saj. Kubbat-as-Sahra Tadž Mahal 17. saj Almanbra loss Granada lähedal. (Kaljutoomkirik) 7.saj
Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist ja seal pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. § 24. Islami kunst. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Muhameedlane peab 5x päevas palvetama. Moseesid hakati ehitama juba 7.sajandil. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv arabesk. Juba 8.sajandi alguses alustati Damaskuse Suure mosee ehitamist ristiusu kiriku kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu. Rikkalikul ornamenteeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks.
Prohvetiks Muhamed, Püha linn Meka. Islamiks nim. sest usund liitis ja innsutas araablasi. Etniline kirevus ja erinevad traditsioonid on kujundanud islami kunsti väga mitmekesiseks. Islami usu monoteism on väga järjekindel ja range. Vaen "ebajumalate" vastu on põhjustanud igasuguse kujutava kunsti keelamise. Ehituskunstis tähtsaim ehitis pühakoda mosee. Ehituskunsti võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon(tüüpiline on väänlev taimemotiiv, nn. arabesk). Moseed hakati ehitama juba 7. saj. Enamasti koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss(nn. mihrab). Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või rohkem kõrget torni minaretid. Tarbekunst. Iseloomustab peen tehniline töötlus ja armastus ornamentika vastu. Rikkalikult ornammeeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on
Sellel on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. Nende keskel on suur koda (ivan) ja sellest mõlemal pool väikesed kambrid õpilastele. 4.Nimeta islami ehituskunstis vähemalt üks mosee ja mausoleum. Damaskus Suure mosee, Al-Aksa mosee, Sulemani mosee, Tadz Mahal 5.Milliseid motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamiseks? Ehitisi kaunistati ornamentidega. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (nn. arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Materjalidest on kasutatud erinevaid kivisorte, marmorit, kipsi või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. 6.Milliseid ettekirjutisi tegi islam kunstnikele? Vaen "ebajumalate" vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentija, mis ühendab kogu visuaalset keskkonda. 7
visuaalset keskkonda. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakorda mosee. Moseesid hakati ehitama juba 7 sajandil. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on tihti üks või mitu poolümarat palvenissi. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on keeruline väänlev taimemotiiv, mis katab pinda ühtlase vaibna. Ornamentika on loodud erinevast materjalist, näiteks erinevattest kivisortidest. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võmsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja armastus ornamentika vastu. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pdiada maailma tekstiilukunsti tipuks. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Islami tarbekunstis on juhtival kohal vaibakunst ja metallehistöö
annaabi.ee 
