· Tema templites sai alguse templiprostitutsioon. · Rahuldamatu, püsimatu loomusega · Viljakuse jumalanna · Õhtune täht- Veenus · Tema pühaks loomaks oli lõvi. · Reisis allilma Arallusse. · Pidi iga seitsme värava juudrde jätma midagi oma riietusest. · Andis ära oma jumaliku võimu. · Allilma jumalanna võimuses · Istar sai tänu armastuse jumalannale koju tagasi pöörduda. · Kõige tähtsam paljudest armastustest Dumuz (viljakus- ja taimekasvujumal) · Jumalanna Istaril on ka roll Gilgamesi eeposes. · VI tahvel · Istari viha Jumalanna Istari värav · Asub Babülonis. · Seal on kujutatud karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks.
· kombineeritud instrumentaalmuusika, koorilaul ja tants · 6. saj. eKr. muutus jumalakummardamiseks · Apollon · Zeusi ja Leto poeg · Jahijumal · Sümboliteks vibu ja nool, lüüra · Valguse-, ennustamise ja muusika kaitsja · · Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam
Zeus pea-, taeva- ja äikesejumal Poseidon merede valitseja Hades allmaailma valitseja Hestia kodukoldejumalanna Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon - valgusejumal Aphrodite - armastus- ja ilujumalanna Hermes jumalate käskjalg Artemis - jahijumalanna Hephaistos tulejumal Dionysus on veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt.
lõhki, astus sealt välja täies relvastuses Athena. Hephaistos (Vanarooma Vulcanus) Tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. -Sümbol: Haamer. -Päritolu: Zeusi ja Hera poeg. -Iseloomustus: Lahke ja rahuarmastav. - Zeus, kes vihastas lonkuri peale, viskas Hephaistose Olümposelt alla, kui too püüdis tülis Hera eest seista. Dionysos (Vanarooma Liber) Veini- ja taimekasvujumal. -Sümbol: Fallos. -Päritolu: Zeusi ja Semele poeg. - Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Piltide aadressid: http://www.myastrologybook.com/Zeus-Jupiter-Jove-Wotan-Thor.jpg http://www.holycross.edu/departments/classics/jhamilton/mythology/poseidon/poseidon.JPG http://altreligion.about.com/library/graphics/hera2.jpg http://sistersincelebration.org/images/Hestia01-l.jpg http://www.springfield
valge vahu sisse ulpima. Peenise sees kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Demeter - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Põld ja rehealune on Dem templid.. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Hermes ('piirikivide hunnik') oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste,
Õitseaeg(480-323 e.Kr.), hellenistlik e. Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal, Artemis- jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15
Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled - hüatsindid. Apolloni järglased Asklepios - tervistusjumalus Aristaios - põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste,
Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) veinijumal Dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Hilisemalt sai Dionysosest algseks viljakusjumalaks ja veinijumalaks olemise
eest ära saada. Polydektes tegi seda sellepärast, et ta tahtid Danae omale naiseks saada, kuid Perseus segas. Perseusel õnnestus jumalate abiga Medusa pea tuua. Veel üheks Zeusi lapseks oli Dionysos. Tema emaks oli Teeba kuninga tütar Semele. Zeusi naise Hera tõttu suri Semele enne sünnitust, kuid Zeus päästis poja, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos oli veini-, viljakus-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Dionysost austati kõikjal, sest ta oli ka hea tuju ja lõbutsemise jumal. Tema auks korraldatud pidutsemised tegid inimeste elu mõnusemaks. Zeusi armusuhtest Teeba kuninga abikaasa Alkmenega sündis kreeklaste kõige kuulsaim kangelane Herakles. Herakles on kreeka armastatuim heeros. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja
nii taevas kui ka maa peal. Hestia oli Zeusi õde ja (nagu Athena ja Artemiski) neitsilik jumalanna, koldetule ja kodurahujumalanna. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik, Hephaistose kõrval üks paremaid ja armastatuim inimeste hulgas, talle ohverdati alati esimesena. Algselt oli tema üks kaheteistkümnest olümplasest, kuid hiljem loovutas ta oma koha Dionysosele, et ise valvata igavest tuld Olümpose mäel. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Kokkuvõtvalt moodustavad need 12 olümplast tihedalt läbipõimunud perekonna, kelle hulgas on nii musti lambaid kui ka pühakuid ja kelle üle valvab neist võimsaim, isafiguur nad olid perekond ka tänapäevases mõistes. 12 olümplast olid kaugel täiuslikkusest, kõigil neil oli oma kindel iseloom ja pahed, kõik nad olid inimlikud ja igaüks võib neis leida jooni millega samastuda.
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Sündis Deelosel. Loomade valitsejanna seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse ühels vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Ares: Vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Mars. Dionysos: Veini- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysos isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri Hera enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja pääsitsi sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karsitas neid, kes teda ei kummardanud. Helena: Vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.
Titus Livius tuntuim rooma ajaloolane (detailne rooma ajalugu) Cicero kuulsaim rooma orator, ladina keele arendaja. Suurepärased kohtukõned. Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Mars Athena tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvur Venus Ares - sõjajumal Bacchus Dionysos - veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal Vesta Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Jeesus 1 saj palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Pontius Pilatus Juuda provintside asevalitseja, kes lasi jeesuse kolgata mäel risti lüüa. 753-509 eKr kuningate aeg (etruskide hiilgeaeg) 265 eKr kogu itaalia langes rooma võimu alla.
Artemis jahijumalanna vibu, nool Hermes karjuste ja kirjanduse jumal reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp Aphrodite armastus-, ilu- ja tuvi, mürt viljakusejumalanna Dionysos veini-, ekstaasi- ja luuderohupärg, viinamarjakobar taimekasvujumal b) Vali ühe tähtsama jumala kohta alljärgnevatelt kodulehekülgedelt pildid vaasimaalidel kujutatud jumal ja laste jaoks joonistatud pilt. Kas on ikka aru saada, et kujutatakse sama isikut? Ei ole Apollon · · c) Uuri Kreekas vermitud Euro münte
Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel. Demeter viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune. Diana jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist. Valvas laste sünnitamiste üle. Dionysos veini-,ekstaasi- ja taimekasvujumal. Karistas neid, keda ta ei kummardanud. Zeusi ja Semele poeg. Ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Dodona pühakoht Epeirose maakonnas. Seal on ka Zeusile pühendatud tamm. Echo mäginümf, kes oli armunud Narkissosesse, kuid kelle armastuse mees ära põlgas. Heeros jumala ja inimese vahepealne kangelane. Nt. Herakles. Epimetheus - Epimetheus oli Iapetuse poeg ja Prometheusi ning Atlase vend; Pandora abikaasa.
Hades allmaailma ja surnute valitseja => surnute jumal Ares sõjajumal, Zeusi poeg Athena sõjajumalanna, sündis Zeusi peast Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja Hermes rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna, võõramaise päritoluga Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal Aristokraatlik eluviis kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris. Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle. Sport aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise eest. Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion. Kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele tarkust jagama => hariduskeskus. Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus
Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. * Artemis jahijumalanna. Teda austati kõnnumaal elava neitsi näol. Oli ka loomade käskijanna ja kaitsjanna. 4 * Hephaistos oli jumalik sepp ja jumalate arhitekt. Tema muljetavaldavad oskused lihtsustasid jumalate elu. Zeusi ja Hera poeg. Lõhestas Zeusi pea, et sealt saaks väljuda Athena. * Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Avastas viinapuu ja veinitegemise. Tema isa oli Zeus. Teda kujutati sageli härjasarvedega, viidates tema mehelikkusele. 6. Rooma Looduslikud olud: Suhteliselt tasane maastik sobiv põlluharimiseks Rannajoon vähem liigendatud vähem meresõitu Geograafiline terviklikkus lõi eeldused ühtse riigi tekkimiseks. Rahvad Apenniini poolsaarel enne Rooma riiki: * Etruskid asustasid Apenniini poolsaare lõunaosas asuva maakonna Etruuria. Nende
Saturnus Kronos Põllutööde ja viljakasvub kaitsja, tema auks korraldati igaaastaselt satunaale, mil taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Vesta Hestia Kodukoldejumalanna, kelle auks põles igavene tuli ümartemplis, mida valvasid Vesta neitsid. Bacchus Dionysos Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Isis Teda samastati kord ühe, kord teise kreeka jumalannaga ning muutus seega kõikehõlmavate ülesannete ja võimuga jumaluseks. Loodus, üleüldine ema. Riigi ja religiooni seotus oli lahutamatu, usuti jumalate osasse riigi võimus ning seetõttu pöörati nende austamisele suurt tähelepanu: tähtsamaid pühamuid reguleeris riik,
annaabi.ee 
