toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid. Selliseid valke sisaldavad tera- ja kaunviljad. Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused. Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida
lõhna ning ergutavad meie seedenäärmete tegevust. Värskel lihal on nõrk lõhn ja maitse, mis tugevnevad pärast liha termilist töötlemist. Liha ekstraktiivained on vastunäidustatud mitmete seedekulgla haiguste puhul, näiteks mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandite, aga ka neeru ja erinevate südameveresoonkonna haiguste esinemisel. RAUDA JA MUID ELEMENTE Need mineraalained, millele ligi pääseme, paikenvad peamiselt tailihas ja lihast välja valguvas lihamahlas. Liha on inimorganismile oluline naatriumi, fosfori, kaaliumi, magneesiumi, väävli, kloori ja rauaühendite allikas. Punane tailiha sisaldab rauda umbes 24 korda rohkem kui valge liha. Lihas on ka suurhulk meie organismile vajalikke mikroelemente (vaske, seleeni, mangaani, tsinki ja koobaltit. RAUDA JA MUID ELEMENTE Need mikroelemendid on vajalikud näiteks normaalseks vereloomeks, samuti kuuluvad nad
· E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained · Seleeni sisaldub pärmis, kalades, krevettides, krabides, tailihas, piimaproduktides, teristes ja sibulas. Toiduainete seleenisisaldus sõltub kasvupinnase seleenisisaldusest. Toidu töötlemine ja valmistamine kõrvaldab olulise osa seleenist. Kõige paremini omastub seleen pärmist. Madala valgusisaldusega toiduained sisaldavad reeglina ka vähe seleeni. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja.
Mikroorganismid võivad ka võtta osa nitrosoamiinde moodustamises erineval moel nitriti ja nitraati redutseerimine, proteiinide lagundamine amiinideks ja aminohapeteks, nitrosoamiinide teket soodustavate ensüümide moodustamine, sobiliku pH tase loomine. Nitrosoamiinide tüübid: N-nitrosodimethylamine (NDMA) N-nitrosodiethylamine (NDEA) N-nitrosodipropylamine (NDPA) N-nitrosodibutylamine (NDBA) N-nitrosopiperidine (NPIP) N-nitrosopyrrolidine (NPYR) Uuriti nitrosoamiinide teket sea tailihas,nis oli eelenvalt peenestatud ja segatud soolveega 10% (sool 2% ja fosfaat0,3%), lihale oli lisatud erinevad nitriti kogused (ilma, 120 või 480 mg/kg) ning proliini ja hüdroksüproliini 1000 mg/kg (aminohapped, mida leidub palju sidekoes). Liha pakendati ,etallpurkidesse ning kuumutati 30 min erinevatel temperatuuridel 80, 120-200, üle 200°C. Tulemusena on saadud teada, et kõikidest nitrosoamiinide tüüpidest on esinenud ainult kaks NDMA ja NPYR.
sobivad erinevad puu- ja köögiviljad. Hea on alustada kartulipüreest, keedetud püreestatud porgandist, banaanist või õunast. Kui imik on harjunud erinevate lisatoitudega siis võib hakkata talle pakkuma juba nende segusid. Kuna emalt saadud rauavarud hakkavad lõppema, siis peaks lisama menüüse ka liha. Parimaks raua allikaks on taine sea-, kana-, vasika-, loomaliha, kogusega päevas 5-20g. Vältida tuleks vorsti, viinerit ja sardelli, kuna neis on palju vähem rauda kui tailihas. Valgurikaste toitude andmist tuleks alustada alles esimese eluaasta lõpul kuna see koormab imiku neere. Jogurdi, keefiri, hapukoore ja kohupiima võib toidusedelisse lisada alates 10.-11. elukuust. Lehmapiima (3,5 % rasvasisaldusega) andmisega alustada alles 2. eluaastal, kogusega 500-600ml. Lehmapiim 1. eluaastal võib põhjustada rauavaegust ja allergiat. Aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas, nii palju, kui tal isu on
Halvem on see, et kui seest on küps, siis pealt on ületöödeldud. o Pärast 110 min. 100C/210F,on luha väljast t 83C/180F.Sel juhul üleküpsemiseks läheb aega veel üks tund, täpne ajastamine ei ole nii kriitiline. o Pärast 5 tundi 65C/150F, pind on 64C/ 148F, ja liigne aeg mõjub vähe · liha töötlemisel toimuvad muutused: soolamine, suitsutamine, keetmine, praadimine, grillimine Raud ja lihatoodete värvus Tailihas on rauda ~2 mg/100g, palju rohkem on keeles (38 ) ja maksas (28), palju on ka maasikates ja kaunviljades Punane liha sisaldab rauda 2-4 korda rohkem kui valge liha. Mida suurema hapnikuvaruga töötab lihas, seda tumedam (hülge ja vaalaliha on väga tume) Lihatoodete värvus Seostunud ühend Värvus Nimetus Fe++ kovalentne :H2O purpur müoglobiin
rammususest ja jaotustükist. Rasv asetseb peamiselt siseelundite ümber ja naha all. Mineraalained paiknevad peamiselt tailihas ja lihamahlas. Üsna palju on kaaliumi, rauda ja fosforit (eriti maksas).Vitamiinidest leidub peamiselt B-, A- PP-vitamiine. Liha ja lihatoodete säilitamistingimused: Säilitatakse üldjuhul eraldi külmikus või külmlaos.
shokolaad, jäätis, küpsised, tort, keeks, sprotid, kõikvõimalikud keedu- ja suitsuvorstid, hamburgerid jpm. on kõrge lipogeensusega toit. Söödava rasvaine saame jagada nähtavaks ja nähtamatuks. Nähtavate lipiidide hulka kuuluvad või, margariin, toiduõli, seapekk, loomarasv, koor ja muu selline kraam. Ameeriklaste toidus moodustavad need toiduained ligikaudu 40% üldisest tarbitavast toidurasvade kogusest. Nähtamatute lipiidide hulka kuuluvad tailihas, munades, piimas, mitmesugustes seemnetes ja viljades leiduvad lipiidid. Isegi juhul kui eemaldame lihalt kogu nähtava rasva, sisaldab tailiha ikkagi 4...12% nn. peidetud rasva. Teine varjatud lipiidide suur allikas on piim. Arvutustega ongi tõestatud, et piim ja liha annavad meile üle poole saadavatest toidulipiididest. Niisiis pole otstarbekas pruukida rasvarikast piima, vaid lahjemat piima. Nii saame kasu piimas olevate rasvhapete kolesterooli mõjutavast
shokolaad, jäätis, küpsised, tort, keeks, sprotid, kõikvõimalikud keedu- ja suitsuvorstid, hamburgerid jpm. on kõrge lipogeensusega toit. Söödava rasvaine saame jagada nähtavaks ja nähtamatuks. Nähtavate lipiidide hulka kuuluvad või, margariin, toiduõli, seapekk, loomarasv, koor ja muu selline kraam. Ameeriklaste toidus moodustavad need toiduained ligikaudu 40% üldisest tarbitavast toidurasvade kogusest. Nähtamatute lipiidide hulka kuuluvad tailihas, munades, piimas, mitmesugustes seemnetes ja viljades leiduvad lipiidid. Isegi juhul kui eemaldame lihalt kogu nähtava rasva, sisaldab tailiha ikkagi 4...12% nn. peidetud rasva. Teine varjatud lipiidide suur allikas on piim. Arvutustega ongi tõestatud, et piim ja liha annavad meile üle poole saadavatest toidulipiididest. Niisiis pole otstarbekas pruukida rasvarikast piima, vaid lahjemat piima. Nii saame
(ibid) Kolesterool – inimesele kudede-organite ehitusmaterjal (ibid) Süsivesikuid – leidub väga vähesel määral, kuid sisaldab glükogeeni ehk loomset tärklist, mida enim leidub ulukilihas. (ibid) Mineraalained – olulisemad mineraalained, mida lihas leidub on: naatriumi-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi-, väävli-, kloori ja rauaühendid. Rauda on enim kanalihas. Kaltsiumi ja fosfori põhiline algallikas on luud. Peamised omastatavad mineraalained paiknevad tailihas ning lihamahlas. Punane liha on asendamatu oma raua sisalduse poolest, mida inimese organism väga hästi omastab. (ibid) Mikroelemendid – on vajalikud vereloomeks, lihas on rohkesti seleeni, mangaani, tsinki ja koobaltit. (ibid) 24 Vitamiinid – lihas leidub palju B-rühma vitamiine, eriti B-12, mis on oluline vereloomeks ning värvi moodustumiseks. Vitamiinide leidumise hulk oleneb teatud määral
annaabi.ee 
