19. Võreldes aistinguga on taju (a) terviklikum, mõtestatum ja kontekstitundlikum (b) teadvustatud psüühikanähtus (c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20. Vaatamata muutuvatele tajumistingimustele aitab ühtesid ja samu objekte püsivalt samadena tunda (a) konstantsusmehhanism (b) ikoonilise mälu pikenemine (c) liikumisparallaks (d) tahtepingutus tajumisel 21. Sotsiaalse taju valdkonda kuuluvad (a) posthüpnootiline amneesia (b) D. reflektsioon, empaatia, stereotüüp, oreooliefekt (c) ajataju, ruumitaju, värvitaju (d) professionaalne ja diletantlik taju 22. Figuuri ja fooni tajumisel (a) kaob kontuur figuuri ja fooni vahelt ära (b) figuuri ja fooni muutumatud olles kontuur vaheldub (c) kontuur kuulub tajuvalt figuurile ja mitte foonile
c. raskusjõust võrdne d. raskusjõust sõltumatu 10. Töövõime varu iseloomustab a. energia b. jõud c. võimsus d. impulss 1. Iseloomustage töövõimetsooni: * automaatsed tegevused: inimene kasutab seda igapäeva elus ainult 1/3, see töövõimeosa ei põhjusta märkimisväärset väsimust. *Saavutusvalmidus: nõuab pidevat pingutust, pole väsitav töö, spordis kergesti rakendatav. *Saavutusreserv: tugev tahtepingutus, ulatuse määrab indiviidi tahteomaduse tase. Ei suudeta tahteomaduste piiri viia kõrgemale kui 65%. Toob endaga kaasa väsimusseisundi. *Varujõud: moodustab umbes 35% üldisest töövõimest, ei ole kätte saadav ka tugeva tahtepingutuse korral. Neid reserve kasutatakse ainult hädaolukorras. 2. Mida iseloomustab müomeetria meetodi korral dekrement? Iseloomustab lihase võimet taastada pärast kokkutõmmet esialgne kuju.
kindlustused, töövahendid jms) kui ka sotsiaalsed (edutamine, karjäär, töö rikastamine, töö sisu muutmine, töökeskkond jt). • Sisemised motivatsioonivahendid ehk motivaatorid on seotud nn vaimses sfääris tasuga: inimene rakendab oma teadmisi, oskusi ja kogemusi ning areneb tunnustuse ja tähelepanu saamise kaudu. • Tahe ehk pühendumine on sisemise motivatsiooni edasiarendus: sihikindel, kõigutamatu ja otsustav tahtepingutus, mille on tinginud isiklik valik ja otsus. 5. Kes on ettevõtte sisekliendid? Siseklientideks võivad olla ühelt poolt ettevõtte töötajad (allüksused), kes tellivad tooteid/teenuseid firma tarvis ettevõtte muude allüksuste töötajailt. Teiselt poolt on siseklientideks töötajad/allüksused, kes vahendavad näiteks integreeritud logistikateenuste tellimuste täitmist, millest ühe osa korraldavad muude allüksuste töötajad. (välisklient väljapool ettevõtet) 6
käitumist ja pidurdab teistele eesmärkidele suunavad impulsid või püüdlused. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus. Tahtejõu kujunemisel ja iseloomu karastumisel mängib otsustavat osa võimalikult jõuliste, kestvate ja tulemuslike tahtepingutuste sooritamine Tahtepingutusi tingivad: · heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). · Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. · Eneseusund. · Takistavate välismõjude ületamine. · Võitlus halbade harjumustega.
teatud eesmärgi, ohjab oma käitumist ja pidurdab teistele eesmärkidele suunavad impulsid või püüdlused. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus. Tahtejõu kujunemisel ja iseloomu karastumisel mängib otsustavat osa võimalikult jõuliste, kestvate ja tulemuslike tahtepingutuste sooritamine Tahtepingutusi tingivad: heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. Eneseusund. Takistavate välismõjude ületamine. Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks
omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub. Reprodutseerimine - mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses Äratundmine valdavalt passiivne , mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Tuginetakse tajukujunditele Meenutamine - reprodutseerimisliik, kus püsimälus fikseerunu väljatoomiseks on vajalik tahtepingutus, sihipärane otsing. Meenumine aktualiseerub materjal kergesti, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimiseülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Reministents - meeldetuletus. Teatava aja möödumisel omandamisest on reprodutseerimine täieliku ja täpsem kui kohe peale omandamist. Hüpermneesia esineb just visuaalse materjali puhul. Mälu efektiivsus pikema aja vältel,
Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. Meenumine – aktuliseerib materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Meenutamisel ei pruugi meenutavat objekti keskkonnas olla. Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Meenutamine – reprodutseerimisliik, kus püsimälus fikseerinu väljatoomiseks on vajalik tahtepingutus, sihipärane otsing. Inimene on kindel oma teadmises, kuigi ta võib mitte suuta vajalikku kohe reprodutseerida. Intensiivse mõttetegevuse tulemusel tuleb vajalik meelde. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgas. See määratlus toonitab seega tähelepanu seost teadvuse keskmega,
Tahtmatu- orienteerumisrefleksile. Ei pea pingutama, ei pea juhtima. Ta lihtsalt on aga ma tahtlikult ei suuna. Väikelapsel on ka alguses tahtmatu tähelepanu. Mäng- 1aasta- 14min, 2-aasta- 21 min, 3-aasta- 27min, 4-asta- 50min, 5-aasta- 83 min, 6-aasta- 96min Tahteline- seotud inimese teadlike kavatsustega ja eeldab tahtepingutust. Aktiivse ja keerulise struktuuriga vahendatud protsessiga mis on seotud eneseregulatsiooniga. On arendatav. Tekib 4,5 aastastel lastel. Tahtelisjärgne- tahtepingutus komponent tegevuse käigus kaob ja tegevus muutub isemotiveeruvaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Tähelepanu köidavad: janu, nälg, valu (bioloogilised komponendid), liikumine, värvid, tavapärasest erinev... - 4-5 aastased otsivad visuaalset infot juhuslikult - 6-7 aastased alustavad süsteemikindla info otsinguga · Imikuiga (12kuu lõpp)- tahtmatu tähelepanu, valiv ja eelistab tundmatuid tuttavatele (ainuke erand ema).
Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu liigid • Tahtmatu- See on passiivne. Sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus, isiku hetkevajadus) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. • Tahteline- Tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevus, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. • Tahtelisjärguline- Tahtepingutus puudub, kuna tegevus on ise muutnud ennast motiveerivaks. • Suundade järgi- Fokuseeritud ja jagatud. • Stroopi efekt (1935)- uurib tähelepanu. Tähelepanu Omadused • Valivus- on seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vastuvõtmisele, mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatamata segava info olemasolule. • Maht- Mahu määrab üheaegselt selgelt tajutavate objektide hulk.
enne, kui te seda armastama ei hakka. Armastada võrdub "vabastada". Seni, kuni te tervenisti oma reaalsust ei näe ja ei võta teda kui enda poolt loodut, ei saa ta teid jätta, kuna te eitate osa iseendast. Te sooviksite enda küljest selle soovimatu osa ära lõigata ja edasi liikuda.Kuid te ei saa luua rohkema armastusega reaalsust vihkamisest iseendi vastu. Te ei saa uude reaalsusesse "hüpata", kui tõukate ennast ära oma ebameeldivatest osadest. Siin teid tahtepingutus ei aita. On tarvis südamega kontakti asuda. Mõistmise ja omaksvõtmise energiad on uue, rohkem nauditava reaalsuse ehituskivid.Kui te olete südamega vastasmõjus, lubate te temal olla. Te ei püüa seda muuta, te võtate lihtsalt ja tähelepanelikult vastu selle mis on.Kui olemist asub juhtima süda, hakkab tahtekeskus liikuma koos temaga. Ego (ehk tahte kingitus) ei kao kuhugi, kuna loomulikult on selle asi energiat teadvuse tasandilt füüsilisse reaalsusesse toimetada. Kui
Õige ülesande püstitus suunab meenumise käiku, pidurdab kõrvalisi assotsiatsioone; meenumine on valiv Mäletamine/meenutamine teadlik materjali väljatoomine püsimälust ka selle üleviimine operatiivmällu (nn vaba emissiooni katse- järjest mingisse kategooriasse nimede ütlemine nt eesnimed raske kohe aktualiseerida kõiki saame uurida püsimälus säilivaid struktuure); vajalik on tahtepingutus, sihipärane otsing intensiivse mõttetegevuse käigus tuleb vajalik asi meelde. (võib kasutada mnemotehnilisi võtteid); keruline protsess, mis oleneb inimese keskendumisvõimest, sõnasujuvusest, seisundist, motivatsioonist, suhtlemissituatsioonist; raskusi võib tuua liilat pinguldatud soov pingeolukorras tähelepanu aheneb + pealekäimine, kartus = psühholoogiline kramp;
inimene rakendab oma teadmisi, oskusi ja kogemusi ning areneb tunnustuse ja tähelepanu saamise kaudu. • Tahe ehk pühendumine on sisemise motivatsiooni edasiarendus: sihikindel, kõigutamatu ja otsustav tahtepingutus, mille on tinginud isiklik valik ja otsus. Motivatsiooniga on seotud ka suhtumine ettevõtte töötajatesse ja allüksustesse, kes on muude allüksuste jaoks nn siseklientideks. Siseklientideks võivad olla ühelt poolt ettevõtte tööta-
annaabi.ee 
