juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega el.välja suunas, kuid seda takistab molekulide pidev soojusvõnkumine. Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui molekulaarjõud ei tõkesta dipoolide orienteerumist el
Järvel oldi kahes paadis. Üks katsetajatest laskis paadist vette kellukese. Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani läbi vee. Nähti valgussähvatust. Mõõdeti ära heli hilinemine valgussähvatuse suhtes ja paatidevaheline kaugus ning arvutati heli levimise kiirus vees. Mõõtmine näitas, et heli kiirus vees on ligi viis korda suurem kui õhus. Heli kiirus tahketes ainetes mõõdeti esmakordselt 19. sajandil. Selleks kasutati mitmesaja meetri pikkuseid torusid. Heli, mida tekitati toru ühe otsa juures, registreeriti toru teise otsa juures. Kuuldi kahte heli. Kuulajani jõudis heli kõigepealt toru mööda, siis õhku mööda. Mõõdeti ära heli hilinemine valgussähvatuse suhtes ja paatidevaheline kaugus ning arvutati heli levimise kiirus vees. Mõõtmine näitas, et heli kiirus vees on ligi viis korda suurem kui õhus
Temperatuus väljendav keskkonna soojuslikku olekut. Temp mõõtmine põhineb soojuspaisumisel. Mida kõrgem on keha temp, seda suurem on keha ruumala. Temp ja osakeste kineetiline energia on omavahel seotud. Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline). Charles seadus ruumala ei muutu. Neid protsesse kus ruumala ei muutu nimetatakse isohoorilisteks protsessideks (V- isohooriline). Gay-Lussac´i seadus- rõhk ei muutu. Neid protsesse mille korral rõhk ei
Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. Soojusjuht väheneb nim suunas. c) sisehõõre- see on mudelite vastastikmõjust takistus eri kihtide liikumisel. Toimub gaasides ja vedelikes. Takistusjõud sõltub kiirusest ja keha kujust. 4. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub, kui elastne kile. 5. Pindpinevusjõuks nim jõudu mida kokku tõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele
10) Millised on agregaatolekud ja nimeta neid (5-6)? Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Agregaatolekud: · Tahke · Vedel · Gaasiline · Ülijuht - aine kaotab elektritakistuse. · Plasma - laenguga gaas. · Singulaarsus - selles olekus puudub aatomi tuum, kuna see on lagunenud oma algkoostisosadeks (stringid). 11) Mille poolest erineb tahke aine vedelast ainest ja gaasilisest ainest? Tahketes ainetes on molekulidevahelised sidemed sama tugevad kui vedelikes, kuid vedelikes on osakeste liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine
laenguga vesiniku aatomist. Positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise Kui dipoolid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda elektrivälja suunale Suuna muutusel peavad molekulid pidevalt kiiresti vibreerima Tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise Molekulide vibreerimisel tekib kuumus Suhkur, rasvad üsna kehvalt - nõrgemini polariseerunud Jää - molekulid on tahketes ainetes kristallstruktuuri sõlmpunktidesse fikseeritud
Veeosakestel on kõigil teatud inertsus ja sellepärast ei hakka nad liikuma silmapilkselt. Laineallikast kaugemates punktides tekkiv võnkumine jääb laineallikaga võrreldes sellest ajast maha. Nii ei hakkagi vee kogu pind korraga ühes taktis liikuma, vaid võnkumine kandub laineallikast eemale kõikides suundades lõpliku kiirusega. Pikilaine Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Lainete liigitamine kuju järgi. Pinnalaine Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal. Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained. Veekogus esinevad pinnalained
soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis
on tingitud metallilistest sidemetest. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub. Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. Tahketes molekulaarsetes ainetes on molekulvõre Tahketes ainetes ja vedelikes seovad molekule suhteliselt nõrgad füüsilised tõmbejõud. Mittemolekulaarsed ained koosnevad suurest hulgast keemiliste sidemetega ühendatud aatomitest või ioonidest. Molekule nendes ei esine. Mittemolekulaarsed ained on metallid, ioonilised ained ja kovalentsed mittemolekulaarsed ained. Ioonsete ainete kristallides on ioonvõre, metallides metallvõre.
Struktuuriosad : mehaaniline segu tekib sulamis siis, kui tõmbe või tõukejõud erinevate komponentide aatomite vahel on tunduvalt nõrgemad komponendi enda aatomite vahelistest jõududest. Komponentide kindla suhte korral moodustub vedelast lahusest mõlema komponendi üheaegse kristalliseerumise tõttu ühtlane peeneteraline struktuur eutektikum. Tahked lahused on sulamid, mille puhul ühe komponendi aatomid paiknevad teise komponendi kristallvõres, moodustades faasi. Asendustüüpi tahketes lahustes on osa põhimetaali aatomeid asendunud teise komponendi aatomitega. Kui aatomite mõõtmete erinevus kuni 8 %, esineb piiramatu (täielik) lahustuvus ; 8-15 % tekivad piiratud lahustuvusega tahked ained ja üle 15% metallid enamasti asendustüüpi tahkeid lahusteid ei moodusta. Sisestustüüpi tahketes lahustes paiknevad lahustuva komponendi aatomid põhimetalli aatomite vahel. Piiratud lahustuvus väheneb temperaturi langedes. Harva on
keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga
Heli levimine Heliallikana võib toimida iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid võnkeid. Helivõnked vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus.
ulatus vähenevad võnkumise käigus kuni nullini 3) Sumbumatu võnkumine Hõõrdumisest tingitud muutust kompenseeritakse väliste mehhanismidega 4) Sundvõnkumine Võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul sundvõnkumine on alati sumbumatu. 4. Võnkumise energia Võnkuv keha omab energiat Võnkumise käigus toimub energia muundumine 5. Lehel 6. Ristilained Osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad tahketes kehades, vedelike pindadel nt. Vee pinnalained. Pikilained Osakesed võnguvad piki laine levimissuunda. Võivad levida kõikides keskkondades nt. Helilained Tasalained Lainefrondiks on tasand. Joonisel kujutatakse neid sirgetena Keralained Lainefrondiks on kera pind. Joonisel kujutatakse neid ringjoontega 7. Lehel
- Isiklik hügieen - Tööhügieen - Spordihügieen - Ravihügieen · Hügieeninõuded om asutuses erinevad. · Hügieeninõuete eiramine võib põhjustada paljude inimeste haigestumist. Hügieeni testimine I · Test on mõeldud puhastuse efektiivsuse testimiseks ja jälgimiseks nendel objektidel, kus on võimalik valkainekahjustused. Hügieenitestid II · Üldise bakteriaalse reostuse hindamiseks. · Väljatöötatud nii tahketes kui ka vedelates ainetes leiduvate mikroobide avastamiseks. Hügieenitestid III · Mõõdab mikroobide hulka pinnal. · Testribadega. · Tulemused tabelist. · Vastus kiiresti. Kiirtestid · Testerit liigutatakse pinnal. · Tester asetatakse vedelikku. · Vedeliku värvimuutus näitab mikroobide hulka. · Värviskaala pakendil. Käte kaitse Käte haigestumist ja traumasid põhjustavad: · Nahahaigused. · Allergia. · Keemilised ained.
1. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest
1.1 Puhtad ained ja ainete segud Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakesest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Puhtal ainel on kindel koostis ja temale iseloomulikud kindlad omadused. Ainete segu koosneb mitme aine osakesest. Segu koostis pole kindel segusse võib lisada rohkem ühte või teist liiki ainet. 1.2 Igal ainel on oma kindlad omadused Aine agregaatolek Tahkes aines asuvad aine osakesed lähestikku, nendevahelised sidemed on üsna tugevad. Paljudes tahketes ainetes asuvad osakesed korrapäraselt, moodustades kristalli. Vedelikus ei ole osakesed omavahel nii tugevasti seotud kui tahkes aines. Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad korrapäratult ringi ja täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad. Aine sulamis ning keemistemperatuur Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur.
MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi ja miinimum, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi d=n*( / 2) PÜSIV INTERFERENTSPILT tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on
TEST 5 soojus 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? tahketes kehades (põhiliselt) soojusjuhtivus gaasides (põhiliiselt) konvektsioon vedelikes (põhiliselt) konevktsioon vaakumis (ainult) soojuskiirgus 2. Millised mikro, ja millised makroparameetrid? molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2
Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Pikilaine on ka näiteks helilaine.
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme
Ainekoguse iseloomustamine (p, V, T). 2. Mikroparameetrid. Aineosakeste iseloomustamine (molekuli mass, kiirus, impulss). 3. Molekulaarkineetilise teooria kolm põhiväidet. a) Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. b) Aineosakesed on pidevas liikumises. c) Aineosakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. 4. Soojusliikumine. 5. Kaootiline liikumine. 6. Soojusliikumine gaasides. 7. Soojusliikumine vedelikes. 8. Soojusliikumine tahketes kehades. 9. Temperatuur. 10. Celsiuse skaala. 11. Kelvini skaala. 12. CK ja KC. 13. Rõhk. 14. Rõhu ühikud. Pa (paskal), mmHg, bar, at (atmosfäär) 15. Ideaalne gaas. 16. Isoprotsessid. T=const (isotermiline) p=const (isobaariline) V=const (isohooriline) 17. Boyle´i Mariotte´i seadus. 18. Gay Lussaci seadus. 19. Charles´i seadus. 20. Clapeyroni võrrand. 21. -25. Ülesanded. 22.
4. Kui keha energia varud lõpevad, lõpeb ka võnkumine. 5. Hälve-võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud-maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Periood-ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus-näitab võnke arvu sekundis 6. Matemaatiline pendel ja vedrupendel võnguvad harmooniliselt, kui nende võnke amplituud on väike. 7. Laineliigid: 1) Ristilained-osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad tahketes kehades, vedelike pindadel 2) Pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimis suunda. Võivad levida kõigis keskkondades.(helilained) 3) Keralaine- lainefrondiks on kerapind.(joonisel kujutletatakse ringjoontena) 4) Tasalaine-lainefrondiks on tasand 8. Laineid iseloomustavad suurused 1) Lainepikkus-teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul. Kahe samas faasis võnkuva osakese vaheline lühim kaugus
Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.Nüüd siis lähemalt kuidas liigub elekter vedelikes, gaasides ja tahketes ainetes. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikusioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (hapet, alust või soola), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid (näiteks Na+, Cu2+, Cl) või keemilised rühmad (SO42,NO3, OH). Pinge rakendamine elektrolüüdi lahusesse paigutatud elektroodidele kutsub lahuses esile elektrivoolu. Positiivselt laetud ioonid ehk
kahe laine joonis)>>>>> RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine, periood pikeneb http://www.abiks.pri.ee SUNDVÕNKUMINE esineb ainult avatud võnkesüsteemis, mida põhjustab ainult ajas perioodiliselt muutuv välisjõud TÄISVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi
Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest? Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ja need ei lakka kunagi liikumast. Nende liikumine toimub kõikjal näiteks õhus liiguvad lämmastiku, hapiku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur. Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma tasakaalu-asendi ümber. Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri
ükski aine ei saa olla temperatuuril -1000ºC 7. Milline väide ei ole õige? A. päikesekiirgus jõuab Kuule peamiselt soojusjuhtivuse teel B. soe õhk läheb toast välja avatud akna ülemise osa kaudu külm õhk tuleb sisse avatud akna alumisest osast C. kui veekeetjas poleks küttekeha mitte anuma põhjas, vaid kaane lähedal, siis vesi ei soojeneks ühtlaselt 8. Millistes keskkondades ei saa tekkida konvektsiooni? A. vedelikes B. gaasides C. tahketes kehades 9. Missugune järgmistest nähtustest ei ole seotud vedelike kondenseerumise nähtusega? A. kõrgel taevas lendava lennuki järel on valge jälg B. kui külma ilmaga õues välja hingata, siis on hingeaur nähtav C. kui vett pliidil kaua keeta, siis muutub köögiaken „higiseks“ D. kui asetada kriiditükk vette, siis muutub kriit märjaks. 10. Kas jääga on võimalik soojendada teist keha? A. ei ole võimalik, sest soojus ei kandu külmemalt kehalt soojemale B
Lahutatakse, kui väliskihil on 1-3 elektroni => +ioonid. Liidetakse, kui väliskihil 0-7 elektroni => -ioonid Kovalentne side: Jaguneb: Mittepolaarne. Ühe ja sama elemendi aatomite vahel. Delta EN=0 · Üksikside · Kaksikside · Kolmikside Polaarne. Erinevate elementide aatomid. Delta EN=-1,9. Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid
AINE JA SELLE OLEKUD Browni liikumine on nahtus, mis kujutab endast vedelikus voi gaasis holjuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korraparatut liikumist. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on uhesugune prootonite arv, aga erinev neutronite arv. Lihtaine koosneb uhe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Naiteks vesinik H2, hapnik O2. Liitaine koosneb erinevate keemiliste elementide aatomitest. Naiteks vesi H2O. Tahketes ainetes molekulid vonguvad kindlate tasakaaluasendite umber. Molekulide keskmine kineetiline energia on vaiksem kui molekulide vaheline potentsiaalne energia. Jagunemine: ? tahkis: molekulid paiknevad korraparaselt (kristallstruktuur); ? metallid; ? mittemetallid; ? amorfne aine, kristallstruktuur puudub, esineb voolavus (nt pigi, klaas) Tahkeid aineid iseloomustab elastsus. Keha kuju voi mootmete muutmisel (deformatsioonil) kehas tekkivat joudu nimetatakse elastsusjouks
Joosep Tiirik AR - 3 Mis on helilained ? Helilaine on aines levivad mehhaanilised võnkumised. Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine
AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid.
Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. ( soolad, leelised, ioonsed oksiidid, metallid ) Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsed ained (teemant, kvarts, grafiit, punane fosfor, räni). Aatomvõre kristallvõre, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid. Tahketes ainetes ja vedelikes seovad molekule suhteliselt nõrgad füüsikalised tõmbejõud nn molekulidevahelised jõud Grafiit Teemant Must ( hall ) Läbipaistev ( Hall ) Pehme Kõva, aga habras Juhib elektrit ( Grafeen ) Juhib soojust
ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad.
Keral on kõige väiksem pind. Sulametalli pindpinevust kaustatakse kuulide valmistamisel, putukad kasutavad seda vee peal kõndimiseks. Vedeliku pinna jaoks F= 6l, kelme jaoks F=2 6l (6-vedeliku pindpinevustegur, näitab a)kui suure jõuga tõmbab vedeliku pind 1m pikkust joont b)kui palju energiat on vedeliku pinna 1m2 ja kui palju tööd võib vedeliku pind teha kahanedes 1m2 võrra. ) Kapillaarsus, kapilaarid- peened torud või tahketes ainetes olevad tühikud (puidus, paberis, mullas, betoonis). Märgav vedelik tõuseb kapilaare mööda üles. Vedelik tõuseb kuni tõstev pindpinevusjõud F saab võrdseks vedeliku samba kaaluga P. Mittemärgamise korral tekib vedeliku samba langus kapilaaris. Aurud, õhuniiskus 1)küllastumata aurud- sarnanevad gaasidega: kokku surumisel tihedus suureneb, rõhk tõuseb, temp. tõuseb. 2)küllastunud aurud- tihedust antud temp. suureneda ei saa, hakkavad kokku surumisel veelduma. 50-70% on
keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga dN = Nf (v) dv
peegeldumiseks. Üldiselt võib öelda, et kui aine aatomites elektronid saavad sooritada igasuguseid üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha valge. Kui aine aatomites elektronid ei saa sooritada kõik üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha värviline. Kui aine aatomites elektronid ei saa sooritada ühtegi üleminekut, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha must. Gaasides toimub valguse kiirgumine teisiti kui tahketes ainetes. Näiteks Na-lambis (kollane tänavalatern) tekib valgus sellepärast, et aatomid saavad energiat põrgetel elektrivoolu tekitavatelt elektronidelt ja ioonidelt. Selle tulemusena elektronid ergastuvad ja tekib kiirgus. Aatomid asuvad gaasis üksteisest kaugel ja saavad teistest segamatult kiirata. Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult mingitel kindlatel
Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. 7. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 8. Pikilaine on laine (helilaine), milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. 9. Ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Need ei levi vedelikes ja gaasides. 10. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 11. Laineid liigitatakse nende kuju järgi tasalaineteks ja keralaineteks. 12. Seisulaine ehk seisev laine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. 13
Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ? Li , Na , K 6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle . Kõige kõvem metall : Cr Plastilised metallid : Na , K , Rb , Cs , Pb , Sn , Au , Ag , Al 7. Kuidas tekib metalliline side ? Esineb tahketes ja vedelates metallides . Väliskihi elektronid on nõrgalt seotud ja võivad liikuda ühe aatomi juurest teise juurde . Neid on palju ja nad moodustavad elektronide baasi vabad elektronid . Side moodustub vabade elektronide metalli aatomite ja ioonide vahel . 8. Millised omadused on seotud metallilise sidemega ? Seotud metallide plastilisus , elektri ja soojajuhtuvus . 9. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodis ? Põhjenda .
Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. Seismilised lained võivad tekkida nii looduslikult (näiteks maavärinad) kui ka tehislikult (näiteks plahvatused). Seismilised lained jagunevad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides
nimetatakse resonantsisageduseks. Viimane on enamasti ligilähendane süsteemi omavõnkesagedusele o Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 9) Elastsuslaine o Piki ja ristlaine (+ joonised) – Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis o Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis)
Too näited. Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Ka tahketes ainetes leiavad aset ülekandenähtused. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus. Sisehõõre puudub tahkises täielikult, amorfse aine korral esineb , kuid sisehõõrdetegur on palju suurem kui vedelikul. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast.
tihedalt pakitud ioonkristallides. Neis kristallides on igal ioonil kindel asend, mille suhtes ta sooritab soojusvõnkumisi. Elektrivälja rakendamisel toimub ioonide elastne nihe tasakaaluasendist: positiivsed ioonid nihkuvad elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunas. Kui kristalli temperatuur tõuseb ja tihedus väheneb, siis ioonpolarisatsioon intensiivistub. Ioonpolarisatsiooni toimumisaeg on umbes 10-13 s Dipoolpolarisatsioon esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on pidevas kaootilises soojusvõnkumises ja molekulide püsivale dipoolmomendile vaatamata dielektrik ei ole polariseerunud. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega elektrivälja suunas, kuid seda takistab molekulide soojusvõnkumine. Kokkuvõttes dipoolid pöörduvad elektrivälja suunas osaliselt, s.t dielektrik polariseerub. Katsed näitavad, et dipoolide võnketasandi täielikku
Browni liikumine? Mida näitab.? 1. Kergete osade liikumine, molekulide põrgete tõttu. 2. Aine osad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. Soojushulk Füüsikaline suurus, mis näitab kui suure siseenergia hulga keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Soojusülekanne Nim. siseenergia kandumist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. Soojusjuhtivus 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub tahketes kehades. 2. Soojusjuhtivuse käigus aine edasi kandumist ei toimu. 3. Head soojusjuhid on metallid, kõige sitem vaakum. (: Konvektsioon 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub vedelikes ja gaasides. 2. Soojened vedeliku ja gaasi osad muutuvad kergemaks ja tõusevad ülespoole. Asemele tulevad külmemad osad, tekib vedelike ja gaaside ringlus. Soojuskiirgus 1. Üks soojusülekande liik, see on infrapuna kiirgus. 2
üksteisest eraldada just molekulide vaheliste tõmbejõudude tõttu. III Aineosakeste soojusliikumine Kõik osakesed maailmas on pidevas lakkamatus liikumises. Seda liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. S. on suunalt ja kiiruselt juhuslik ehk kaootiline. Osakese liikumise trajektooriks on murdjoon. Vaatamata suurele hulgale omavahelistele põrgetele molekulid ei kulu ega deformeeru. S. esineb kõikjal: gaasides kulgemisena, vedelikes võnkumise ja ülehüpetena ning tahketes ainetes võnkumisena. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on s-e kiirus. See liikumine lõppeks vaid siis, kui saavutataks absoluutne nulltemperatuur 0 K (kelvin) ehk -273,15°C. Üldiselt liiguvad väiksemad osakesed kiiremini. Molekulide soojusliikumise kiirus mõõdeti esmakordselt 1920 (Otto Stern). Molekulide jaotus kiiruste järgi vastab nn Maxwelli jaotusele. IV Browni liikumine Browni liikumine on aineosakeste (nn Browni osakeste)
HELI TEHNILISED NÄITAJAD: Heliks nim igasugust mehaanilist võnkumist, mis levib laine nähtusena elastses keskkonnas (gaasides, vedelikes, tahketes ainetes). Inimene tajub heli, mille võnkesagedus on 16 Hz...20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 kHz ultraheli Heli allikast levib heli laine sfääriliselt igas suunas. Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel
P-Lained e. Pikilained (kehalaine) Osakeste liikumine on liikumissuunaga samasugune, muutub kivimite ruumala, kõige kiiremad lained ~6km/h graniidis, vähem tihedamates ainetes ~13km/h S-Lained e. Ristilained (kehalaine) Osakesed liiguvad lainete liikumissuunaga risti, muutub kivimi kuju ~6- 7km/h, tihedamates ainetes ~3.6km/h ; ainult tahketes ainetes Raylight lained (pinnalaine) Maapind liigub üles-alla vertikaalselt, lainetab Love lained (pinnalaine) Maapind liigub horisontaalsuunas küljelt-küljele e. risti laine leviku suunaga Pinnalained liiguvad mööda maapinda ning tekitavad oluliselt purustusi 10. Kuidas jagunevad nõlvaprotsessid? Selgita nende tekkepõhjuseid ja tagajärgi.
üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha valge. Kui aine aatomites 2 elektronid ei saa sooritada kõiki üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha värviline. Kui aine aatomites elektronid ei saa sooritada ühtegi üleminekut, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha must. Gaasides toimub valguse kiirgumine teisiti kui tahketes ainetes. Näiteks Na-lambis (kollane tänavalatern) tekib valgus sellepärast, et aatomid saavad energiat põrgetel elektrivoolu tekitavatelt elektronidelt ja ioonidelt. Selle tulemusena elektronid ergastuvad ja tekib kiirgus. Aatomid asuvad gaasis üksteisest kaugel ja saavad teistest segamatult kiirata. Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult mingitel kindlatel kaugustel tuumast, siis on ka spektris ainult mingite kindlate
KOOSTISE PÜSIVUSE SEADUS ogal puhtal ainel on püsiv koostis, sõltumata tema saamisviisist. · aine koostise püsivuse seadus kehtib täielikult vaid nende ühendite puhul, mis on gaasi või auruna (Nh3, CO2, HCl) või siis esinevad vedelikuna (H2O, C6H6, CCl4) · tahkete ainete puhul esineb seadusest kõrvalekaldumisi PÜSIVA JA MUUTUVA KOOSTISEGA ÜHENDID · Tahkete ainete koostise püsivuse seadusest kõrvalekalde põhjused: aatomite vahekord tahketes ühendites ei ei ole tavaliselt täisarvuline, sest reaalsetes kristallides esinevad kristallvõre defektid mõni võresõlm on tühi, mõni võresõlm võib olla täidetud lisandi aatomiga jne. · Aine koostis sõltub tema saamisviisist: CaO INDIKAATORID ained, mille värvus sõltub keskkonna reaktsioonist (happeline, aluseline või nerutraalne keskkond). · Tähtsamad indikaatorid o Lakmus hapepunane, aluslilla, neutraalnesinine
Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 Ω). Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga S. Võrdeteguriks on aine eritakistus ρ : R = ρ l / S. Võrdeteguriks Ohmi seaduses pinge kui
püüavad aatomid saavutada stabiilsemat seisundit, milleks tavaliselt on elektronidega täielikult täidetud väliselektronkiht (8 elektroni või teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (passiivsed). Sellepärast nimetatakse neid väärisgaasideks ega loeta mittemetallide hulka kuuluvaks. Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Tahkete ainete omadused sõltuvad kristallvõre tüübist. Ioonvõre- võret moodustavate osakeste (ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga.
Elektrilaengud ja elementaarosakesed. Kehad koosnevad molekulidest ja aatomitest, aatoum jaoutub tuumaks. Tuum prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks-tiirlevad tuuma ümber. Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron). Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL.
annaabi.ee 
