150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks. Tõrva-Helme kant on ürgne ja rikkaliku kultuuripärandiga. Valga linn koos ümbritsevate valdadega on unikaalne, sest ühe
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste 164.Karksi 165.Kolga-Jaani 166.Paistu 167.Pärsti 168.Suure-Jaani 169.Tarvastu 170.Viiratsi 171.Antsla 172.Haanja 173.Lasva 174.Meremäe 175.Misso 176.Mõniste 177.Rõuge 178.Sõmerpalu 179.Varstu 180.Vastseliina Võru
suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnast. Heino Liimetsa haridustee sai alguse Saru ja Taheva algkoolis. Õpinguid jätkati Valga gümnaasiumis, peale mida jätkas Heino haridusteed Tartu Riiklikus Ülikoolis, õppides eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2.
Hooldekeskus isik Uderna, Rõngu Eesti eraõiguslik SA Uderna Hooldekodu 511,29 vald isik VALGAMAA Kalliküla, Kohalik Hargla Hooldekodu 480 Taheva vald omavalitsus 357,92 (oma Hummuli alevik, Kohalik Hummuli Hoolekandekeskus valla elanikele) maja 154/7,8,13 omavalitsus - 383,48 Lüllemäe, Karula Kohalik
Elukeskkonna seisund Tõlliste valla haldusterritooriumi reguleerib jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehooldust korraldavad ning kontrollivad Tõlliste Vallavalitsus koostöös sihtasutusega Valga Piirkonna Keskkonnakeskus. Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, kompostitavad biolagunevad jäätmed ja segaolmejäätmed. Tõlliste valla territoorium moodustab koos Otepää, Sangaste, Õru, Karula ja Taheva valla ning Valga linna I piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Jäätmevaldajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga kinnistu omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila. (2) Jäätmete sorteerimispunktid on: Vanapaber ja kartong vanapaberi konteiner asub Tsirguliina Keskkooli juures. Pandimärgiga pakendid pandimärgiga pakendeid saab ära anda Tagula, Tsirguliina, Laatre
Seitse tööd on ilmunud ka iseseisva raamatu või monograafiana. (A. Liimets 1998) Heino Liimetsa elust 3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena. Hiljem sündisid veel kaks õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H. Liimets alustas oma õpinguid Saru Algkoolis, seejärel läks Taheva Algkooli ja hiljem Valga Gümnaasiumi, mille lõpetas 1947. aastal hõbemedaliga. 1947-1952 õppis Ta TRÜ Ajaloo-keeleteaduskonna psühholoogia ja loogika osakonnas. Paralleelselt õpingutega töötas (1950- 1952) ka loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. 1952-1953 tötas Ta Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool)
Kaks teist liiki on levinud paiguti. Hännak-rabakiili oli kuni 1990. aastateni leitud peamiselt Kagu-Eestist, vaid üks teade oli Lääne- Eestist, Matsalu lahe äärest. Nüüd on seda kiili püütud ka Kirde-Eestis: Narva jõkke suubuva Karoli struuga (vanajõe) ja Jaama struuga ümbruses ning mujal. Suur-rabakiil on meil selle perekonna kõige haruldasem: kuni 1990. aastate alguseni oli teada vaid kuus leiukohta. 1994. aastast pärineb teade Taheva kandist. Lõuna-Eesti järvesid uurides leiti see kiil 2002. aastal Karula Köstre järves, kus ta lendas koos hännak-rabakiiliga. Samal aastal püüdsid Tartu ülikooli bioloogiaüliõpilased ühe suur-rabakiili Tartu lähistelt, Ihastest. Üllatusena leiti seni haruldaseks peetud liiki mullu rohkesti Karula rahvuspargist Mundilt, kobraste paisutatud ojale tekkinud järvekese äärest, ja eriti arvukana Tartu lähistelt Kärevere silla kõrval asuvast suletud vanajõe sopist
Kui kasuema püüdis talle klaverit õpetada, loobus Alfons sellest väitega, et klaverit ei saa lahingusse kaasa võtta. Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga Jaani koguduse sünniregistris Alphons Wilhelm Robert Rebbane) sündis 24. juunil (vkj 11. juunil) 1908 kell 7 õhtul Valgas Robert Adolf Rebasele ja Helene Agnes Maria Redelile. Rebase isa tegeles koos oma ristiisa Oravaga klaverite valmistamisega. Rebase suguvõsa pärineb Valga lähedalt Tahevast, kus elas ta vanaisa Hans Rebane, Taheva mõisa peaaednik, koos lätlannast abikaasa Marinaga. Neil oli kuus last pojad Julius, Richard, Vilhelm ja Robert ning tütred Amanda (kuulus Riia ooperilaulja) ja Laura. Sajandi lõpul kolis Hans perega Valka, kus elas aadressil Mäe 21. Vanaisa kasvatas juurvilja ning müüs seda Valga turul ja linna kauplustes. Kasutatud allikad http://et.metapedia.org/wiki/Alfons_Rebane http://www.hot.ee/vvl/rebane_01.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Alfons_Rebane http://www.eestileegion.com/index
5526 32806-1 Hara side 59.57716125.610627 5526 Kuusalu vald 5527 32805-1 Hara side 59.57731325.610740 5527 Kuusalu vald 22131 5700045-1Hara teeris59.08807 23.550083 22131 Noarootsi vald 22132 5700046-1Hara teeris59.0883 23.550099 22132 Noarootsi vald 22240 6700102-1Haraka 58.35715424.562996 22240 Pärnu linn 22241 6700101-1Haraka 58.35691024.563701 22241 Pärnu linn 25603 8200070-1Hargla 57.61382826.398355 25603 Taheva vald 25916 8200069-1Hargla 57.61378926.398768 25916 Taheva vald 25605 8200072-1Hargla hoo57.60969626.446053 25605 Taheva vald 25606 8200071-1Hargla hoo57.60982726.445776 25606 Taheva vald 25290 8200073-1Hargla kool57.61316626.415435 25290 Taheva vald 25604 8200074-1Hargla kool57.61302726.415728 25604 Taheva vald 32303 4420025-1Hariduse 59.38066128.186351 32303 Narva linn 32474 4400128-1Hariduse 59.39409627.787802 32474 Sillamäe linn
26 Kagu Misso 10 612 27 Kagu Orava 11 122 28 Kagu Pikknurme 15 073 29 Kagu Põltsamaa 11 409 30 Kagu Roosa 10 090 31 Kagu Räpina 17 267 32 Kagu Taheva 16 491 33 Kagu Tartu 12 269 34 Kagu Valga 17 916 35 Kagu Vara 9 963 36 Kagu Võru 14 354 37 Kirde Aegviidu 21 676 38 Kirde Ahtme 23 673
Valgamaa kahe jäätmeveopiirkonna uue prügivedajaga sõlmitakse leping kaheks aastaks. Karu avaldas lootust, et lepinguni Cleanawayga jõutaks veebruari kuul ning edasi kleindilepingutega saab ühele poole kahe või kolme kuu jooksul juhul kui teisipäevast otsust ei vaidlustata. Valga maakonnas on moodustatud kaks jäätmeveo piirkonda. Esimeses piirkonnas on Valga linna I piirkond, Hummuli, Tõrva linn, Helme, Põdrala, Puka ja Palupera ning teises piirkonnas Valga linna II piirkond, Taheva, Tõlliste, Karula, Sangaste, Õru, Otepää. Seni on Valga maakonnas tegutsenud kaks jäätmefirmat Cleanway AS ja RagnSells AS. Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist kasvas mullu 7 korda 28.01.2009 Postimees Marina Lohk, vanemtoimetaja Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist, mis hõlmab nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laene, kasvas möödunud aastal tervelt 7 korda.
moodustis oleks olnud liiga väike iseseisva maakonna jaoks. Siiski pidas verinoore riigi valitsus oluliseks piiriäärse eraldi maakonna olemasolu. Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6. septembri otsusega asutati iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad, milledest Valga maakonna loomine ka ellu viidi. Valga maakonna maa-ala määrati kindlaks järgneva aasta 11. veebruaril, mil otsustati: 1) Valga maakonnaga liita Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vald Võru maakonnast; Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald Tartu maakonnast ning Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald Viljandi maakonnast; 2) lugeda Valga maakonda kuuluvaks senised maakonna vallad Valga, Hoomuli ja Sooru. 28 Valga jagamisega vähenes linnaelanike arv ligikaudu 3500 inimese võrra, kes jäid elama Valga Läti poolele. 1926. aastaks oli aga linnaelanike arv juba 14 846 inimest, mis oli pisut rohkem kui 1919
9. Kuressaare Väikelastekodu 6 10. Siimusti Lastekodu 2 11. Pärnu Lastekodu 20 7 Finantsaruanne JRK LASTEKODU ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 12. Koeru Lastekodu 2 13. SOS Lasteküla 12 14. Taheva Lastekodu 8 KOKKU: 421 3. Soodustuusikute jaotus tegevusloaga noortelaagrite lõikes: JRK NOORTELAAGER SOODUSTUUSIKUGA LAPSI LASTEKODULAPSI KOKKU Plaan / Fakt Plaan / Fakt Lapsi / Summa 1. Luunja Noortelaager 544 / 544 9/9 553 / 666 288.- 2
km), Koiva (Gauja; 26 km), Pedeli (2,8 km), Atse (3 km) ja Ruhja jõge (2,5 km) jmt. Piirijoonele jäävad ka Murati (750 m) ja Väiku-Palkna järv (Väike-Palkna; 500 m) ning Kikka järv jt Paganamaa järved (kokku umbes 1800 m) ning Pupsi järv (600 m). Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25 piiriküla), Valgamaal Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Helme vald (15 küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla) ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste vald (11 küla). Lätis piirnevad Eestiga Alūksne, Hopa, Valka, Naukšēni, Ruhja, Mazsalaca, Aloja ja Salatsi piirkond (piiriasulad on Valka ja Ainaži linn, 5 km kaugusel Eesti piirist asub Hopa (läti keeles Ape) linn). Raudtee ületab Eesti-Läti piiri Valgas
annaabi.ee 
