Looming Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. Kirjandusmaastikule ilmus Vahtra 1900.aastal, mil tema luule ja jutukesed hakkasid ilmuma ,,Lastelehes" Jaan Vahtra on Võru kirjanduse jaoks tähtis nii tolleaegse rahva elu kujundajana kui ka setokeelse naljaraamatu autorina. Esimene raamat "Seto nali" (1905) on võrokiilne raamat, kost või lukõq rahvanalandid. "Tõrre talu tagatoas" (1914) on Vahtra ainukene näidend. Vahepeal tegeles rohkem ajakirjanduse ja kunstiga, kuid 1930-ndate keskpaigast keskendus peamiselt kirjandusele. 20-30-ndatel aastatel kujunes välja ühe või teise soo huvide eelisarvestamine. Ka Jaan Vahtra teoste ainet ja käsitluslaadi peetakse sobivaks enam poistele kui tüdrukutele. 20-30-ndate aastate lastekirjanduse temaatikas on eraldatavad kolm põhilist ala loodus, ajalugu, laste elu. Ka Vahtra
ajas, perekond sahmerdas ja saladuskatte all ütles ema minategelasele, et minnakse mullikat tapma - neiu hiilis ka lauda juurde ning jälgis salaja pere toimetusi mullikaga, vaatepilt oli üsnagi ebameeldiv talle ja ta jooksis metsa ja otsustas suure ringiga koju minna nagu tunduks, et ta oleks terve aeg jalutanud, ta ei tahtnud, et pere tema luuramisest teaks - metsas nägi ta Liisut, ta kõhkles endiselt Liisuga suhtlemise ees sellepärast, mida tagatoas näinud oli ja otsustas hakata koera mängima teeseldes, et ta Liisut ei märka, siiski tuli Liisu tema juurde ja uuris, mis tüdruk teeb, nad said taas sõpradeks ja minategelane teatas talle, et nemad tapsid täna mullika ära - koos mindi tüdruku koju, et vanaema ühes kutsuda ja koos ingelasele külla minna - võetigi ette teekond uue naabri juurde, kaasa võeti ka külakosti ja soolaleivaistumisel pakkus ja perenaine kartulit koorega, vanamemmed jutustasid
paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestmann nääkleb Sanderi ameti kallal, et kõik, mis ta teeb on üks suur ebaõnnestumine ning et tal niivõrd saamatu väimees on. (Tagatoas on Matilda ja Laura vaheaegu nähtavale tulnud. Esimene, kübara ja pealisriidega, laseb õde endal loori siduda. Laura, temast noorem, on kleidiväel; ta lonkab kergesti vasakut jalga.) Vestman lahkub äärmise põlgusega Sanderi vastu. Matildale ei meeldi, et nad omavahel niimoodi riiuksis on ning süüdistab selles Sanderit, et ta oma kirjatööd endiselt valmis pole saanud. Matilda käsutab oma nooremal õde talle igasugu lambiseid asju tegema, millega ta saaks ka ise
Osvald tõestab ka, et need rahatähed on ehtsad. Samuti ka, et need on saadud ausal teel. Osvald ütleb, et Roland peab Laura ära unustama, kui ta tahab seda raha endale saada ning edaspidi suhtleb ta neiuga kui võõraga. Ütleb, kui ta 15 sekunid jooksul ühtegi sõna ei ütle ss on diil. 15 sekundit vaikust. Osvald õnnitleb Rolandit. Läks sünnipäevale ning sai korraga miljardäriks. Osvald paneb kohe Rolandi sõna proovile, uurides Laura kohta. Roland ei tea midagi. Briljantne. Tagatoas toimub sagimine. 7. stseen Ilmub uksele, uniselt. Laura uurib kaua ta maganud on ning kutsub Rolandit enda juurde. Roland põikleb vastu. Naine ei saa midagi aru. Mees on täiesti võõras. Laura istub. Paus. Roland paneb kingad jalga, riietub. Lahkub. 8. stseen Osvald tahab Lauraga rääkida oma imest. Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab sealt tahmase rahapaki. Osvald ütleb, et kui naine ta muinasjutu katkestab ss saab naisest endast selle muinasjutu Laura. Laura heidab pikali
·Enda nõrkuste valikuline näitamine Võimustruktuur Sotsiaalne võim on potentsiaalne mõju, mida üks inimene omab teise suhtes ·autoriteedi võim ·jõu võim ·legitiimne võim ·referentne võim ·eksperdi võim Liidri tüübid (E. Berne) Primaarne liider loob ja muudab kaanoneid. Euhemeriseerimine jumalike omaduste lisamine. Mida pikem ajaline distants, seda jumalikum Vastutav liider front man, vastutab kõrgemalseisva võimu ees Tegevliider teeb olulisi otsuseid, ka "mees tagatoas" Psühholoogiline liider kõige mõjukam, võib olla ka vastutav või tegevliider Liidri tüübid: Pragmaatiline liider: ·Lähtub järgija vajadustest ·Keskendub põhivajadustele ·Põhitähelepanu olevikule ·Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine Ümberkujundav liider: ·Karismaatiline ·Muudatuste genereerimine (visioon, missioon, strateegia, kultuur) ·Arendab järgijatest liidreid ·Tähelepanu kõrgema taseme vajadustele ·Muudatuste vajalikkuses motiveerimine
aiasaadustest, arvatavasti ka odavamast kalast ja linnulihast (peamiselt tuvid, haned ja pardid) või siis kitse -, lamba- või sealihast. Nuumamine oli oluline osa karjakasvatusest. Hauamaalingutel esineb ka ulukeid, näiteks antiloope, gaselle, kaljukitsi, kelle liha oli ilmselt hinnatud. Liha tarvitati toiduks kohe pärast tapmist. Säilitamiseks liha kas kuivatati või soolati sisse. Köök Köök asus enamasti maja tagatoas või suuremate valduste kõrvalhoonetes. Kuna toitu valmistati peamiselt lahtisel tulel, polnud köökidel tavaliselt kindlat katust. Köögihoovi ühes nurgas oli veskikivi jahutegemiseks, väike ahi leivaküpsetamiseks ja seintega tulekolle keetmiseks või grillimiseks. Säilitamiseks kasutati mitmesuguse suurusega savinõusid. Neis ei hoitud mitte ainult jooke, vaid ka teravilja, jahu, rasva ja õli, samuti liha. Rikneva toidu säilitamiseks oli majas väike
Siis tundis ta äkki jälle maa, rohu ja vee lõhna: nurgas suures vitskorvis olid segamini kõrvitsad, melonid, lillkapsad, artishokid, porgandid ja tomatid. Popi süda läks vesiseks ja ta lahkus köögist. Ta jäi keset tuba seisma, nagu oleks katsunud midagi meenutada, mis oli ununud. Äkki liigutas end Huhuu, ja nüüd tuli Popil meelde, mis ta oli unustanud: Isand polnud kodus. Huhuu liigutas end jälle, ning Popil tuli kohe teine mõte: Vahest on Isand tagatoas, magab või istub laua juures ja on vait? Ning ta läks sinna. Selles toas olid hoopis teistsugused aknad kui eelmises. Need olid laiad piidad, mida täitsid loendamatu-värvilised, mitmesuurused ja mitmekujulised pisukesed ruudud tinastes raamides. Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena. Ja neis lappides võis näha inimeste päid, voonakesi, lillesid ning tähti.
Siis tundis ta äkki jälle maa, rohu ja vee lõhna: nurgas suures vitskorvis olid segamini kõrvitsad, melonid, lillkapsad, artishokid, porgandid ja tomatid. Popi süda läks vesiseks ja ta lahkus köögist. Ta jäi keset tuba seisma, nagu oleks katsunud midagi meenutada, mis oli ununud. Äkki liigutas end Huhuu, ja nüüd tuli Popil meelde, mis ta oli unustanud: Isand polnud kodus. Huhuu liigutas end jälle, ning Popil tuli kohe teine mõte: Vahest on Isand tagatoas, magab või istub laua juures ja on vait? Ning ta läks sinna.Selles toas olid hoopis teistsugused aknad kui eelmises. Need olid laiad piidad, mida täitsid loendamatu-värvilised, mitmesuurused ja mitmekujulised pisukesed ruudud tinastes raamides. Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena. Ja neis lappides võis näha inimeste päid, voonakesi, lillesid ning tähti.
See oli siis, kui maailm oli veel nii naljakas, kui ta asju ei suutnud elusaist Isand polnud kodus. olendeist eraldada ja mööblilegi hända liputas. Kauge aeg, äraarvamata kauge Huhuu liigutas end jälle, ning Popil tuli kohe teine mõte: Vahest on Isand aeg! tagatoas, magab või istub laua juures ja on vait? Ning ta läks sinna. Oli nii hea mõtelda ja unistada. See oli peaaegu niisama hea kui elada või veel Selles toas olid hoopis teissugused aknad kui eelmises. Need olid laiad piidad, paremgi. Sest unistusis oli Isand talle alati hea ja Huhuule kuri, ning söögist ei mida täitsid loendamatu värvilised, mitmesuurused ja mitmekujulised pisukesed tulnud iial puudu
See oli siis, kui maailm oli veel nii naljakas, kui ta asju ei suutnud elusaist Isand polnud kodus. olendeist eraldada ja mööblilegi hända liputas. Kauge aeg, äraarvamata kauge Huhuu liigutas end jälle, ning Popil tuli kohe teine mõte: Vahest on Isand aeg! tagatoas, magab või istub laua juures ja on vait? Ning ta läks sinna. Oli nii hea mõtelda ja unistada. See oli peaaegu niisama hea kui elada või veel Selles toas olid hoopis teissugused aknad kui eelmises. Need olid laiad piidad, paremgi. Sest unistusis oli Isand talle alati hea ja Huhuule kuri, ning söögist ei mida täitsid loendamatu värvilised, mitmesuurused ja mitmekujulised pisukesed tulnud iial puudu
Ja kes ma olen? Ja kuidas LAURA: Kuhu ta läks? me... (Osvald saadab terava pilgu.) OSVALD: Ma arvan, et ta tahab värsket OSVALD: See kõik võtab aega. Aga varsti õhku. hakkab väga hea. Paari nädala pärast … LAURA: Mis te talle rääkisite? ROLAND: Ja mida ma emale-isale ütlen? OSVALD: Peamiselt rääkisime sinust. OSVALD: Proovi vaiksemalt mõelda, LAURA: Minust ei ole midagi rääkida. Mis kuuled, tagatoas ärkas keegi üles. Huvitav, udu te talle ajasite? Ta oli väga imelik. Ma kes seal on? Mis sa arvad? olen mures. Kuhu ta läks? ROLAND: Ei oska arvata. OSVALD: Temaga on kõik korras. Ta ütles, et läheb tuulutama. Ma tean, et see on nii. Ta tuleb varsti tagasi. 7. stseen LAURA: Ma kardan. (Paus
Sinu äsjase esinemise põhjal võin arvata, et sinu varandus on üsna pea mitmekordne. Mul on sinu üle hea meel. Muidu jääks mu süda väga valutama. (Osvald ajab nagu kogemata ahjuroobi maha.) ROLAND: Ma ei suuda millestki aru saada. Mis siis nüüd on? Ja kes ma olen? Ja kuidas me... (Osvald saadab terava pilgu.) OSVALD: See kõik võtab aega. Aga varsti hakkab väga hea. Paari nädala pärast ROLAND: Ja mida ma emale-isale ütlen? OSVALD: Proovi vaiksemalt mõelda, kuuled, tagatoas ärkas keegi üles. Huvitav kes seal on? Mis sa arvad? ROLAND: Ei oska arvata. 7. stseen 25 26 LAURA: (ilmub uksele, uniselt) Mis kell võiks olla. Issand, jäin nii sügavasti magama. Väljas on pime veel. Küll seal oli umbne ja mingi imelik lõhn. Tõusen vist üles. Kaua ma magasin? Roland? ROLAND: Ma ei tea. LAURA: Mis kell on? OSVALD: Sa ei maganud poolt tundigi.
lõbutsemisjanu. 1660. aastal kuningaks kroonitud Charles II õukonnas peeti taas uhkeid balle, korraldati jahilkäike ja maskeraade, paadiretki ja teatrietendusi. Aadlikud ja jõukad pürjelid võtsid eeskuju kuningakoja ilu- ja naudingukultusest. Muusika kuulus endastmõistetavalt kõigi ühiskonnakihtide igapäevaellu. Muusikaga tegeldi nii paleedes kui ka näiteks habemeajaja juures oma järjekorda oodates või trahteri kenas tagatoas, kus õlle ja veini kõrvale lauldi madrigale, mängiti lautot ja vioolasid. Muusika soosimine jätkus ka järgmiste valitsejate, Charlesi venna James II ja tolle väimehe William III (Mary II abikaasa) ajal. 17. sajandi lõpuks leidus Londonis ligi 3000 klubi, kus käisid koos kõrgem seltskond, poeedid, arstid, muusikud; mõistagi nauditi seal ka muusikat. Henry Purcell pärines muusiku perekonnast. Tema isa Thomast mainitakse kuningliku kapelli lauljana Charles II kroonimispidustustel
Mis siis? NIKOLAI Igavesele surmale vastu, kuid püksiauk kinni! Sel hetkel kummardab ja tulistatakse. Nikolai kukub maha. Nikolai on äkki kodus. Kõik liigub ja räägib aegluubis. Õde teeb iluvõimlemist. Pallid, lindid. Kõrged spagaadid. Väga hästi teeb. ISA Istu! NIKOLAI Kes ütles istu? 26 EMA Mis tegid täna? ISA Mari, ma näitan sulle puusärgi vahelt ka keelt. NIKOLAI Mis see seal tagatoas teeb? EMA Su õde teeb koolitükke. Tema õpib. NIKOLAI Ah need on siis koolitükid. See on puult puule hüppamine, mingi kuradi peibutustants, et bandiiti meheks saada. Võtab Makarovi ja tulistab huupi läbi ukse. Õde, kes õpib matemaatikat, on endiselt rahulik, aga kuul lendab ta peast mööda 10 cm. NIKOLAI Mööda, raisk. Isa tuleb tagasi, kuul näppude vahel ISA Näed, see siin ongi sinu lugu. Ega sa mingit muud enam teha ei suudagi. NIKOLAI
veeretamine või Mont Blanc'i otsa ronimine on ainult lõbu. Inglismaal on rikkaid dzentlmene, kes juhivad neljahobusetõlda kakskümmend või kolmkümmend miili päevas suvisel ajal, sest see eesõigustatud lõbu maksab neil ränka raha, aga kui neile selle eest tasu pakutaks, siis muutuks see tööks ja nad loobuksid sellest. 3. P E A T Ü K K Tom ilmus tädi Polly ette, kes istus avatud akna all mugavas tagatoas, mis oli ühtlasi magamistuba, söögituba ja raamatukogu. Mahe suveõhk, segamatu vaikus, lillelõhn ja mesilaste uinutav sumin olid avaldanud oma mõju, ja tädi Polly tukkus oma kudumistöö köhal, sest tal polnud mingit seltsilist peale kassi, ja seegi magas tema süles. Prillid olid kindluse mõttes üles hallidele juustele lükatud. Ta oli arvanud, et Tom on muidugi ammu putket teinud, ja oli seepärast üllatatud, kui poiss end nii kartmatult jälle tema meelevalla alla andis. Tom
annaabi.ee 
