või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohalik – olenevalt piirkonnast (linn, linnaosa, tänav vmt) Keskmine - Müügihind – see hind, millega konkreetses piirkonnas saaks selle eseme müügi eest KAASUS AS X ja OÜ Y sõlmisid laenulepingu. Millega AS X andis laenu. Raha kanti üle. Laenu tagastamise tähtpäeval keeldus OÜ Y laenu tagastamast kuna juhatuse liikmetel puudus esindusõigus ja tehing on kehtetu. Nimelt keelas OÜ nõukogu sellise laenulepingu sõlmimise ning juhatuse liikmed ei tohtinud lepingut allkirjastada. Tuvasta õigussuhe. Kaasuste lahendamise metoodika 1. Kirjutada tekstist välja subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt (k.a RAHA) 3. Teostada subjektide kontroll (kui subjekti ei ole, siis ei ole ka õigussuhet)
rahuldata. Või peaks olema selle kohta väljas mingi teavitav silt või lisatud selline lause arvele, kumbagi neist paraku ei olnud. Ka klient peaks teada, et ainult teatud aja jooksul on võimalik kaupa ümber vahetada ja kasvõi kodus siis kontrollinud, kas kaup on õige, mis oleks oluliselt probleeme vähendanud. Seega ei saa öelda, et pood oleks väga valesti käitunud, kui ta esialgselt keeldus kaupa vahetamast ja raha tagastamast, kuigi tegelikult olid kliendile vale infot jagatud. Ei saa ka öelda,et klient oma jonni ajades päris õiglaselt käitus, kuna lubas kohtusse kaevata, kui seal mingit lahendust välja ei mõelda, see võib kõlada kui ähvardus ja kedagi manipuleerida ei ole just eetiline. Arvele allkirja alla kirjutades, aga tõendab müüja, et tema poolt müüdud kaup on õige ja vastutab, kui midagi peaks valesti olema. Seega on suhteliselt raske
OÜ Y on kohustatud lepingu järgi tagastama laenu koos intressiga. Kuna see on kirjas ainult põhikirjas et peab olema 2 juhatuse liiget, mitte äriregistris, siis on leping kehtiv ja OÜ Y peab maksma intressi. EKSAMIL võib vastata, et ei saa vastata, kuna me ei tea, kas äriregistris on või ei. AS X ja OÜ Y sõlmisid laenulepingu. Millega AS X andis laenu. Raha kanti üle. Laenu tagastamise tähtpäeval keeldus OÜ Y laenu tagastamast kuna juhatuse liikmetel puudus esindusõigus ja tehing on kehtetu. Nimelt keelas OÜ nõukogu sellise laenulepingu sõlmimise ning juhatuse liikmed ei tohtinud lepingut allkirjastada. Tuvasta õigussuhe. Piret soovib Mardilt osta korterit. Piret maksab Mardile raha ja Mart annab üle korteri võtmed, kuid kirjalikku müügilepingut ei sõlmita. 1) Subjektid – Piret ja Mart 2) Objekt – Korter ja raha 3) On 4) Piret annab raha, M annab korteri
Kaasus Anna ostis Stockmannist jope. Koju jõudes märkas, et turvaelement oli jopesse teinud augu. Anna viis jope poodi tagasi, ja nõudis selle väljavahetamist. Stockmanni kaubamaja keeldus, sest hilisemate pretensioonide eest nemad ei vastuta. Kas Annal on nõudeõigus Stockmanni ees? 1) Anna ja Stockmann 2) Jope 3) õigussuhe puudub. stockmanni pole kaasus OÜ X sõlmis AS Y-ga laenulepingu. Y kandis OÜ-le X raha üle. Laenu tagastamise tähtajal keeldus OÜ X raha tagastamast, sest laenuleping on kehtetu. Laenulepingule kirjutas alla 1 juhatuse liige, kuigi põhikirja (vähene materjal) kohaselt võib OÜ-s esindada 2 juhatajat koos. Kas laenuleping on kehtiv? 1) OÜ X ja AS Y 2) Raha 3) mõlemad eraõ. jur. isikud 4) Laenuleping on kehtiv. eraõiguslik jur isik - loodud erahuvides, seaduse liigi alusel loodud avalikõiguslik jur isik - loodud avalikes huvide, konkreetse seaduse alusel loodud kaasus
5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? ,,Ilias" - Eepose aineseks on Trooja sõjaga seotud müüdid. Lisaks inimlikule tasandile oli Iliases olemas ka Jumalik tasand. Nad sekkusid sõtta ja aitasid oma lemmikpoolt. Iliase sündmustik. 1. laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise. Achilleus solvub, ega võta enam sõjategevusest osa. Achilleus ema merenümf Thetis palub peajumal Zeusil troojalastele sõjategevuses edu tagada. 2. laul laevade kataloog 3. laul Menelaose ja Parise kahevõilus 4. laul Agamemnon õhutab kreeklasi võitlema 5
rännakutest ja katsumustest Trooja langusest möödunud kümne aasta jooksul, sama eesmärk on ka Telemachose külaskäikudel rauk Nestori ja Menelaose juurde, kus meenutatakse sõjaaega ja Odysseuse vägitegusid. Alates kaheksandast laulust hakkab tegevus lõpplahenduse poole liikuma, milleks on kosilaste hukkumine ning Odysseuse ja Penelope taasühinemine. * Lugesin ,,Ilase" I ja VI laulu. Esimeses oli juttu sellest, kuidas Agamemnon keeldus tagastamast oma sõjasaaki ning kuidas katk laastas kreeklasi, Achilleuse au riivamisest, võttes temalt ta sõjasaagi ära. Achilleus kaebab seda oma emale Thetisele, kes võtab ette käigu Zeusi juurde ning palub kreeklasi mitte aidata, enne kui kreeklased on Achilleusele solvangu heastanud. Kuuendas laulus näeme, et kreeklased on sõjas edukad, mistõttu Hektor läheb Troojasse, et saata oma ema ja teisi naisi Athenat ( kes on ahhailaste poolt) ohvritega lepitama, et ta heidaks armu naiste,
Viimasena alistusid saarlased 1325.aastal. Järgmisel aastal müüs võlakoorma all ägav Taani kuningas Eestimaa ordule. - Liivimaa nägi välja järgmine: suurimad alad kuulusdi Saksa Ordule, järgnes Riia peapiiskop ja siis juba Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. - Kolonisaatorid sattusid tihipeale omavhael konflikti, eriti piiskopid ja linnad orduga. Eestimaa ostmine tugevdas tunduvalt ordu positsioone Liivimaal. Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema. See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397.aastal, kui paavst Bonifatius IX toetas nende seisukohta, et isegi Riia peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452
Riiale alistuma kuralased. Kuid asjaolud muutusid, kui kardinal Otto otsustas piiskopitüli Nikolause kasuks (Magdeburg). Baudouin reisis paavsti juurde ja hankis enesele 1232. aasta alguses rea privileege - legaadivolitused Liivimaal ja naabermaades; eluaegne Zemgale piiskopkond ja Kuramaa. Ülesandeks oli nõuda tagasi alad Eestis, mis pidanuks kuuluma paavsti esindaja kaitse alla. Baudouin saabub taas Liivimaale 1233. aastal. Mõõgavendade ordu oli haaranud osa Kuramaast ja keeldus tagastamast. Legaat üritas võtta üle Tallinna mõõgevendade kontrolli alt, kuid ta sõjamehed said lüüa ning Baudouin lahkus ning pani orduvennad kirikuvande alla. Liivimaa jagunes kahte leeri: 1) Baudouini vastasteks olid Mõõgavendade ordu, Riia piiskop Nikolaus ja Riia linn, 2) Legaadi toetajaks oli piiskop Alberti suguvõsa (Tartu piiskopkond), osa Riia toomkapiitlist, tsistertslased, mõned vasallid, Lodede suguvõsa, mõned eestlased ja kuralased
selle kohalik keskmine müügihind. Vaidlust ei saa lahendada täitemenetluses. Vara maksumuse määramine, kui vara tagastada pole võimalik, peab toimuma asja sisulisel läbivaatamisel kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lakk. Kostja valdusel puudus seaduslik alus. Kostja oli PF laki pahauskne valdaja. Põhjendamatu on kostja väide, mille kohaselt ta ei ole keeldunud vara hagejale tagastamast ega ole kuni selle üleandmiseni varale kahju tekitanud. On tõendatud, et aine, mida kostja soovis üle anda, ei ole lakk, vaid tundmatu tooraine segu. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonikohus rajas otsuse Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastatud asjaoludele ega rikkunud TsMS §-s 242 lg 2 esitatud nõuet, mille kohaselt
puudus oli igasugusest varustusest. Vabatahtlikud pidid ise riietuse ja magamistarbed ja mitme päeva toidumoona kaasa võtma. Paljud kohaleläinud ei olnud aga sellises varustuses, millega oleks saanud rindele minna. Samuti oli suur puudus toidust. Taheti võtta taludest, kuid ka sealt polnud eriti midagi võtta. Veelgi suurem puudus oli sõjatehnikast. Rahvusväeosadele kuulunud relvastus ja varustus olid ära võetud ja neid keelduti nüüd tagastamast. Võtta polnud ka vabatahtlikke. Kokku saadi 28.11-ks 2200 meest. Ka nendest olid paljud piirdunud nime kirjapanekuga, kuid leidsid ettekäände tagasi kojuminekuks. Armees kokku 1600 meest, nendest 800 mobiliseeritud, 800 vabatahtlikku. Arvatavasti etenedas meeste vähesuse juures olulist rolli sõjatüdimus. Üsna levinud, eriti haritlasringkondades, oli patsifism. Kolmandaks põhjuseks oli oma jõudude alahindamine ja Ve jõudude ülehindamine. Neljandaks: