Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp) Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas 8. Auto pööramise analüüs (Mõõtke katseliselt näidissõiduki minimaalne pöörderaadius välimise esiratta järgi. Esitage auto pööramise skeem, näidates sellel ära rataste pöördenurgad, pöörderaadiused, rööbe esi- ja tagasillal ja auto baas) Rööbe ees 1480 mm Rööbe taga 1460 mm Teljevahe 2600 mm Min pöördraadius 5,1 m 9. Pidurisüsteemi iseloomustus (ajami jaotus kontuurideks, võimendi tüüp, pidurimehhanismide tüübid esi- ja tagaratastel, pidurdusjõuregulaatori olemasolu, ABS- süsteemi ülesehitus andurite ja kanalite arvu alusel. Milline on hüdroajami üldine ülekandearv) ABS PUMP Esimene ketaspidur Tagumine ketaspidur / trummel käsipidur 10
Õhkvedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Õhkvedrustust (pneumovedrustust) kasutatakse peamiselt veoautodel, bussidel ja haagistel. Õhkvedrustuse eripära seisneb selles, et vedrustuse elastse elemendina kasutatakse õhkpatja (pneumoelementi). Õhkpatjade asukohad veoautol on tagasillal. Pneumoelement koosneb amortisaatorist, juhtsüsteemi poolt avatavast magnetklapist, tugiplaadist , kummist õhkpadjast, kummipuhvrist ja õõnsast kolvist . Pneumovedrustuse puhul on võimalik, reguleerides süsteemis oleva rõhu reguleerimisega, muuta sõiduki vedrustuse asendit püsiva koormuse korral või hoida seda konstantsena muutuva koormuse puhul. Tänapäeval kasutatava elektrooniliselt reguleeritava vedrustuse asendiga süsteemi (ENRelektronische Niveauregelung).
nuutühendusega roolikarpi. Roolikarbi hoobade külge kinnituvad 2 varrast, mis kinnituvad omakorda pendehoobade külge. Pendelhoobade külge kinnituvad ka roolivarraste välimised otsad ja neid me saamegi kogu selle süsteemi abil liigutada ja niiviisi saamegi ratast vastavale suuanle keerata. Zigulil puudub roolivõimendi ja rooli on raskem keerata kui uutel autodel. 3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret. Amort paikneb verdu keskel ja kinnitub alumise otsaga alumise kiige külge ja ülemise otsaga kere külge.
McPherson järgi) esivedrustus kombineerituna lisahoovaga vedrustuses ees; ja kahe hoovaga küünalvedrustus taga on suur panus ohutuse tagamisele. Selline sõltumatu ,,vedrustuse vorm" pakub väljapaistvat stabiilsust ja juhitavust koos kindlama teelpüsivusega kõikides sõidusituatsioonides. Samal ajal vähendab see ka teekatte konarustest tekkivaid lööke, andes seeläbi kindlama juhitavuse ja meeldivama sõidu. 1.2 Lehtvedrustus Lehtvedrud liigitatakse: 1. Poolellipsvedru (tagasillal reeglina koos abivedruga) 2. Paraboolvedru, mis on: · Kergem · Pehmem · Kulub vähem (vedrulehed puutuvad kokku vaid otstest ja keskelt). 1.3 Torrosioonvedrustus TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini
sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga paigaldatud selliselt, et nad moodustaksid trapetsi mida nimetataksegi roolitrapetsiks. Sillanurk ehk sama telje silla reguleerimine - antud mõõt näitab erinevust ühe ratta asendis teise suhtes sõiduki pikitelje ristjoonel. Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi- ja tagasillal, kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga. Mõõtühikuks on kraad. Aktsiaalsurvenurk on nurk, mis moodustub sõiduki sümmeetriatelje ja tagasilla Iiikumissuuna vahel. Mõõtühikuks on kraad. · 4-ratta pööramine Neljarattapööramine (4Wheel Steering või All Wheel Steering) on süsteem, mis võimaldab pöörata kõigil neljal rattal korraga. See suurendab sõiduki stabiilsust
12.12 38 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 39 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 40 Kuna roolitrapetsi määravad ära käändhoobade asendid ja pikkus, siis see ei ole reguleeritav. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 41 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 42 Sillanurk ehk sama telje silla reguleerimine. Antud mõõt näitab erinevust ühe ratta asendis teise suhtes sõiduki pikitelje ristjoonel. Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi ja tagasillal; kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga. Mõõtühikuks on kraad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 43 See on nurk, mis moodustub sõiduki sümmeetriatelje ja tagasilla Iiikumissuuna vahel Mõõtühikuks on kraad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 44 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 45 Rooli pööramisel mõjutavad kõik seadenurgad üksteist ja need muutuvad pidevalt
modernseim meetod. Samal viisil toodetakse näiteks ka mootori klapivedrusid. Kilen pakub nelja erinevat tüüpi keerdvedrusid. Standard-vedru vastab omadustelt originaalvedrule. Kui ei soovita muuta põhimõtteliselt auto sõiduomadusi, tuleks valida just see vedrutüüp. Kui sõidetakse autoga, mis on pidevalt koormatud, võib standardvedrud auto tagasillal asendada tugevdatud vedrudega. Need on tavavedrudest 30-40% jäigemad ja hoiavad auto tagaosa koormuse all paremini õigel kõrgusel. Kahe mainitud vedrutüübi omaduste kompromissina on Lesjöfors AB töötanud välja cargo-vedru, mida võib soovitada juhtudel kui koormatud autoga sõidetakse vaid aeg- ajalt. Tegemist on koormuse all progresseeruvalt käituva vedruga. Kui auto on tühi või kergelt koormatud, on kargo - vedru vaid 5% jäigem standardvedrust. Kui aga auto on täiskoormaga,
võimalik müra, kompaktne, kerge, hooldusvaba, vajalikud vedrustuse hoovad Tünnitaoline kruvivedru Sama mis silindriline aga progressiivne karakteristik Torsioonvedru linearne karakteristik, ümarteras-(kergem) või lattvedru, hooldusvaba puudus: teraslehed väsivad 74. Õhkvedrude tüübid Kasutatakse eelkõige veoautodel ja bussidel, aga ka sõiduautode tagasillal üldvedrus-tusena ja kõrguse reguleerimiseks. Rakendatakse pehme vedrustuse jäikuse suuren-damiseks (mugavama sõidu saavutamiseks). Nõuab vedrustuse hoobasid. Väikese rõhu korral (alla 10 baari) on vajalik suur patjade ruumala. · Karakteristik oleneb gaasi omadustest, kolvi kujust ja padja koordniitide kaldenurgast. · Omavõnkesagedus jääb konstantseks koormuse muutudes.
See on ehituselt sarnane sõiduautode harkvedrustusega, mille põhiosad on alumine ja ülemine õõtshark ning nende vahele läbi käänmikupoldi seotud käänmik. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõugete pehmendamiseks kasutatakse vedrusid. Suurveoautodel kasutatakse põhiliselt lehtvedrusid, millised asetatuna sildade ja raami vahele, võtavad ühtlasi vastu auto kiirendusel ja pidurdusel tekkivad jõud. Vedrustuse liigitused: Lehtvedrud: 1) Poolellipsvedru ( tagasillal reeglina koos abivedruga ) 2) Paraboolvedru, mis on kergem, pehmem, kulub vähem ( vedrulehed puutuvad kokku ainult otstest ja keskelt ) 3) Õhkvedrustus kasutatakse juba 1935. Aastast, kuid laiem kasutamine terasvedru asemel algas 1950-ndatel. Õhkvedrustus muudab vedrustuse jäikust sujuvalt, sõltuvalt koormusest. Selleks on sõidukil vastav(ad) regulaator(id), mis juhib vedrustuse tööd sõltuvalt koormusest ja auto kere asendist
kontrollimiseks. See süsteem paigaldatakse tavaliselt sõiduki tagasillale, nii et kõrguse reguleerimine Nivomati abil toimub just KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA tagasillal. Selline amortisaator sisaldab kõiki vajalikke elemente (tugielement, pump, akumulaator, reservuaar, rõhuregulaator jne,) ühes kestas. Mõnedesse autodesse paigaldab tootja Nivomati tavalise vedrustussüsteemi
Liiga vähe raskust rehvidele põhjustab libisemist. Seega, kui traktori võimsus põllul suureneb, peaks suurenema ka lisaraskus. Põllutöödel peab raskus igal ajal sobiv olema nii esi- kui tagasillal. Targad sõnad: Vastavalt haakeseadme tüübile õige traktori lisaraskus tagab õige kaalujaotuse.
Koosneb: · Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema külge kinnitatakse kõik agregaadid. · Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise. · Vedrustusest, mis ühendab toest käituriga ja teeb masina sõidu pehmeks. Kliirens on masina kõige madalama osa ja pinnase või tee vahekaugus. Kliirensit saab osadel traktoritel muuta. Selleks pööratakse esisilla käänmikud teistpidi, tagasillal pööratakse lõppülekandeid. Jooksulaius ehk rööbe on rehvide või roomikute veerepinna keskele tõmmatud telgjoonte vahekaugus. Tagasilla jooksulaiust reguleeritakse pöia asendi muutmisega. Esisilla jooksulaiust muudetakse esisilla laiuse muutmise teel. Selleks on esisillas avad(samm 50mm) või hambad tigumehhanismiga. Erisurve on ühele pinnaühikule tulev mass. Sõltub rehvi või roomiku tüübist, koormusest ja teistest teguritest.
annaabi.ee 
