Taevakehade näiv ja tegelik liikumine Koostas : Antty Lillepuu Mõniste Kool 9.Klass Taevakehade näiv ja tegelik liikumine Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, Maa pinnalt, siis võib arvata, et need liikumised on näivad .Nad oleksid tegelikud , kui Maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt.Mis vahe on aga näiva ja tegeliku liikumise vahel ja kuidas seda otsustada? Kehade näiva ja tegeliku liikumise üle on kõige lihtsam otsustada siis, kui meil on võimalik seda liikumist vaadata kusagilt ,, eemalt ``. Astronoomilised aastaajad Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna (ehk orbiidi) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutat...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis ti...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad üm...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel ...
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naa...
Noored kaksiktähed on hämmastavalt erinevad Seni teadaolevate noorimate identsete kaksiktähtede analüüs on avastanud üllatavad erinevused nende heleduses, pinnatemperatuuris ja võibolla isegi suuruses. Teadusajakirjas Nature 19. juunil avaldatud uurimus pakub välja, et üks kaksiktähtedest on märgatavalt varem tekkinud. Kuna seni on astrofüüsikud eeldanud, et kaksiktähed tekivad samaaegselt, paneb avastus proovile teooriad, mis kirjeldavad tähtede tekkimist. Teoreetikud peavad kontrollima, kas nende mudelid võimaldavad kaksiksüsteeme, mille tähed tekivad erinevatel aegadel. Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks,...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
