1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumissõnad… tere, palun, tänan, head päevad, 17
Tennesse Williams "Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid" 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium Autorist ja ajastust · Thomas Lanier Williams III; · isa müügimees, ema kirikuõpetaja tütar; · õde Rose häbelik, saadeti hullumajja; · tegelased väga tihti autobiograafilised; · psühholoogilised näidendid; · tabuteemad- homoseksuaalsus, verepilastus, armukadedus); · ülemlaul kehale ja seksuaalsusele; · II maailmasõja järgne ahastus. Põhiteemad · ideaalid, unistused, illusioonid vs jõhker, proosaline tegelikkus; · kunstihingega unistajad vs füüsiliselt muserdatud inimesed; · näidendi keskpunktis- tundlik, närviline, ahistatud naine; · inimesi jälitab- sotsiaalne ümbrus, sisekonfliktid või mingi koomiline saatus? "Klaasist loomaaed"
Täispikad ,,Klaasist loomaaed", ,,Tramm nimega Iha", ,,Kass kuumal plekkkatusel", ,,Suvi ja suits", ,,Iguaani öö". Igas näidendis 1 lugu, ei moraalitse neis. Igaüks peab ise aru neist saama. Lühikesed ,,Elamiskülbmatuks tunnistatud", ,,Räägi minuga vihmakeeles", ,,Ma ei tea, mis saab homme" Sallinger USA, ühe raamatu kirjanik-romaan. U 30 novelli, paar jutustust, 1 romaan: ,,Kuristik rukkis", autobiograafiline. Kasutab esimesena kõnekeelt, võtab sisse tabuteemad,Sügavad mõtted teosetes. Kõige olulisem in-tema tunded. In sisemise ja välimise maailma konflikt, terviklikud karakterid. Novellid teistsuguse sisuga. Mõtet raskem tabada, rääägivad enamasti juudi perekonnast (zen-budismi filosoofia austaja), konfliktidest. Novellid: ,,Parim päev banaanikala püüdmiseks", ,,Franny", ,,Loocy", ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad". Autobiograafiliste sugemetega, kasutab palju kujundeid, leiab,et enamus inimesi on rikutud, ei kõitu loomulikult
rangelt piiritletud). Oldi rõõmsalt koos, nauditi teatrit ja saadi selleläbi vabamaks ja õnnelikumaks. Järgmisena tekivad mulle silmeette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlast suuel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Vanasti olid ju enamus asjad tabuteemad, kuid loomeinimesed tõid reaalsuse rahvale näha ja siis mindi natukene vabameelsema vooluga kaasa. Näiteks võib tuua Albrecht Düreri esimesed aktimaalid ``Aadam`` ja ``Eeva`` , mis muutsid kindlasti suurel määral ühiskonda ja elanike suhtumist. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete propotsioonide kehastuseks. Usutav on see, et peale nende tööde avaldamist mõistsid inimesed rohkem loomuliku keha ilu olemust. Trööstides praeguse
· visuaalne · tekib automaatselt · kujuneb sümpaatia alusel Esmamulje põhjal annab inimene hinnangu, kas teine inimene talle meeldib või mitte SMALL TALK Smart Talk- elegantne, intelligentne, peen, nutikas vestluse alustamine, ka 4X algus Miks Small/Smart Talk on oluline? · Sest vaikust ei sallita · Muu maailma suhtumine: kui inimene ei räägi siis ta on kas rumal, ülbe või vihane! Millest ei räägita? · Poliitika, usk, sex (alastus, ka saun) need on peamised tabuteemad · Samuti pole viisakas rääkida: rahast, tööst, pereelu probleemidest · Kodutööna peaks alati tegema taustauuringud, mis on sellel maal, piirkonnas, elu-töö valdkonnas tabuteemad ja teisalt millest räägitakse Millest rääkida? · Ilmast, "Ilm avab maailma". Selle teemaga saab liita kõik muud teemad · Liiklusest, sellest on meil kõigil kogemusi ja saab siduda uute teemadega · Ühiselt huvitavast, harrastusest
4. Suhted, kommunikatsioon- filmitakse →Sõnasõnaline+erimärgid Erimärkidega kirjeldatakse intervjueeritava käitumist ja tundeid. (paus, pöörab pilgu ära, rõhutab sõnu, ütleb neid valjemalt). Analüüsitakse alati transkribeeritud teksti. Personaalne intervjuu Millistel juhtudel intervjuud tehakse? • Inimeste kui ekspertide arvamused • Unikaalsed kogemused • Tabuteemad • Tundlikud teemad • Kõrge sotsiaalne staatus – tähtsad inimesed Piirangud: • Tähtsad inimesed valivad ise aja ja koha intervjuuks • Tabuteemad/tundlikud teemad – intervjueerija peab enda staatust alandama (muidu ei ole küsitletav nii tähtis) o Koha valik o Keerate pilgu esimesena ära o Intervjueerija võiks tuua analoogseid näiteid enda elust o Tuuakse juurde 3-s inimene Laiendatud intervjuu
emotsionaalsele intelligentsusele. Mõelgem tihemini selle peale, mida me tunneme, mõtestagem lahti oma emotsioone ning diskuteerigem oma tunnete teemadel. Edaspidi peaks hakkama ka koolis suuremat rõhku panema õpilaste emotsionaalsuse treenimisele, selle arendamisele, et keegi ei tunneks end üksiku või tõrjutuna. Ka kodus peab rohkem rääkima teemadel, mis võib-olla algul ei tundu eriti mugavad arutada, aga mis hiljem võivad osutuda väljapääsmatute olukordade sõlmpunktiks (nt tabuteemad). Loodan kunagi olla mõistev ema ning abikaasa, soovin siiralt, et minu tulevases peres oleksid suhted harmoonilised, et Eesti ei peaks kunagi silmitsi seisma sellise olukorraga nagu Soome praegu. Tulevikku kuluks ära palju õnnelikke peresid... Äsjalahkunud ajakirjanduskorüfee professor Juhan Peegel toonitas alati, et inimesel peab olema mingi unistus. Mitte see, et miljonär unistab veel ühest miljonist või keegi unistab suuremast majast need kõik on soovid
Small talk e smart talk Oluline põhirituaal interkultuurilises ja intrakultuurilises ärisuhtluses. Smart talk on elegantne, intelligentne, peen, nutikas vestluse alustamine. Small talk on oluline, kuna vaikust ei sallita. Muu maailma suhtumine: kui inimene ei räägi, siis ta on rumal, ülbe või vihane. Millest ei räägita? Poliitika, usk, seks, raha töö, eraelu probleemid. Kodutööna peaks alati tegema taustauuringuid, mis on sellel maal, piirkonnas valdkonnas tabuteemad ja millest räägitakse. Millest räägitakse? ilm, liiklus, ühised huvid/harrastused. Kõige aluseks on intuitsioon, terve mõistus, kogemused ja EQ+SQ. Enesekehtestamine hõlmab (Lange ja Jakubowski, Bolton, Bowen): · oma õiguste eest seismist · oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil · klientide õiguste samaväärset tunnistamist Mina-sõnumid: x Partneri käitumise /teo hinnanguvaba kirjeldus (...kui Sa..
5. Pärilikkuse põhimõistused Pärilikkus - Järglaste sarnasus vanematega - Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele Päritavus - Pärilikkuse muutlikkuse määr - Geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine - Geneetilise info ülekanne - Sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisidest Kreatsionism - Loomisteooria – jumal - Intelligentse kavandamise teooria Tattoo geneetika Kõik tunnused on geneetilised, ka kriminaalsed Tabuteemad: 1. Rassid – see et rasse pole olemas on vale 2. Intelligentsus – milline IQ on sobilik 3. Vägivald 4. Seksuaalsus 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Geneetiline informatsioon kandub edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele – ehk põlvkonnast põlvkonda Geneetiline info ei kandu valgult nukleeinhappele, sest valk on tunnus! Teatud tunnused ei kandu geneetiliselt üle nt kiilaspäisele mehele ei sünni tingimata kiilaspäine laps
aastate pöördelisest tähendusest kogu maailmas, nn kuldsetest aastakümnetest. Nii Eestit kui ka muud maailma iseloomustavad 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate alguses inimese orienteeritus uuenemisele, nooruse väärtustamine, optimistlik tulevikunägemus, huvi teaduses ja tehnikas toimuvate kiirete muutuste vastu jne. Kuigi kunstilistesse küsimustesse poliitiline järelvalve 1960. aastate lõpuks enam ei sekkunud, tuli süsteemi nõuetega arvestada. Loominguvabaduse huvides sõnastati tabuteemad nii, et need tsensuurist läbi pääseks sõnum peideti ridade vahele. Vt Hando Runneli luuletust "Keldrikakand". Nii saadi rääkida näiteks eesti rahva saatusest. 1960. aastate luule Luule oli 1960. aastatel kesksel kohal. Taastati senised traditsioonid ja luulevõimalused avardusid. 1958-65 ilmus 61 täiskasvanutele mõeldud luulekogu. Tagasi tulid arbujad: 1950. a Kirjanike Liidust välja heidetud Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang. Uku Masingut ei avaldatud
Tekstist kaob klassikaline ülesehitus, algus ja lõpp muutuvad avatuks. Postmodernism on veendunud, et inimene eksisteeribki ühiskonnast väljas. Sündmuste loomulik järgnevus lõhutakse. Mängitakse keelega. Osa teksti on sulgudes. Oluline tunnusjoon on sürrealism. Kõik, mis müüb, on lubatud. Näiteks saab tuua Tarantino filmid. Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus
andma. Tsensuuri suunas NLKP ja sellega oli seotud julgeolek! Andmed tsensuuri organisatsioonist, iseloomust ja töömeetoditest olid salastatud. Tööeeskirjad levisid piiratult ametkondlikuks kasutamiseks. Alusdokumendid tulid Moskvast. Tsensuuritöötajatelt võeti tööle asumisel vaikimiskohustuse kohta allkiri. Tsensori üle valitses järeltsensuur, nn Moskva silm. Tsensuurile allutatud temaatika võiks jagada mitmesse kihti (vt Maimik): · Tabuteemad mida ei tohtinud üldse puutuda · Pühad teemad võis käsitleda vaid rituaalselt, ettekirjutuste kohaselt · Ideoloogilised teemad (ühiskonna poliitilise struktuuri käsitlused) · Poliitiliselt tähtsad teemad valitseva partei tegevus · Tundlikud teemad nõudis ettevaatlikkust · Vihjavad teemad mitmetähenduslikud Tõene informatsioon massiteabesse ei jõudnud, mõtlev inimene avastas ebakõla