Kool 9 Klass Nimi Taara Usk Referaat Asukoht 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS TAARA USKU………………………………………………………...3 2. TAARA USU AJALUGU……………………………………………………………….....4 3. TUNTUMAD TAARALASED……………………………………………………………..5 4. USU PÕHIMÕTTED……………………………………………………………………….6 5. TAARAUSU KALENDER………………………………………………………………...7 6. KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………………….8 1. Sissejuhatus Taarausku Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt
Praegu on Eesti Vabariigis registreeritud kaks taarausuliste usulist ühendust, Päikese Hiis ja Tarbatu Hiis. Enne Teist maailmasõda olid taaralaste ühendustena olemas peale Tallinna Hiie ka Pühajõe Hiis Võrumaal ja Kose Hiis Harjumaal. Ajalugu Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. 1930 ilmus taarausuliste ajakirja Hiis esimene number, kus esitleti taarausu aluseid. 1931 kinnitati usuühingu "Hiis" põhikiri ametlikult, asutamiskoosolek toimus mais 1932, esimeheks valiti major Jaan Org. Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult;
Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Rahvakalender on Eestis siiani kasutusel ja väga tähtsal kohal. Muinasajal sai alguse ka Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Kirschbaum-Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. Taarausk on säilinud Eestis siiani, küll mitte laiemalt tunnustatud usuna kuid siiski väiksemates ringkondades viljeleva religioonina. Kokkuvõtteks võiks öelda et muinasusundist on Eesti tänapäeva ühiskonda tulnud üsna mitmeid kombeid, kuigi me iga päev sellele ei mõtle, on nad siiski pärit väga pika aja tagant
22. Kirjelda Fr. R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning selgita, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Faehlmann väitis, et Taara ehk Vanaisa on peajumal, kes lõi ka maailma. Vanemuine oli Taara vanim poeg, too aitas ka maailma luua. Ta ise väitis, et oli neid lugusid Virumaal ja Järvamaal lapsepõlves kuulnud või rahva suust välja meelitanud. 23. Millal ja mis põhjustel loodi taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Taarausk loodi 1920ndatel. Algatajaks loetakse Juhan Luigat. Taarausu liikumise ülesandeks peeti kaasa aitamist eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele; selle uutele alustele viimine. Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat, mida nimetatakse Taaraks: – Taara ei ole määratav ega kujutatav – Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav 24. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainyu (Ahriman) ning aša ja druj?
Kõik nad elasid Kaljuvallas ehk Soomes. Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar Hiiud: nõid oma kolma lapsega; metsa‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad,maa‐alused, , vee‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad,maa‐alused, , maaja õhuvaimud (algjad,maa‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad,maa‐alused, alused, hännad, jms). 18. Millal ja mis põhjustel loodi taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Esimest korda mainiti Tharapitat Henriku Liivimaa kroonikas, kus ta on kui saarlaste suur jumal. Tharapitat on ka tõlgendatud kui eesti sõja hüüet,mida seostati Thoriga. Taarausu põhimõtted on see et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne ja kultuuriline iseseisvus võimalik ilma usuta. Taarausu eesmärk on kaasa aidata selle saavutamisele. 19. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste
veel heastamata. Meie rahva ristiusustamisega lõppes tegelikult 1500 aastane sõda aesti-eestlaste- finnide-soomlaste-vendide-liivlaste ja neid alistanud germaanlaste-slaavlaste vahel. See oli ka Euroopa vanima tsivilisatsiooni, mis ulatus Briti saartelt kuni Volga jõeni, lõplik kaotus ristiusu maadele. Selles sõjas hävitati Taarausk, ehk Maausk, mida nüüd mõned huvigrupid edutult püüavad elustada, teadmata tegelikke Taarausu põhimõtteid, milleks olid: ausus, vägivallat Nimelt sel aastal kirjutab Rooma kirjamees ja konsul Publius Cornelius Tacitus teose De origine et situ Germanorum (mis hiljem sai tuntuks Germania nime all) mille eelviimases peatükis kirjeldab ta hõimurühma, kes jäid germaanide ja fennide vahele ja kes kandsid nime aestii( Lill 1998: 3). Need hõimud lokaliseerusid alates Visla jõest kirdesse ja põhja, aladele, mida asustasid preislased, leedulased ja lätlased
· Pühitsetud taaralased kandsid hõbedast · Voodoo - Haiti peamine religioon medaljoni kaelas · Sümboliks nukk: Kindla inimese hinge · Põletati urikivil urituld esindamine, saab mõjutada isikut oma soovide järgi, populaarseimaks eesmärgiks rünnata · Taarausu juhid toimetasid abielu pühitsemist, vaenlasi surnu ärasaatmist ning teisi kombetalitusi · Zombid · "Härra" ja "proua" asemel olid "isand" ja "emand" · Neid on kritiseeritud vaimse pärandiga liiga Hinduism vaba ümberkäimise ja liialdatud rahvusluse eest
laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad. Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema pojad/kangelased ja nende järeltulijad. Mõlemad esinevad aga müütilised olendid. Faehlmani puhul olid sellels vee, õhu, maa ja metsa vaimud. 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Taaralaste liikumine ehk taarausk kujunes välja 1920.-1930. aastatel, siis sõnastati nende põhimõtted. Liikumise ülesandeks oli kaasa aidata eesti vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele. Kujundati välja taarausulised rituaalid ja traditsioonid. Arvestati, et vana, ristiusueelset usundit pole võimalik taastada. Taarausu põhimõtete kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnustada vaid ühte jumalat: Taarat. Taara ei ole määratletav ega kujutletav,
21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia “panteonid”? Peterson: I mitmed jumalad (taeva, äikese, Maaema, laulu, päikese, kuu jne) II deemonid, nümfid, vaimud jne III nimetatud kangelased või panteonid IV müütilised loomad Faehlmann: I Taara kui ainujumal II nimetatud kangelased või panteonid III kangelaste järeltulijad IV deemonid, nümfid, vaimud jne 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all
Toomemäest, mis oli "Vanemuine ennemuistne iste-järg". 22. Kirjelda Fr. R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia "panteoni" ning selgita, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Faehlmann väitis, et Taara ehk Vanaisa kuion peajumal, kes lõi ka maailma. Vanemuine oli Taara vanim poeg, too aitas ka maailma luua. Ta ise väitis, et oli neid lugusid Virumaal ja Järvamaal lapsepõlves kuulnud või rahva suust välja meelitanud. 23. Millal ja mis põhjustel loodi taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. 1920ndatel (1925 hakati koos käima) <- VÄGA TÄPNE Rahvuslik ärkamine, oma riikluse edasikandmine, eestluse äratamine 24. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainyu (Ahriman) ning asa ja druj? Ahura Mazda on jumal, see lind mis igast särkidel on ja mida hitler kasutas ja egiptlased ka) 25. Mis ajajärku jääb Zoroasteri (Zarahustra) tegevus ning zoroastrismi väljakujunemine?
religiooniga, puutume peaaegu alati kokku maailma, inimeste ja loomade, veekogude, saarte, pinnavormide ja muu sarnase tekkelugudega, üleloomulike võimete ja juhtumustega, kangelastega ja heerostega, ühesõnaga müütide ja muistenditega. Ent inimene, ka ateist, kelleks paljud eestlased end peavad, ei saa elada uskumata. Millessegi peab inimene uskuma. Igal ajal on omad müüdid. Nii püüab Lennart Meri tuua "Hõbevalges" meieni muistsete eestlaste maailma ning taarausu põhjused ja alustalad, sidudes neid Kaali meteoriidiga, ühtlasi kõrvutades neid ka Skandinaavia uskumustega. Nõnda uurib Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed" Lõuna-Ameerika indiaanlaste ning egiptlaste usundeid, neid omavahel võrreldes ja analüüsides. Samamoodi vaadeldakse antiikse Kreeka ja Rooma religiooni ning tuntakse huvi loodusrahvaste uskude vastu. Ja samuti analüüsib Daniel Quinn oma romaanis "Ishmael" kaasaegseid müüte, mis eestlastestki mööda ei ole läinud
emma), laulujumal, päike, kuu ja tähed, Karu (Karro ehk Ot); maajumalad (Turris, Hisi) · teise astme jumalad, deemonid, nümfid: mere- ja jõejumalad (Näk), metsa- ja mäejumalad, puunümfid (Lempo, lendaw rabbandus, Tont ehk weddaja, Hal6a), maavaimud (Ma-allused) · hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad: kallewe-poeg, Kalewa, Soini · [+ müütilised loomad] (Metste 2014: 25-27) 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Põhimõtted sõnastati 1920-1930.aastatel Algatajaks Juhan Luiga, hilisemad ideoloogid Kustas Utuste ja Marta Lepp-Utuste Ülesandeks peeti kaasa aitamist eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele, selle uutele alustele viimine Kujundati välja uued taarausuliste rituaalid ja traditsioonid, arusaam, et vana usundit pole võimalik taastada Tegutsesid alates 1920.aastate keskpaigast, usuühing Hiis 1932
asuvast teispoolsusest. Maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest. 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsust valitsesid Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsus oli tuntud nimetusena Toonela, Manala, Hiiela. Teispoolsuse asukate üldnimeks oli äiolane, manalane jne. Arvati, et elu teispoolsuses on sarnane maapealse eluga aga lihtsalt natuke teistpidi. (vesi on punane) Äio taarausu mütoloogia järgi: taarausu unejumalus, Taara abiline. Ka vanasõna ütleb, et uni on surma vend. Hinged käisid kodus liblika või kärbsena. Itkudes ja lauludes on väga vähesel määral hauataguse elu motiive. Vaadeldes erinevatest ajastutest säilinud itke on siiski näha, et varem leidis antud motiiv siiski rohkem kasutust, neid on säilitanud itkejad, kes on hoidnud enam kinni traditsioonidest. Väidetavalt elavad surnud Tooni maadel ja kõik toimub seal nii nagu siingi – töötatakse, kositakse jne
annaabi.ee 
