Puuraiduri lapsed - kümneaastane Tyltyl ja tema väike kuueaastane õde Mytyl - elavad vaesuses ja puuduses. Lapsed vaatavad jõuluõhtul, kuidas rikaste lapsed kooke söövad ja tantsivad. Tyltili ja Mytyli jõuluvana jääb sel aastal tulemata, nende taadike Tyl pole tormise ilma tõttu tööle saanud ja memmeke Tyl pole seetõttu jõuluvanaga kõnelemas käinud. Lapsed on õnnelikud teiste õnnegi nähes, nad rõõmustavad ja tantsivad. Tuleb haldjas Berulune ja kutsub lapsi endaga kaasa sinilindu otsima, et oma haiget last sellega rõõmustada. Tyltyl sab võluteemandiga kübara, mille abil saab ta ajas edasi ja tagasi liikuda ning näha asjade hinge. Kõik asjad elustuvad, isegi tunnid tulevad
Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning siis mindi võõrast maad uurima. Nad leidsid ühe talu koos perega. Seal elas taat, kes lapse karjete peale välja kargas. Taadike ütles, et kõik, kes varem maailmalõppu otsima on läinud, on hukka saanud. Kalevipoeg tunnistas kohe taadi Lapu targaks. Tark oli tasu eest kohe nõus teedejuhatajaks hakkama. Nad sõitsid edasi mitu ööpäeva, kui järsku ilmus ette keeris. Kalevipoeg tegi õige otsuse, et targa endale kaasa kutsus, sest tema abil saadi laev keerise juurest eemale ajada. Tark viskas punakaleviga ümbritsetud tünni vette ja vaal vedas selle mujale. Laev tuli koos sellega kaasa ning
Rebane ise silkas metsa, aga koerakari pures karu ikka korralikult, kuni karu viimaks sabarootsu lahti sai.Sellest ajast on karu ilma hännata. 9.Miks hobune alati sööb Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. ,,Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema", lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu
Meie tahaks minna tantsima. Tublist' helistage tuljaku tantsu, See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised , hüppad nõnda, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab sind mehine mees. "Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." "Kuule armas languke!" "Mis tahad, Tõnni taadike?" Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks läheme ka tants'ma siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima! Taati-memme lastega Laskem elada! Ta lendab mesipuu poole sõnad Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse - ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded; veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole! Nii hing, oh hing, sa raskel a'al - 13
ülekuulajate sõnadele Ilmel mai kuus sündivast lapsest ning väljapressimistest. · Tasapisi harjub ning saab aimu vangielust noor Raudoja. Kongis on kimbutamas täid, mehed pole end saanud pool aastat pesta ega habet ajada. · Punaarmee on Berliinis, Hitler on hävitatud, elagu Stalin.... Vangid loodavad algul vabadusse pääseda, sest saksa armeed on allutatud, mehed peavad aga koheselt pettuma. Algas nn. Punane rahu. · Taadike kongis räägib, et niimoodi see olukorda jääda ei saa. Vabadus elab maalt põgenenutes ja nendes , kes vabaks pääsevad. · Järgmisel ülekuulamisel enam jääkülmi kambreid ei kasutatud, nüüd peksti lihtsalt oimetuks, osad mehed ülekuulamiselt enam ei naasnudki. Taavit seekord ülekuulamisele ei kutsutudki. Teda valdab äng ning kurbus Kas tema oli süüdi Saksa sundmobilisatsioonis?
Leida eluteel. Ela ilmas kui lind Pea meeles ka mind! Sul lilled õitsku voodi ees Ja ööbik laulgu nende sees Kui ükskord ühest(koolist lahkume ja eluteele astume(tõttame), siis mälestuseks jäägu see, Et ühes koolis käisime(koos olime).(Lisa 1) Kõigis salmikutes kirjutatakse kooliaegsest sõprusest, kirjutatakse soovitusi ja õpetusi eluks, kirjutatakse armastusest läbi huumoriprisma, salmiku täitja palub end meeles pidada. Kui liigub väike paadike Ja kala püüab taadike Siis Aili laia kleidiga Lööb tantsupoose poisiga Su süda on lukk, millel võti on ees Kust võtta poiss, kes lahti teeks...(Lisa 2) 2.2 Salmikute omanike arvamuse kirjeldus intervjuude põhjal 1. Mitmendas klassis või kui vanana kasutasite salmikut? Vastajad on märkinud, et salmikuid kasutati nii algklassides, keskastmes kui ka näteks 10.klassis (1 vastus). 3 vastajat märgivad, et kasutusaeg oli kooli keskastmes. 2
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot Valgus, Tuli, Vesi, Suhkur, Leib, Piim I PUURAIUJA MAJAKE
See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised , hüppad, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab meid mehine mees. "Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." :,: Hõissa ja trallalla!... :,: "Kuule armas languke!" 32 "Mis tahad Tõnni taadike?" Hõissa ja trallalla! Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks lähme ka tantsima siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima, Taati memmega Laskem elada. Mu isama on minu arm Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma. Sull' laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma see pärast surema! Kas laimab võõra kadedus,
pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja.
surnud olla. Kapitalism ei ole ideaalne." Marjane Satrapi "Kui Romeo oleks Juliaga abiellunud, siis poleks see mitte lugu Romeost ja Juliast, vaid neil oleks kuus karjuvat last, mees läheks paksuks, naine ka, ja see ei oleks mingi armastuslugu." Marjane Satrapi Vanapaar on terve elu koos elanud ja mutika heidab taadile ette: "Näed, vanamees, kuramus, terve elu oleme koos elanud, aga ainult üks kord meie pulmapäeval ütlesid mulle, et armastad mind!" Taadike, kes on üks tõeline eesti mees, vastu: "Eh, eideke, kui ma oleks ümber mõelnud, küll ma siis oleks sulle teada andnud." "Tõde hoiab käed paremini puhtad kui seep." Lääne-Aafrika mõttetera "Ilma armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus." H. Hesse ("Stepihunt") "Enesevihkamine on täpselt seesama, mis kõige hullem egoism." H. Hesse ("Stepihunt") "Valule peaks uhke olema - iga valu on meie kõrge seisuse meenutus." H. Hesse ("Stepihunt")
«Kuule, Oodo!» kuuldi üht ütlevat, «tont võtku, ulgumiseks pole sul vähematki põhjust. Alles kakskümmend aastat vana ja ise juba peremees . . . tont võtku, seal ei saaks ma mädarõikagagi tilka silma.» 67 «Õige, õige,» kinnitas teine, «mina saadaksin niisuguse päranduse eest kümme taati hauda ja maksaksin iga kord hauakaevajale kümnekordse palga! Tõepoolest, ma ütlen.» «Tasa, tasa,» kõlas Oodo hääl, «ära seda nii valjusti ütle, et su taadike kuuleks! -- Näete nüüd, kui aralt ta ümber piilub. -- Sa, kergats, tunnistad ju jalapealt, kui sügavast südame põhjast su sõnad tulevad.» Kogu salk naeris. «Pagan võtku!» turtsus kümne isa matja pisut tasemini, «kas kõik tuleb siis südame põhjast? Mis seal irvitada? Kui ei tule südamest, siis ei tule südamest.» «Aga mina ütlen südamest,» algas Oodo valjusti, «et mul ulgumistuju sugugi poleks tulnud, kui ka isa mulle vana mära sabagi poleks pärida jätnud
annaabi.ee 
