Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
· Töötsükli järgi : kahe või neljataktiline mootor . · Töösegu süütamisviisi järgi : elektrilise sundsüütega mootorid ( karbulaator-ja gaasimootorid ) ning kompressioonite · Silindrite arvu järgi : ühe ja mitmesilindrilised ( kahe -,kolme-,nelja-,viie-,kuue jne . silindrilised ) mootorid . · Silindrite paigutuse järgi : üherealised püstsilindritega , üherealised kaldsilindriga , mille silindrite telg .. Sisepõlemismootori töötsüklid .. Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle . Neid protsesse on neli : · Sisselase silindri täitmine küttesegu või õhuga · Gaaside kokkusurumine · Gaaside põlemine ja paisumise ( silindris toimub töö ) . · Heitgaaside väljalase Mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk nelja
Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) ülekandemehhanism, milleks võib olla näiteks hammasülekanne, kiilrihmülekanne jne, d) täiturmehhanism, millel on ainet töötlevat tööorganidTehnol. Liin- Masinate, agregaatide ja vooluliinide kogumit, mis võimaldab töödeldava ainega sooritada algusest lõpuni kõik töötsüklid tehnol. Protsess- Tehnoloogilise liiniga sooritatavat tooraine kuju, omaduste ja oleku muutmist valmistooteks Kahe detaili serviti ühendamine neetliite abil Keermesliited- saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad sellised detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hügieeni tagamiseks, hoolduseks või remondiks.
ümber ,,Garrett Automotive'iks" Chevrolet Corvair Monza ja Oldsmobile Jetfire olid esimesed turboülelaadimisega sõiduautod ning debüteerisid USA turul 1962/63 aastatel. Hoolimata maksimaalsest tehnilisest väljapanekust kadusid autod kiirelt turult tänu halvale usaldusväärsusele. (kippusid lagunema) Sisepõlemismootor on õhku ,,õgiv" masin. Seda sellepärast, et mootoris põletatav õhk vajab põlemiseks õhku, mis segatakse bensiiniga ning tänu millele saavad toimuda mootori töötsüklid. Kui õhu ja bensiini suhe jõuab teatud punkti, ei anna kütuse lisamine enam lisajõudu. Mootorist tuleb vaid musta suitsu ning põlemata bensiini, mis paiskub meie armsasse atmosfääri. Mida tihedam on suits, seda bensiinist ülerikastatum on mootor. Seepärast bensiini peale andmise suurendamine madala õhu ja bensiini suhte korral toob tulemuseks vaid suurema bensiinikulu, saaste ja diislipuhul kõrge väljalasketemperatuuri (bensiini puhul madala väljalasketemperatuuri
Phi Ttsi 3 600 ×2 Pih = = 80,9 TEU/h 89 kus Pih – kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gtsk – ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; T its – kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi Phi top t op = 0,6 × 8 = 4,8 h Piv = 80,9 × 4,8 =389 TEU/vahet t op kus – kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides. Operatiivaeg on nn puhas tööaeg, aeg mil masinad tööd teevad. Operatiivajast on välja
Ph = i , (19) Ttsi kus Phi kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gkts ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; Ttsi kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi = Phi ×top , (20) kus top kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides. Operatiivaeg on nn puhas tööaeg, aeg mil masinad tööd teevad. Operatiivajast on välja arvatud phkepausid, lõunapaus jms.
Mihhailovski, K.Serebrjakov ja J.Tur http://www.miksike.ee/referaadid/soojusmasinad.htm http://www.elin.ttu.ee/mesel/lem5000/ref2002/103/103.htm http://tqhq.ee 28 Sisukord: Sissejuhatuseks 1 Sisepõlemismootor 2-3 Mootori liigitus 4 Ehitus ja põhiparameetrid 5-6 Töötsüklid 6 Neljataktilise karburaatormootori töötsükkel 7-8 Neljataktilise diiselmootori töötsükkel 9-10 Ülelaadimine diiselmootorites 10 Mootori mehhanismid ja süsteemid 11 Mootori silindrite arv ja paiknemine 12 Reasmootorid 13-14
käsitsitööd. Abifunktsioonidega on võimalik juhtida järgnevaid ajameid/seadmeid: spindlid, kinnitusi (silindreid), jahutust imurit jne. M koodid, mida võiks teada M02- programmi lõpp M03- spindli pöörlemine päripäeva M04- spindli pöörlemine vastupäeva M06- lõikeriista vahetus M - koodid M03 spindli/lõikeriista pöörlemine päripäeva M04 spindli/lõikeriista pöörlemine vastupäeva M06 lõikeriista vahetus Puurimise töötsüklid Töötsüklite abil on võimalik XY tasemetel teha Z suunalisi töötlemisi. Ühe lausega on võimalik ära määrata näiteks avade puurimise, sammpuurimise keermepuurimise jne. G81 X... Y... Z... R... F... 1.Kiirliikumise paigutus 2.Turvakõrguse paigutus 3.Töötlemine F ettenihkega 4.Kiirliikumisega tagasi R- kõrgusele või turvakõrgusele Tehnoloogilised null-punktid Tehnoloogilised null-punktid · N10 (PROGRAMMI NIMI) · N20 G90 G71
Hooratas Hooratas on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Sisepõlemismootoritel ja paljudel mehhanismidel on vahelduvad töötsüklid. See tähendab, et mingil ajahetkel annab masin energiat välja ning mingil ajal vajab ta seda tagasi, et oma tööd jätkata Gaasijaotusmehhanism (GJM) võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ja diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel.
sõidukile paigaldamist viia töövalmidusse. · Selleks tuleks läbi viia amortisaatori normaalses tööasendis (ülemine osa KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA üleval, kui amortisaator on paigaldatud sõidukisse vertikaalselt või teatud nurga all, kui amortisaator on kaldasendis) mõned töötsüklid. 5. Pingutage amortisaatori kinnitusi vaid siis, kui ta on normaalses tööasendis, mitte siis, kui rattad on õhus
Termodünaamika esimesest printsiibist järeldub, et dQ = dU ehk sõnades: isohoorilisel protsessil läheb kogu gaasile an-tud soojushulk gaasi siseenergia suurendamiseks. (4) Adiabaatiline protsess Miks see protsess on isoprotsess, selgub veidi hiljem. Adiabaatilise protsessi korral puudub süsteemi ja väliskesk-konna vahel soojusvahetus. Esimeses lähenduses võib kõiki kiirestikulgevaid protsesse vaadelda adiabaatilistena (näiteks sisepõlemismootori töötsüklid). Adiabaatilisel protsessil muutuvad kõik kolm olekuparameetrit. Valemist (20) saame dQ = 0 korral dA = - dU , (37) mis tähendab, et adiabaatilise protsessi korral gaas teeb tööd oma siseenergia arvel. NB! Isohooriline protsess eeldab ideaalset soojusisolaatorit. Arvestades siseenergia valemit (19) saame kogutöö A = - C V ( T 2 - T 1 ) = CV ( T 1 - T 2 ) . (38)
1.6.3. Programm- ja mikroprogrammjuhtimine 57 1.6.4. Algoritmide programmiline realiseerimine 60 4 2. MIKROPROTSESSORID 61 2.1. Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus 61 2.1.1. Põhimõisted 61 2.1.2. Arvuti põhiplokkid ja siinid 63 2.1.3. Töötsüklid 65 2.2. Mikroprotsessori tööpõhimõte 67 2.2.1. Protsessori ehitus 67 2.2.2. Registrid ja nende otstarve 68 2.2.3. Ajadiagrammid 71 2.2.4. Käsu- ja andmevormingud 72 2.2.5. Protsessori käsustik 75 2.2.6. Adresseerimine 77 2.2.7
· Asünkroonne siin Asynchronous Bus · Tagasisideta andmevahetus Open-loop data transfer · Tagasisidega andmevahetus Closed-loop data transfer · Täieliku tagasisidega andmevahetus Fully inlocked handshaking · Andmevahetus oote tsüklite lisamisega Data transfer adding Wait States · Grupi andmeedastus Burst Mode 20 · Andmesedastus konveierina Pipelining Sünkroonseks võib nimetada seadet, mille kõik töötsüklid on determineeritud kestusega ja sünkroniseeritavad arvuti mõne töötsükliga, näiteks taktsagedusega. Kõigil teistel juhtudel tuleb lugeda seadet asünkroonseks. · Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration) Kui näiteks CPU ja I/O seade tahavad korraga ühte siini kasutada, siis andmevahetuse juhtimisel otsustatakse, kellel on õigus siini kasutada. Üldjuhul on I/O seadmetel eesõigus CPU ees, sest välisseadmete peatamisel võib info kaduma minna. Seadmed
sekulu. Masina kaaskirjas võib olla antud kas kütuse kontrollkulu või tegelik keskmine ekspluatat - siooniline kütusekulu. Enamasti on neist antud; esimene, s. o. minimaalne kütusekulu liitrites 100 krn läbi- miseks ökonoomseimal kiirusel. Ekspluatatsioonis on tege- mist aga peamiselt tegeliku keskmise kütusekuluga. See OB esimesest ca 20% suurem ja sõltub sõiduteest, koormusest, sõiduviisist, mootorratta tehnilisest seisukorrast jt. tegu- ritest. Mootorite töötsüklid. Eespool märkisime, et kolbmootori pidevaks töötamiseks peab soojuse muundumisprotsess silindris perioodiliselt korduma. See on võimalik, kui silind- ris järgnevad üksteisele järgmised protsessid: silindri täitu- mine kütteseguga, segu kokkusurumine, segu põlemine ja paisumine ning põlemis jääkide ehk heitgaaside eemalda-' mine silindrist. Neid nelja isenimelist protsessi, mis peavad mootori silindris kindlas järjestuses korduma, nimetatakse mootori töötsükliks
s = ps / Rs Ts ekspluateerimisel on väga tähtis mootori ja turbolaaduri koostöö. ps silindrisse antava õhu rõhk, Tänu väljalaskekollektori suurele mahule püsib kollektoris mootori töö ajal konstantne rõhk, st. silindrite töötsüklid peaaegu ei mõjuta Mootori ja turbokompressori koostöö analüüsimiseks kasutatakse Rs= 287[J/kg.kraad] gaasikonstant. ülelaadimise gaasidünaamilist karakteristikut, millele on kantud Ts ülelaadimisõhu temperatuur. gaaside rõhku enne turbiini ja gaasid juhitakse turbiini mootori
annaabi.ee 
