Sydney ooperiteater • Asub Sydneys Austraalias • Avati 20. okt. 1973 • Jørn Utzon • 65m kõrge • Elektrikaableid 645 km • UNESCO maailmapärand Ajalugu • Ehitus algas 1959 • Keerukad konstruktsioonid • Ehitus jäi pooleli • 7milj. Dollari asemel 100milj. • avas kuninganna Elizabeth II • esimesena mängiti Sergei Prokofjevi „Sõda ja rahu" Faktid • Kõige suuremas saalis on 2679 isekohta • 120 meetrit lai • 183 meetrit pikk • Arvati, et ehitus kestab 4 aastat • 15 500 lambipirni • 2013 aastal sai 40 aastaseks Allikad • http://world.new7wonders.com/content/uploads/2006/11/funfacts.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater • Google pildid Tänan kuulamast!
Jaapani pealinn Tky on väga tihedalt asustatud Suurimad linnad Tokyo Yokohama Osaka Tööstus ja põllumajandus Kasvatatakse riisi Sümboolika Jaapani hümn on Kimi ga yo https://www.youtube.com/watch?v=29FFHC2D12Q Rahvuslill krüsanteem Lipp Rahvuslill Vapp (krüsanteem) UNESCO maailmapärand Buddahhi monumendid Horyuji Area (1993) Fujisan, püha koht ja allikas kunstilise inspiratsiooni (2013) Gusuku saidid ja atribuutide Kuningriigi Ryukyu (2000)
.......................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO....................................................................................................................6 3.1 Moodustati UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu......................................7 3
IV kodutöö: Antiigi materiaalne pärand avalikus ruumis Jana Stets Pont du Gard`i Rooma akvedukt (Prantsusmaa) Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussillon’i piirkonnas Gard'i departemangus asuv Pont du Gard ehk Gard’i sild kuulub maailma kõige tuntumate ja tunnustatumate sildade hulka. Pont du Gard ehitati enne ristiusu rajamist. Pont du Gard on kõige kõrgem (49m) Vana-Rooma akvedukt ehk sildveejuhe, mis ehitati antiik-Rooma ajal ja valmis tõenäoliselt ajavahemikus 40–60 aastat eKr. Pont du Gard on kolmetasandiline. Kaks alumist tasandid ehitati kuni 6 tonni raskustest kiviblokkidest, ülemine tehti peenest kiviprügist. Esimest tasandit kasutati algselt sillana. See koosneb kuuest kaarest. Teisel tasandil on kaari 11. Ja kolmandal, kus kulgeb veekanal on säilinud 35 kaart, algselt oli neid 47. See monument on keisrite aja algperioodi üks mõjukamaid. Alates 19...
Sõjaväelinnakute lähedusse kerkisid ajapikku aga uued asulad ja linnad, seetõttu aitas Hiina müür kaasa ka hiinlastega asustatud maa-ala laienemisele. Kui varem oli kasutatud mulda, puitu ja kive, siis Mingi ajastul ehitati müüri peamiselt põletatud tellistest. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati keerulisi kaitsetornide ja müüristike süsteeme. Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 294) Pilt - http://1.bp.blogspot.com/- VmEJqGsRKl8/Ta2n1S9gLeI/AAAAAAAAMns/sW0ipRGrBVg/s1600/great-wall-of- china.jpg 3. 7 Lõuna-Hiina karst Lõuna-Hiina karstiregioon hõlmab peamiselt Yunnani, Guizhou ja Guangxi provintsis rohkem kui 500 000 km2 suuruse ala. Selles regioonis leidub rohkesti mitmesugustes geograafilistes paikades kujunenud karstivorme. Need paiknevad kolmes põhikogumis: Libo, Shilini ja Wulongi karstis
teine meeskonnamäng. Luxembourg city - Cathedral Luksemburgi suurhertsog Henri · Luksemburgi riigipea. · Ta on praeguse Belgia kuninga, Albert II vennapoeg. · Ta on abielus Maria Teresa Mestre y Batista- Falla'ga, neil on 5 last. Luksemburgi Suurhertsogi vapp Jean-Claude Juncker · Praegune, 23. Luksemburgi peaminister alates 20. jaanuarist 1995. · Ta on olnud kõige pikaajalisem valitsuse juht mis tahes Euroopa Liidu riigis. Maailmapärand · Luksemburgi linn kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja, seda selle linuste tõttu. Rahvuslind - Pöialpoiss · Luksemburgil ei ole ametlikult rahvuslaulu, -lille, -puud ja -looma.
https://en.wikipedia.org/wiki/Theo_van_Doesburg#/media/File:Cin%C3%A9-danci ng_Strasbourg_-_Theo_van_Doesburg060611_006.jpg T. van Doesburg rekonstruktsioon 1926-1927 loodud tantsusaalist/kinost Strasbourgis https://en.wikipedia.org/wiki/Gerrit_Rietveld G. Rietveld Schröderi maja Hollandis (1924) UNESCO maailmapärand! https://en.wikipedia.org/wiki/Red_and_Blue https://en.wikipedia.org/wiki/Zig-Zag_Chair#/media/File:Z _Chair#/media/File:Rietveld_chair_1.JPG igzag-chair.jpg G. Rietveld G. Rietveld Punane ja sinine tool (1917) Sik-sak tool (1934) Funktsionalismist meie ümber täna... http://kultuur.err.ee/v/kunst/Arhitektuur/810f4c27-bc4c-4ee8- ad0f-19f8f3086c71/kadrioru-staadionihoonet-peetakse-oluliseks -arhitektuurimalestiseks
UNESCO UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteets...
kus preestrid ehitise langeva päikesevalguse põhjal kalendaarseid arvutusi tegid. Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm, Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO maailmapärandi inimstusse, tolteegide valduses. KASUTATUD MATERJAL Marshalli reisiatlas. Saladuslikud paigad. - Tln.: Ersen, 1999.- 238 lk. UNESCO maailmapärand: ajaloomälestised. - Tln.: Karrup, 2007.- 400 lk. Maailma imed. Tln.: Karrup, 1998.- 240 lk. Maailmaimed. Tln.: Varrak, 1996.- 64 lk. Masso, Tiit. 100 ehitist. Tln.: Valgus, 1983.- 228. Lk. Internetimaterjalid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
