Sydney ooperiteater • Asub Sydneys Austraalias • Avati 20. okt. 1973 • Jørn Utzon • 65m kõrge • Elektrikaableid 645 km • UNESCO maailmapärand Ajalugu • Ehitus algas 1959 • Keerukad konstruktsioonid • Ehitus jäi pooleli • 7milj. Dollari asemel 100milj. • avas kuninganna Elizabeth II • esimesena mängiti Sergei Prokofjevi „Sõda ja rahu" Faktid • Kõige suuremas saalis on 2679 isekohta • 120 meetrit lai • 183 meetrit pikk • Arvati, et ehitus kestab 4 aastat • 15 500 lambipirni • 2013 aastal sai 40 aastaseks Allikad • http://world.new7wonders
Jaapani pealinn Tky on väga tihedalt asustatud Suurimad linnad Tokyo Yokohama Osaka Tööstus ja põllumajandus Kasvatatakse riisi Sümboolika Jaapani hümn on Kimi ga yo https://www.youtube.com/watch?v=29FFHC2D12Q Rahvuslill krüsanteem Lipp Rahvuslill Vapp (krüsanteem) UNESCO maailmapärand Buddahhi monumendid Horyuji Area (1993) Fujisan, püha koht ja allikas kunstilise inspiratsiooni (2013) Gusuku saidid ja atribuutide Kuningriigi Ryukyu (2000)
......................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO....................................................................................................................6 3.1 Moodustati UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu......................................7 3
Paphos sai kõvasti kannatada 342 aasta maavärinas. Ehki see taastati suuremas osas IV sajandi lõpus, kaotas linn pealinna staatuse. Villade, paleede, teatrite, linnuste ja hauakambrite rusud tunnistavad selle paiga erakordset arhitektuuri- ja ajalooväärtust. Paphose vana osa kuulub UNESKO maailmapärandi nimistusse alates 1980. Aastast, (iii)(vi) kriteeriumide järgi (kultuuripaik – kultuuritraditsioonide tunnistaja; üldiste tähtsündmustega seostatav paik). Kasutatud allikad: Maailmapärand. Erakordsete paikade kõige menukam teejuht 2013. Toim. Nele Otto. Tänapäev. http://reis.postimees.ee/v2/3121063/ueks-korgemaid-ja-paremini-saeilinud-vana- rooma-akvedukte-maailmas https://en.wikipedia.org/wiki/Pont_du_Gard http://whc.unesco.org/en/list/344 https://en.wikipedia.org/wiki/Paphos http://www.visitpafos.org.cy/Pafos_Archaeological_Sites_ru.aspx https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D1%84%D0%BE %D1%81_(%D0%9A%D0%B8%D0%BF%D1%80) https://en.wikipedia.org/wiki/Kouklia
Sõjaväelinnakute lähedusse kerkisid ajapikku aga uued asulad ja linnad, seetõttu aitas Hiina müür kaasa ka hiinlastega asustatud maa-ala laienemisele. Kui varem oli kasutatud mulda, puitu ja kive, siis Mingi ajastul ehitati müüri peamiselt põletatud tellistest. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati keerulisi kaitsetornide ja müüristike süsteeme. Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 294) Pilt - http://1.bp.blogspot.com/- VmEJqGsRKl8/Ta2n1S9gLeI/AAAAAAAAMns/sW0ipRGrBVg/s1600/great-wall-of- china.jpg 3. 7 Lõuna-Hiina karst Lõuna-Hiina karstiregioon hõlmab peamiselt Yunnani, Guizhou ja Guangxi provintsis rohkem kui 500 000 km2 suuruse ala. Selles regioonis leidub rohkesti mitmesugustes geograafilistes paikades kujunenud karstivorme. Need paiknevad kolmes põhikogumis: Libo, Shilini ja Wulongi karstis
teine meeskonnamäng. Luxembourg city - Cathedral Luksemburgi suurhertsog Henri · Luksemburgi riigipea. · Ta on praeguse Belgia kuninga, Albert II vennapoeg. · Ta on abielus Maria Teresa Mestre y Batista- Falla'ga, neil on 5 last. Luksemburgi Suurhertsogi vapp Jean-Claude Juncker · Praegune, 23. Luksemburgi peaminister alates 20. jaanuarist 1995. · Ta on olnud kõige pikaajalisem valitsuse juht mis tahes Euroopa Liidu riigis. Maailmapärand · Luksemburgi linn kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja, seda selle linuste tõttu. Rahvuslind - Pöialpoiss · Luksemburgil ei ole ametlikult rahvuslaulu, -lille, -puud ja -looma.
https://en.wikipedia.org/wiki/Theo_van_Doesburg#/media/File:Cin%C3%A9-danci ng_Strasbourg_-_Theo_van_Doesburg060611_006.jpg T. van Doesburg rekonstruktsioon 1926-1927 loodud tantsusaalist/kinost Strasbourgis https://en.wikipedia.org/wiki/Gerrit_Rietveld G. Rietveld Schröderi maja Hollandis (1924) UNESCO maailmapärand! https://en.wikipedia.org/wiki/Red_and_Blue https://en.wikipedia.org/wiki/Zig-Zag_Chair#/media/File:Z _Chair#/media/File:Rietveld_chair_1.JPG igzag-chair.jpg G. Rietveld G. Rietveld Punane ja sinine tool (1917) Sik-sak tool (1934) Funktsionalismist meie ümber täna... http://kultuur.err.ee/v/kunst/Arhitektuur/810f4c27-bc4c-4ee8- ad0f-19f8f3086c71/kadrioru-staadionihoonet-peetakse-oluliseks -arhitektuurimalestiseks
osalemine.7 Varasemalt olin UNESCOSt kuulnud vähe. Ainus fakt, mida peast oskasin öelda, oligi see, et Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandite hulka. Nüüd lähemalt uurides, sain teada, et UNESCO maailmapärandite hulka kuulub sadu paikasid, mis on igati tähtis, sest pooldan väärtuslike kohtade kaitsemist ja säilitamist järgnevatele põlvedele. Samas, lugedes arhitektuuriajaloolase Mart Kalm'e artiklit ,,Maailmapärand kisub kiiva" Eesti Päevalehest, pidin siiski pettuma. Nimelt pidavat nö kolmanda maailma maad oma arvamust pealesuruma. Kõik oleks arusaadav kui nad sooviks muinsuskaitse nimekirja esitada mõistlike suurusega tükke, mida suudetaks ka kaitsta, kuid nende põhimõtted lähtuvad pigem sellest, maailmapärandi nimekirjas on ikka veel pooled objektid valgete omad ning et see muutuks, üritavad nad nimekirja lisada aina rohkem endapoolseid taotlusi, mille ülevaatamine ja hindamine võtab
Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm, Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO maailmapärandi inimstusse, tolteegide valduses. KASUTATUD MATERJAL Marshalli reisiatlas. Saladuslikud paigad. - Tln.: Ersen, 1999.- 238 lk. UNESCO maailmapärand: ajaloomälestised. - Tln.: Karrup, 2007.- 400 lk. Maailma imed. Tln.: Karrup, 1998.- 240 lk. Maailmaimed. Tln.: Varrak, 1996.- 64 lk. Masso, Tiit. 100 ehitist. Tln.: Valgus, 1983.- 228. Lk. Internetimaterjalid
annaabi.ee 
