Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"svenskt" - 12 õppematerjali

Rootsi Ülikoolid
10
ppt

Rootsi Ülikoolid

Kirsika Jürisson, KaiaLiisa Laaniste Tallinna 37. Keskkool 11.A Uppsala universitet är ett svenskt statligt universitet i Uppsala Det grundades 1477 och är därmed Nordens äldsta Teologiska fakulteten Juridiska fakulteten Historiskfilosofiska fakulteten Språkvetenskapliga fakulteten Samhällsvetenskapliga fakulteten Utbildningsvetenskapliga fakulteten Medicinska fakulteten Farmaceutiska fakulteten Teknisknaturvetenskapliga fakulteten Det grundades 1666uppemot 40 000 studenter Det erbjuder utbildningar i teknik, naturvetenskap,

Keeled → Rootsi keel
9 allalaadimist
Rootsi töötlev tööstus
8
doc

Rootsi töötlev tööstus

Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEKi. Terasetööstus Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Põhilised Rootsis leiduvad tööstuslikud toorained. Rootsi maa-rakendus. tume oranz ­ intensiive põllumajandus

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Rootsi
10
doc

Rootsi

Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEKi. Terasetööstus: Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsis toodetav automark Volvo Rootsis toodetav sõjamasin JAS 39 Gripen 5 RAHVASTIK

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Referaat - Rootsi
11
doc

Referaat - Rootsi

Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEK-i. Terasetööstus. Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 7 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. 3.3 Majandussidemed Rootsi kümme peamist väliskaubanduspartnerit aastatel 2002-2003 (vaatlusperiood jaanuar-juuli): Rootsi ekspordist (mld SEK) Riik

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
Rootsi majandus
13
docx

Rootsi majandus

Sektori netokäive ulatus 2009. aastal ca 167 miljardi Rootsi kroonini ja eksport ca 130 miljardi Rootsi kroonini. Metallitööstus Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. Metallitööstus andis Rootsi kogu tööstustoodangust aastal 2009 13,6% ja metallitööstuse ametiühingusse kuulub ligikaudu 370 000 liiget. Farmaatsiatööstus Ravimitööstus on tööstusharude seas kasvutempolt teisel kohal, kuid tööjõumahukuselt üsna tagasihoidlikul positsioonil

Geograafia → Maailma majandus- ja...
8 allalaadimist
Nimetu
21
doc

Nimetu

Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEKi. Terasetööstus. Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEKi ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua ja terasetooted, toiduained.

Geograafia → Aerofotogeodeesia -...
87 allalaadimist
Rootsi
24
doc

Rootsi

Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Tööstuse areng. METALLURGIA. Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas. Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori. Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS. Tööstusrobotite kasutamiselt jääb Rootsi maha ainult Jaapanist. Tootmise ja kapitali

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Rootsi referaat
22
docx

Rootsi referaat

Terasetööstus. Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii Rannar Jantson tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained.

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Referaat-Rootsi
15
rtf

Referaat: Rootsi

valmistamise kasvu suunas. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 61 mld SEK-i ning hõivas 95 000 töötajat. 3.17.Metallitööstus Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 55 mld SEK-i, kus töötas 106 000 inimest. 3.18.Farmaatsiatööstus Ravimitööstus on tööstusharude seas kasvutempolt teisel kohal, kuid tööjõumahukuselt üsna tagasihoidlikul positsioonil, moodustades 6% koguekspordist. Domineerivad kaks

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Rootsi põhjalik referaat
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

Samuti aitab fossiilsete kütuste kasutamine kaasa kliima soojenemisele, mis on kõige tõsisem keskkonnaoht. METALLURGIA. Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas. Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori. Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS. Tööstusrobotite kasutamiselt jääb Rootsi maha ainult Jaapanist. Tootmise ja kapitali

Geograafia → Geograafia
237 allalaadimist
Rootsi kirjanduse ajalugu 1880-
88
docx

Rootsi kirjanduse ajalugu 1880-

dokumentär om Joel Hillströms (Joe Hill) liv. Hon fortsatte med en historisk romanserie om Katrineholms utveckling från bondby till stad, skildrad ur ett kvinnoperspektiv. Även Ekman har skrivit en roman som tangerar fantasy; Rövarna i Skuleskogen (1988) . P C Jersild (1935-) är en av de mest mångsidiga författarna i Sverige. Han har sedan debuten på sextiotalet hunnit med att beskriva de flesta aspekter i svenskt liv. För mig är Jersild en av de mer spännande författarna. Han har inte skrivit någon ren fantasy-bok, men nästan alla hans böcker har fantastiska inslag. Han har dessutom skrivit en science fiction-roman; Efter floden (1982). Romanen är en "After the war"-roman om några människospillror på Gotland efter kärnvapenkriget. Andra kända böcker av Jersild är; Barnens ö (1976), Babels hus (1978) och En levande själ (1980).

Keeled → Rootsi keel
12 allalaadimist
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

muutusi erinevate ajahetkede lõikes. Fotode tähtsust ajaloo allikana rõhutab ka Tõnis Liibek, juhtides tähelepanu asjaolule, et ajaloo seisukohalt ei paku huvi niivõrd kunstfotod, kui just ajakirjanduslikud ja amatöörfotod (Liibek 2006: 11). Materjali käesoleva uurimuse jaoks on hangitud erinevatest arhiividest: Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Riigiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Soome Jazz ja Pop Arhiivist (Suomen Jazz & Pop Arkisto), Rootsi Rahvamuusika ja Džässi Uurimiskeskusest (Svenskt Jazzarkiv/visarkiv), Rootsi Džässiföderatsiooni (Svensk Jazzriksförbundet) arhiivist, Rootsi Raadio arhiivist, Rahvusraamatukogu arhiivifondist, Eesti Raadio arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumist, Viljandi Muuseumist, Saare Arhiivraamatukogust (Saaremaa Muuseum), Läänemaa Muuseumist, Narva Muuseumist, SA Virumaa Muuseumid Rakvere

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun