Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete
Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Ju siristavad sirtsud suve lõpulugu ja valkjaks pleekinud on odrapõld. Öö mängib peitust ümber heinakubu, Ees läbipaistev piimakarva põll. Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5).
Muld Taimed ei kasva enam, muutub mullaelustik ja kooslus Inimfaktor Kahjurid ja umbrohud hakkavad vohama, mullastik muutub Kliima Taimedele ja loomadele pole sobivaid tingimusi Taim teised taimed ei sobi sellele kooslusele ja tekib uus kooslus Slide 11 Slide 12 Tänan tähelepanu eest! Lisainfo Kultuurkooslused Suvinisu ja talinisu; suvioder ja talioder Mullaorganismid muudavad orgaanilised jäänused huumuseks, tagades põllumulla viljakuse Suurem osa imepisikesed Vihmaussid kiirendavad huumuse teket- söövad taimejäänuseid Teevad käike, kobestavad mulda ja parandavad mulla veega ja hapnikuga Ripslased Kõrsumisest kuni terade moodustumiseni Maakirp tõusmete faasis Viljakukk - Viljakukkede noormardikad väljuvad kevadel mullast ja söövad teraviljaorasel
nendega kokku kasvanud. Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550 paljas kaer 660 suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks),
Suvinisude küpsetusomadused on saianisuks reeglina paremad. Nisu idanevad seemned ja tõusmed on öökülmale vastupidavad, jahedam ilm soodustab taime võrsumist ja lisajuurte kasvu, veevajadus on suurem kui odral ja taliteraviljadel, loomiseelne veepuudus põhjustab viljatute pähikute teket. Sobivad viljakad mullad, vähesobivad on rasked savimullad ja liivmullad. Suvinisule on omane vähene võrsumine, seega külvitihedus peab olema suurem kui teistel teraviljadel. Suvioder Hordeum vulgare L. Oder on ülimalt suure kohanemisvõimega kultuur, veevajaduse suhtes on üks vähenõudlikum teravili. Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil
2009:111) Põllutöödeks on randaalimine,väetamine,külvamine,pritsimine,viljakoristus,lägalaotus ja kündmine. Samuti kivikorjamine ja libistamine. Kuna töid on palju, siis kaasatakse osade tööde jaoks nii talgulisi kui ka sulaseid. Põllutöödega alustatakse aprillis taliviljade väetamisega. Algavad suveviljamaadel kevadtööd; lägalaotamine, pindmine mullaharimine, libistamine (libistiga põldude ülekäimine), kivikorjamine. Esimesena külvatakse hernes, seejärel suvioder ning lõpuks nende väetamine. Mais alustatakse taliviljade- ja rapsi taimekaitsega. Järgneb umbrohutõrje talirapsi ja nisu maadel ning nende väetamine. Järgmiseks tööks on suviviljade taimekaitse. Juuni alguses kestab suvi viljade taimekaitse, millele järgneb tali- ja suviviljade väetamine. Kuu lõpus tehakse talikultuuride haigustõrjet. Juulis saab alguse suviodra haigustõrje. Toimub talirapsi külviks maa ettevalmistus, mis on olnud eelnevalt rohumaad.
Tõrje: nõuetekohane külvieelne mullaharimine, õigeaegne külv, 27.)Eestisse sobivad rohumaataimede tähtsamad sordid tasakaalustatud väetamine. Keemiline tõrje on õigustatud kui kahjurid on ületaud kahjulikkue läve. Talirukis(Elvi, Matadoor, Tulvi), talinisu (Ada, Bill, Lars), talioder(Carola, Tilia), suvinisu(Mahti), 22) Kultuurkarjamaade rajamine ja edasine majandamine: rohusaagi kasutamine loomadega kaer(Jaak), suvioder(varajane Arve), mais (Crescando), põldhernes(karneval,), põlduba(jõgeva), karjatamise teel taliraps(artus,), suviraps(boleero), talirüps(largo), suvirüps(Hohto), punane ristik(Maro), roosa ristik(Ermo, Tüüpilised karjamaataimed on: valge ristik, sirplutsern, aas-nurmikas, punane aruhein, karjamaa-raihein, Jõgeva2), valge ristik(jõgeva 4, tooma). aas-rebasesaba
terade mood.aegne soodsaim temp. 15 kuni 23 C. Muld peab olema viljakas ja sisaldama kergesti kättesaadavid toitaineid. Võrsub tagasihoidlikult, moodustab 1,2 kuni 1,5 võrset. Kasvuaeg keskm.100 päeva) -talinisu (seemned idanevad aeglaselt juba 1 kuni 2 C juures, kiiresti 14 kuni 17 C juures. Talub kuni -25 C külma. Eelistab viljakat parasniisket mulda. Talirukkist vähem vastupidav. Kasvuperiood 320-350 päeva) 2.Oder Hordeum L (Eristatakse kahe-ja kuuerealine oder) -suvioder (kasvat. rohkem söödaks, valm. ka õlut ja linnaseid. Temp. suhtes vähenõudlik, min.idanemistemp on 1 kuni 2 C, opt. 10 kuni 18 C. Tõusmed taluvad 7 kuni 8 C külma. Terade mood. soodsain temp.15 kuni 23 C. Sobib neutraalse pH tasemega huumusrikkad liivsavimullad. Lühim kasvuiga 70 päeva, hilised sordid kuni 100 päeva.) -talioder (Eestis kasvat. vähe-nõrk talvekindlus (peam.saartel) Kasvat. peamiselt pehme talvega piirkondades Saksa, Ungari, Prantsusmaa. Kasut
mullastikutingimustega. Kevadel hakkavad odra terad aeglaselt idanema juba +1...3 °C juures. Idanemine on normaalne kui temperatuur tõuseb üle +5 °C. Odra oras talub öökülmasid teistest suviteraviljadest halvemini, sordid on öökülmade suhtes erineva vastupidavusega, kusjuures põhjapoolsetes riikides aretatud sordid on tugevamad; kõrget temperatuuri talub oder nisust ja kaerast paremini. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvioder aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Odrale sobivad üldreeglina jahedad ja niisked ilmad; varajane külv ja jahe temperatuurireziim (kuni +15 °C) tärkamisjärgsel perioodil soodustavad tugeva juurestiku arenemist ja võrsumist. Kõik võrsed ei pruugi areneda üheaegselt, eriti sademeterohkel suvel. Neid võrseid, mis tekivad hiljem ja moodustavad pea, nimetatakse järelvõrseteks, veelgi hiljem moodustunud
Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg Kamajahu Tutvustus: Kamajahu koostises on segu jämejahvatatud ja pruunistatud teraviljadest ja kaunviljast. Teravilju esindavad rukis (30%), nisu (30%) ja oder. Kaunviljadest kuulub kama koostisse jahvatatud hernes (20%). Tera- ja kaunviljade sisaldus annab organismile
peaksime panema neid kultuure, mis viivad mullast võimalikult vähe neid elemente ära. Nõudlus mullastiku suhtes: söödajuurvili > suvinisu > talinisu > põlduba > tritikale (teravili; nisu (emastaim) ja rukki (isastaim) hübriid; nisu on hea kvaliteediga ja rukis on hästi taluv, eeskätt on läbi läinud söödateraviljana. On asendanud näiteks Poolas ja Hiinas palju rukki kasvupinda) > raps > kaer > mais > kartul > suvioder > talirukis 2) kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite suhtes kõige vastuvõtlikum on nisu; vähem vastuvõtlik haigestumisele on oder, st odra pritsimine fungitsiididega annab vähem tulemusi. Seega külvikorras peaks nisu eest olema mitte teravili kuna nisu haigestub kergemini. Nisu järgi võib külvikorras panna otra kuna oder on haigustele vähem vastuvõtlikum. Rukis ja kaer haigestuvad samuti vähem
Siia kuuluvad kõik teraviljad (v. a. talirukis), jmt; 3) iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid, nagu lina, hernes, päevalill, punane ja roosa ristik ning kõik peediliigid, raps, rüps, kaalikas, kapsas ja enamik ristõielisi. Negatiivse järelmõju oluliseks vähendamiseks ei tohi kultuure samal kohal kasvatada enne 3...6 aastat. Lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat. Enesetaluvus reastatuna Talirukis< mais< kartul< suvioder< talioder< kaer< nisu< suhkrupeet< põlduba< ristik, lutsern< raps< hernes< päevalill< lina Kultuuride väärtus eelviljana on külvikordade koostamisel eriti oluline, sest sellest sõltub ka kultuuride otsene ja kaudne mõju järelkultuuridele. Vastavalt sellele jagunevad kultuurid kolme põhirühma. 1.Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse
annaabi.ee 
