Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodandust ja üle poole ekspordi väärtusest. Austraalias on huvitav fauna. Sellelaadset ei leidu mujal maailmas. Selliseid loomad
ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne- Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000, kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse
Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Taimestik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku
põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. 4. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia 5.
Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. RAHVASTIK Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest
põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. [1] 5. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600
mitmed linnriigid. 2.2 Kliima Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Indiat mõjutavad mussoonid, mistõttu aasta jaguneb kliima poolest selgelt kaheks osaks. Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg. Ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.
läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C
Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus- Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliimavalitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosasPerthi ümbruses. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000),Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000)
Seal paikneb ka Nepali ja ühtlasi kogu maailma kõige kõrgem mägi Mount Everest (Dzomolungma) 8850 m üle merepinna. Kümnest maailma kõrgeimast Mäetipust kaheksa asub Nepalis. Himaalaja mäestikust lõunasse India piiri lähedale jäävad tasandikud ja Gangese madalik, kõige madalam koht on Kanchan Kalan 70m üle merepinna. Kliima on varieeruv: külmad suved ja karmid talved põhjaosas (kõrgmäestikukliima)kuni subtroopilised suved ja pehmed talved lõunaosas, tihti esineb ka põuda. Suvemussoonide ajal esineb tihti äike, üleujutused, maalihked, mis põhjustavad näljahäda. Veestik on tihe, jõed saavad alguse mäestikest ja suubuvad India ookeani. Suuremad jõed on Gangese lisajõed. Nepal on maailma vaesemaid riike. Inimesed tegelevad põhiliselt turismindusega, alpinistide ja mägimatkajate teenendamisega ning karjakasvatusega. Peamised eksportkaubad on vaibad, rõivad, nahktooted, dzuuditooted, teravili. MAJANDUS
linnriigid. 3.2. Kliima Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Indiat mõjutavad mussoonid, mistõttu aasta jaguneb kliima poolest selgelt kaheks osaks. Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg. Ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.
Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Loodusvaradeks on boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, uraan, nikkel, vilfram, mineraalliiv, plii, tsink, teemant, naturaalne gaas, petrooleum e. nafta. Loodus ohtudeks on metsapõlengud, tõsine põud ja keeristormid piki rannikuid. 5 Rahvastik Selles riigis elab 20 264 082 inimest. See on suur riik. 6
Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.(2) Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel 4 nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.(1) Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi.
Veelahkmeahelik Austraalia Alpide ja Sinimägedega (Kosciuszko 2228 m) asub mandri idarannikul; lääneplatoo madalate ahelike ja suurte kõrbetega (Suur Liivakõrb, Suur Viktoria kõrb ja Gibsoni kõrb); keskmadalik sisemaal Carpentaria lahest Adeleide'i linnani suurte kuivade nõgudega (veerikkad on vaid Murray jõgi ja Eyre'i järv). Austraalia sisemaal ning lääneja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Põhjaosas (Darwin) on kogu aeg palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Idaja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ning edelaosas Perthi ümbruses on mõõdukas kliima seal elab ka enamik inimesi. Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Turism annab ligi 10% riigi sissetulekust. Turistid tulevad peamiselt lähematest regioonidest: Jaapanist 24%, Aasiast (va Jaapan) 19%, UusMeremaalt 17%, ÜK ja Iirimaalt 11%, USAst 10%, mujalt 19% .
annaabi.ee 
