kosmilise prügi koristamisega. Majandus: Selleks ajaks on majanduskriis läbi, aga silme ees virvendab juba uus. Vahepeal on Eesti jõudsalt arenenud tööstus- ja infotehnoloogia valdkondades. Luuakse majandussidemeid Hiina, Jaapani, USA ja teiste mõjuvõimsate riikidega. 2012. aastal võetakse kasutusele euro. Tänu Euroopa Liidu toetustele on põllumajandus jõudsalt arenenud ja maarahvas ei suregi välja. Sport: Gerd Kanter võidab 2012 Londonis kulla. Suusatajatel on kehv seis. Eesti jalgpalli koondis tõuseb Fifa edetabelis 60-ndaks. Eesti võrkpallikoondis jääb EMil 3-ndaks. Eesti korvpalli koondis jõuab EMi finaalturniirile. Mikk Pahapill saab olümpialt kulla. Eesti rallisõitja jälle MMil ja esimene eestlane Kevin Korjus F1 sarjas. Loodus: Üleujutused ja tormid on sagedased. Talved on lumerohked. Suurt osa Eestist katab ikkagi mets. Peipsi ja Soome laht saavad üheks. Valitsus: Täpselt samasugne süsteem nagu praegu USAs on. Rahutused:
Kuna rasvu kasutada ei saa ning süsivesikute varud pole eriti suured, siis väsid sellise koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See tähendab seda, et nende enesetunne 160 löögise pulsi juures on sarnane tavaliste inimeste enesetundele 125 löögise pulsi juures. Millest see erinevus? Suusatajate hapnikutarbivus on lihtsalt nii palju võimsam, et nende pulss võib olla juba üpris kõrgel ning energiatootmine on endiselt aeroobne - kuna kehas pole hapnikuvõlga. Aeroobse treeninguga saab igaüks oma anaeroobset läve kergitada.
Spordiarstid soovitavad sageli murdmaasuusatamist ravina neile, kes on joostes või jalgrattaga sõites end vigastanud. Suusatamine on üks väheseid tegevusi, mille käigus inimene rakendab peaaegu kõiki oma põhilisi lihasgruppe, nii et seda sporti harrastades võib saada põhjaliku treeningu. See avaldab väga head mõju südame ja kopsude tööle ning tavaliselt on aktiivsetel suusatajatel vererõhk ja pulss madalamad kui kehaliselt mitteaktiivsetel inimestel. Seepärast peetakse murdmaasuusatajaid maailma ühtedeks parima vormiga sportlasteks. Lisaks sobib murdmaasuusatamine oma väikese vigastuste riski ja sujuvate dünaamiliste liigutuste tõttu ideaalselt ka vanematele inimestele. Mõningates Põhja-Euroopa maades on üsna tavaline vaatepilt näha eakaid väljas suusatamas. Kokkuvõte
dopingu(?) juhtumiga. Isegi ühes maailma populaarseimas netiportaalis facebook avaldati meie endisele tippsuusatajale ning kahekordsele olümpiavõitjale toetust juhtkirjaga ,,Usume Andrus Veerpalu". Veerpalu andis 2011 aasta jaanuaris positiivseks osutunud dopinguproovi, milles osutus kasvuhormooni tase veres lubatust suuremaks. Veerpalu meeskond on küll tõestanud, et mehel on ülivõimas treeningujärgne kasvuhormooni tase (kui teistel suusatajatel tõstab treeningjärgne kasvuhormooni tase umbes kümnekordseks, siis Veerpalul lausa sajakordseks), kuid sellest süüdistuse tagasilükkamiseks ei piisa. Tavatingimustes langeb sportlaste treeningjärgne kasvuhormooni tase 2 korda iga 20 minutiga, kuid antud juhul viibis Veerpalu pärast rasket treeningut alpimajas, mille tingimustes tase peaks hoopis tõusma. Kuid ka sellest ei piisa sportlase süütuse tõestamiseks. Samuti paneb proovide tulemused kahtluse
Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsusest ( aitavad luutihedust välja kujundada ja takistavad luude enneaegset hõrenemist. uuringutel oli hõredemate luude üheks põhjusest oli kehaehitus. Peene skeletiga olid hõredama, sportimine mõjutas positiivselt ja tihedama luud olid silmapaistvalt tihedamad kui teistel. Suusatajatel nt olid hea tihedusega luud. Niiet sport mõjutab hästi. Ühel oli kõik ok aga luud hõredad aga siis tuli välja et oli aastaid kasutanaud glükortikoide sisaldavaid ravimeid Luude tihedust vähendavad ka kindlad ravimid. Näiteks pretisoloon, kortisool( sisaldavad glükortikoide) Luud on kaetud luuümbrisega. Luu paksenemine tekibki luuümbrisega. Sinna kasvavad siisse veresooned ja närvid ja siis nad varustavad sellega luukudet Kavuhormooni produktsioon on öösel suurem
annab. Kuna rasvu kasutada ei saa ning süsivesikute varud pole eriti suured, siis väsid sellise koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See tähendab seda, et nende enesetunne 160 löögise pulsi juures on sarnane tavaliste inimeste enesetundele 125 löögise pulsi juures. Millest see erinevus? Suusatajate hapnikutarbivus on lihtsalt nii palju võimsam, et nende pulss võib olla juba üpris kõrgel ning energiatootmine on endiselt aeroobne - kuna kehas pole hapnikuvõlga. Aeroobse treeninguga saab igaüks oma anaeroobset läve kergitada.
Vähit vastu võtta ka vokaalansambel Noorkuu, kes oli endale selleks õhtuks appi kutsunud Uku Suviste. Õhtut juhtis Mart Mardisalu. Smigun-Vähi saabus Vancouveri olümpiamängudelt neljapäeval, 4. märtsil kell 00.20. Pidulik vastuvõtt toimus lennujaama vanas reisiterminalis. 11 Kokkuvõte Kokkuvõtteks saab öelda, et Kristiina näitas Eestit väga heas valguses ning tõi Eestile suure au. Terve Eesti oli selle üle uhke, et Kristiina hõbeda sai. Teistel suusatajatel oleks ka võinud paremini minna, ning oleks võinud olla veel mõni medal. Vancouveri olümpia suusatamise osa võib pidada eestlaste jaoks hästi õnnestunuks. (Karikatuur medalile, mida ei tulnud) 12 Kasutatud kirjandus Ajaleht Postimees 13
«Kõik küsisid, miks ma lapsi nii vähe treenin,» mäletab Toim. «Ütlesin, et las lapsed puhkavad ka.» Noist teistest, kes hirmus palju treenisid, pole Toim juba ammu enam midagi kuulnud. Kuigi noor Veerpalu ei paistnud teab mis andekas, jäi ta treenerile silma töökuse ja sihikindlusega. Ta tegi vaikselt, aga täpselt kõike, mida Toim ette kirjutas. Kui laagris saabus öörahu, läks korralikult magama ega ajanud tüdrukuid taga. «Tal oli tahtmist rohkem kui teistel parematel suusatajatel,» kinnitab Toim. Ent mille nimel ta pingutab, sellest Veerpalu kõvasti ei rääkinud. Noorteklassis murdis ta Eestis pidevalt esikuuikusse, kuid üleliidulisel areenil tuli rahulduda kohtadega 30 piirimail. «Eesti sportlastel oli võimatu pääseda liidu koondisse,» väidab Toim. «Selleks pidid olema vähemalt neli korda kõvem kui venelane või ukrainlane.» Nüüdseks on Veerpalu tõestanud, et ta on kõvem kui ükski ukrainlane või venelane.
Parasümpaatilisel NS-l vähem toimeid, kui sümpaatilisel. Veresooned ei saa parasümpaatilist toimet. Ometigi parasümpaatlikkus erutuses naha ja siseelundite veresooned laienevad. skeletilihaste ja aju veresooned ahenevad trenni ja võistlema ei tohi täiskõhuga minna. Aju ja skeletilihased saavad vähem verd. Ajutegevus täis kõhuga pole ka eriti hea. Parasümpaatiline NS ei innerveeri veresooni, sest sümpaatiline on ülekaalus ja seega parasümpaatiline allasurutud. Suusatajatel, jooksjatel, sõudjatel domineerib puhkeolukorras PARASÜMPAATILINE NS!!!
5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet · Kõige olulisem on hapnikutarbimise võime (VO2 max) suurenemine (kõrgemad VO2 näitajad suusatajatel ja sõudjatel: · Muutused hingamissüsteemis, südame ja vereringesüsteemi lihases · Glükogeeni ja triglütseriidide varude suurenemine skeletilihases · Rasvhapete oksüdeerimise potentsiaali suurenemine skeletilihases Muutused lihases. · Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine · Mitokonrdiaalse valgu hulga suurenemine · Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse (hulga)suurenemine (rasvhapete mitokondritesse transportimises osalevad -,
Treeningu tulemusena organismis tekkivad biokeemilised muutused 1. Geneetilised eeldused ja treening sportlikku saavutusvõimet määravate faktoritena: Valkude struktuuri päritakse vanematelt ja see on individuaalne. 2. Vastupidavustreeningu mõjul organismis tekkivad biokeemilised nihked: 1) Üks tähelepanuväärsemaid nähtusi on VO2 max suurenemine; 2) Kõrgemaid VO2 max näitajad on fikseeritud suusatajatel ja sõudjatel: ca 7,5 l · minˉ¹ ehk ca 90 ml · kgˉ¹ · minˉ¹; 3) Südamelihase hüpertroofia; 4) Hemoglobiini üldhulga suurenemine; 5) Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse tõus skeletilihases; 6) Kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihases; 7) Glükogeeni ja triglütseriidide varude suurenemine skeletilihases; 8) Müoglobiini sisalduse suurenemine skeletilihases; 9) Rasvhapete oksüdeerimise potentsiaali suurenemine skeletilihases. 3
Refleksi füsioloogiline olulisus seisneb selles, et ta piirab hingamisliigutuste amplituudi. Selliselt on tagatud kaitse ülevenituse vastu ja optimaalse hingamissügavuse valimine hetkeolukorras. Irritantretseptoritele (kiirelt adapteeruvatele mehanosensoritele) on omane erutuslaine teke kopsukoe venituse alguses. Kopsude irritantretseptorid reageerivad ärritajatele nagu tolm, antigeenid ja põletikumediaatorid, suits ja külm õhk (bronhiospasmi teke suusatajatel), nad on, nagu mainitud, kiiresti adapteeruvad. Ülemiste hingamisteede irritantretseptorid reageerivad mehaanilisele ja keemilisele ärritusele, kusjuures erinevus kopsus olevaist retseptoreist on see, et nende ärritus kutsub esile kaitserefleksi - köha. Irritantretseptorid põhjustavad ka ohke - kopsuruumala säilitamine. Jukstakapillaarsed retseptorid ("J" esindab sõna juksta e. kõrval) asuvad alveoolide seintes kapillaaride lähedal,
annaabi.ee 
