tagumine lihtsamm Vertikaalmoment – väike intervall eesmise ja tagumise lihtsammu vahel 3) Kaksiksamm – ühe jala üksiksammuga kaasneb teise jala üksiksamm Alajäsemete lihaste töö iseloomustus kõnni eri faasides: 1)Toetusjala eesmine samm: jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased (Kontsentriline töö hüppeliigese sirutamisel: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja), et fiktseerida hüppeliigest, seejärgel lõtvuvad, et pehmendada maandumist labajalal; reie-nelipealihas kontraheerub teostatamaks sääre sirutust põlveliigesest. 2)Toetusjala vertikaalasend: kogu keha raskus on suunatud jalale. Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi, staatiline töö (niude-nimmelihas, suur, väike ja keskmine tuharalihas, lai sidekirmepingutaja, pirnlihas, kolmepeane pööraja). 3)Toetusjala tagumine samm: keha raskus kantakse üle pöia eesosale
PEALMINE SÄÄRE OSA): KANNA PAINUTAJA/TÕSTJA Lest-sääremarjalihas- algab sääreluu tagumisel-ülemisel pinnal paiknevalt joonelt ja pindluu pealt Kaksik-sääremarjalihas- algab kahe peaga: a) reieluu mediaalselt põndapealiselt, b) reieluu lateraalselt põndapealiselt NB! Moodustavad kannakõõluse, mis kinnitub kandluu köbrule - Eesmine pind- eesküljelihased: sirutajad (varvaste sirutamine) 1. Pikk suurvarbasirutaja- algab pindluult ja kinnitub suurvarba selgmisele pinnale. SIRUTAB SUURVARVAST 2. Pikk varvastesirutaja- algab pindluu pealt ja kinnitub 2-5 varbale. SIRUTAB VARBAID 3. Eesmine sääreluulihas- algab sääreluu lateraalselt pinnalt ja kinnitub 1.talbluu ja 1.pöialuu taldmisele pinnale (tõstab pöida ja kui jalg fikseeritud viib säärt ette). 4. Pikk pindluulihas- algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmisele 1.talbluu ja 1
Reieluu tagapinnalt Sääre lihased Eesmine osa- 3 lihast Eesmine Sääreluu lateraalselt 1.talbluule Sirutab pöida sääreluulihas pinnalt 1.pöialuule Pikk Pindluu mediaalselt Suurvarba Sirutab suurt varvast suurvarbasirutaja pinnalt selgmisele pinnale Sääreluu lateraalselt Pikk varvastesirutaja 2.-5. varbale Sirutab pöida põndalt Külgmine osa- 2 lihast 1.talbluule Pikk pindluulihas Pindluu pealt 1.pöialuule Tõsta jala lateraalset
abduktsioon - tuharalihased (suur, keskmine, väike), pirnlihas aduktsioon - kammlihas, lähendajad (suur, pikk, lühike) põlv-- painutus - rätseplihas, poolkõõlus-, poolkilelihas, reie kakspealihas sirutus - reie nelipealihas hüp-- painutus (plantaarfleksioon) - sääre kolmpealihas, tallalihas sirutus (dorsaalfleksioon) - eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja varb-- painutus - varvastepainutaja (lühike ja pikk), vihmausslihased sirutus - varvastesirutaja (lühike ja pikk), suurvarbasirutaja (lühike ja pikk) rinnaku-rangluu-nibujätkelihas - A: rinnakult, rangluult; K: oimu-, kuklaluule suur tagumine pea sirglihas - A: aksise ogajätkelt (C2), K: kuklaluule pea rihmlihas - A: C3-T3 ogajätkelt, K: oimu-, kuklaluule kõhu sirglihas - A: 5.-7. roidekõhrelt ja rinnaku mõõkjätkelt, K: häbemeluule
mediaalselt põndapealiselt; · Lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt EESMINE RÜHM (3) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Pikk suurvarbasirutaja Pindluu mediaalselt pinnalt Suurvarba selgmisele pinnale Töstab päkka ja langetab kanda, sirutab suurt varvast. Pindluu pealt ja sääreluu Jala piirkonnas jaguneb 4 Töstab päkka ja langetab kanda, Pikk varvastesirutaja lateraalselt põndalt kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. sirutab 2.-5.varvast.
sääremarja-kolmpealihas reieluu, pindluu Achilleuse kõõluse painutab jalga (varvaste tõusmisel); painutab m. triceps surae varal kandluuköbrule säärt tagumine säärelihas sääreluudevahekile lodiluu painutab jalga ja pöörab seda väljapoole Jalaselg: lühike varvastesirjutaja, lühike suurvarbasirutaja. Jalatald: (1)suurvarba lihased (keskmine rühm) - suurvarba- eemaldaja, lühike suurvarbapainutaja, suurvarbalähendaja; (2)väikevarba lihased (külgmine rühm) - väikevarbaeemaldaja, lühike väikevarbapainutaja, väikevarbavastastaja; (3)keskne rühm - lühike varvastepainutaja, tallaruutlihas, vihmausslihased, luudevahelised lihased. lahkliha perineum
Liikuvus piiratud. keraliiges. • Varbalülide-vaheliigesed – plokkliigesed. Toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus, sirutus). 22. Hüppeliigesed, liikuvus, hüppeliigesele toimivad lihased, innervatsioon Hüppeliigesed: jalaliiges koosneb ülemisest ja alumisest hüppeliigesest. • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges Liikumine: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine + vähene külgliikumine. Ülemisele hüppeliigesele toimivad lihased • pikk suurvarbasirutaja • pikk varvastesirutaja • eesmine sääreluulihas • tagumine sääreluulihas • pikk suurvarbapainutaja 4 • pikk varvastepainutaja • Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb 2 liigesest: Liikumine: kuna need kaks liigest moodustavad ühtse liigese, siis on võimalik pöia sisemise ja välimise serva tõstmine. Alumisele hüppeliigesele toimivad lihased • tagumine sääreluulihas • pikk suurvarbapainutaja
Lihased ja innervatsioon: Ülemine hüppeliiges Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba-sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv 2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba-painutaja =ristluupõimiku sääreluunärv Alumine hüppeliiges Sagitaaltelg: 1) Lähendamine – tagumine sääreluulihas = sääreluunärv; eesmine sääreluulihas = süva pindluunärv 2) Eemaldamine – pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja= süva pindluunärv 24. Jala toetuspunktid seismisel 4 toetuspunkti- Kandluu köber, 1., 4., 5. pöialuu pead -jalavõlvid: Pikivõlv - Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kannaköbrul. Ristivõlv – kanna ja pöia kokkupuute piirkonnas kõige suurem kumerus 25. Kolju luudevahelised ühendused Koljuluude vahel on liidused – õmblused Alalõualiiges ainus liikuv liiges. 26. Alalõualuuliiges, liikumisvõimalused
pöialuu põhimik proneerib, lihas külgmist serva tugevdab pöiavõlvi Jala lihased Lühike varvaste sirutaja Lühike suurvarbasirutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. extensor Asub varbalülidel Sirutab m. extensor Sirutajahoide Suurvarba Sirutab digitorum jalaseljal, varbaid hallucis side lülid suurvarvast
ETTEVALMISTAVAS FAASIS Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette. Kerele toimib lülisambasirgestaja. Puusaliigest painutavad: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, sirglihas, keskmise ja väikse tuharalihase eesmine rühm ja rätsepalihas. Põlveliigest painutavad: reielihaste tagumine rühm, rätsepalihas ja sääremarja kolmpealihas. Ülemise hüppeliigese sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk suurvarbasirutaja ja pikk varvastesirutaja. 62.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT SALTO TAHA ERINEVATES FAASIDES1.ETTEVALMISTAV FAAS:Poolkükk sarnane paigalt kaugushüppe positsioonile. Eelnev väljavenitus soodustab 2.faasi kontraktsiooni. Tugev deformatsioon suurendab elastsusjõudu. Faasi algul raskusjõule allajääv töö. Faasi lõpus tasakaalustav lihastöö.2.TÕUGE PINNASELT:Tõukfaas hüppe-ja pöialiigesest taldmine painutus
Joonis 6. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpatsioon. Õndlaarter (a. poplitea) palpeeritakse sügaval põlveõndlas reieluu distaalse otsa vastas, kui patsient lamab selili, jalg põlvest kergelt painutatud. Palpeerimiseks on küllaldase kompimisjõu saavutamiseks tarvis 2.- 4. sõrme ja käed asetatakse põlvepiirkonna ümber. Joonis 7. Põlve õndlaarter (a. poplitea) palpatsioon. Jalaseljaarter (a. dorsalis pedis) palpeeritakse jalalaba selgmise pinna keskel pika suurvarbasirutaja kõõluse lateraalsel küljel. 12 Joonis 8. Jalaseljaarteri (a. dorsalis pedis) palpatsioon. Tagumine säärearter (a. tibialis posterior) palpeeritakse sääreluu mediaalsest päksist veidi distaalsemal ja tagapool. (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Shelswell & Bentley 2007.) Joonis 9. Tagumise säärearteri (a. tibialis posterior) palpatsioon. Pulsi hindamiseks vajalikud vahendid
LEST-SÄÄREMARJALIHAS Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt KAKSIK-SÄÄREMARJALIHAS Algab: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõluse achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaluukõbrule 37 EESMINE RÜHM PIKK SUURVARBASIRUTAJA Algab: pindluu mediaalselt pinnalt Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda PIKK VARVASTESIRUTAJA Algab: pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale. Funkts: sirutab 2.-5. varvast, tõstab päkka ja langetab kanda EESMINE SÄÄRELUULIHAS Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale
LEST-SÄÄREMARJALIHAS Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt KAKSIK-SÄÄREMARJALIHAS Algab: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõluse – achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaluukõbrule EESMINE RÜHM 37 PIKK SUURVARBASIRUTAJA Algab: pindluu mediaalselt pinnalt Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda PIKK VARVASTESIRUTAJA Algab: pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale. Funkts: sirutab 2.-5. varvast, tõstab päkka ja langetab kanda EESMINE SÄÄRELUULIHAS Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale
LEST-SÄÄREMARJALIHAS Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt KAKSIK-SÄÄREMARJALIHAS Algab: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõluse achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaluukõbrule 37 EESMINE RÜHM PIKK SUURVARBASIRUTAJA Algab: pindluu mediaalselt pinnalt Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda PIKK VARVASTESIRUTAJA Algab: pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale. Funkts: sirutab 2.-5. varvast, tõstab päkka ja langetab kanda EESMINE SÄÄRELUULIHAS Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale
annaabi.ee 
