Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas. ,,Kolme katku vahel"(I-IV, 1970-1980) peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo). Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja perioodil. Peategelane on Balthasar Russow- ,,Liivimaa kroonika" kirjutaja. Tüüpiline Krossi kangelane: madalast seisusest pärit, auahne edasipürgija -peab ka lahendama omaenese kuuluvuse probleemi. Ta on taiplik, teadmistejanuline, puutub lapsest saadik kokku kõrgema seltskonnaga (seal on ta tegelikult ettur ja selle tunnetamine viib ta hingelisse kriisi).
Leidub ka luuletusi, kus stroofides on värsiridade arv erinev: (lk 12) - teises stroofis 7 värsirida, kolmandas stroofis 3 värsirida. Teema 1) Lk 9 – Luuletaja räägib, kuidas on elu maal, et ka tema peaks või tahaks seal hetkel olla, kuid ta on linnas. Seal tunneb ta tühjust – ta nagu ei kuuluks sinna. 2) Lk 50 – Luuletaja meenutab oma kooli, mis asus Kose-Lükatil. Veel mainib ta seda, et sellest suurromaani pole mõtet kirjutada, küll aga luuletust. 3) Lk 23 – Luuletaja mõtleb seda, et kui me alles oleme noored, siis me ei märka kuidas aeg lendab, seni, kuni hetkeni, mil saame aru, et oleme vanaks elanud. 4) Lk 30 – Luuletaja ülistab selles luuletuses loodust. Ta räägib kui lähedane ja tähtis on tema jaoks loodus. 5) Lk 16 (1) – Luuletaja kirjutab siin surmast – see tuleb, aga me ei tea millal, samuti
ei millestki, hiljem nimetas, et Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa olid olnud tema jaoks täielik põrgu. Ta ei armastanud neid inimesi, kelle keskel elas, selle pärast, et nad ei olnud venelased. Pagulusaastatel kirjutab ta oma kõige kuulsamad teosed ,,Kuritöö ja karistus", ,,Idioot", ,,Sortsid" ja ,,Mängur". Dostojevski naaseb venemaale 52 aastaselt ja jällegi avaldab ta teose, mis teeb ta päevapealt kuulsaks ,,Kirjaniku päevik" ja lõpetab oma testamendi suurromaani ,,Vennad Karamazovid". Ta saab selle au osaliseks, et tal lubatakse esineda kõnega Puskini 100 sünniaastapäeval. Pani kõik heldima. Oma peokõnes kuulutas ta oma kõiklunastuse misiooni, kuid sekkub jumal ja võtab Dostojevski enda juurde, 10. veebruaril 1881. sead ühtsust, mida ta peokõnes kuulutas sai teoks matuse ronkkäigus. Tema sarga järel astusid noored vürstid, toretsevad papid, töölised, üliõpilased, ohvitserid, lakeid ja kerjused. III
„Väljadelt ja väljakutelt“ jt. Luulutustele on omane hea loodusetaju ja elu vastuolude üle mõtisklemine. Osa luuletustest kirjutatud mulgi keeles. Proosateostes kujutab tihti inimesi ürgses looduses: taigas, kõrbes, ookeanil (romaanid „Leiud kajast“, „Karu süda“ jt.) Filmile „Karu süda“ on Nikolai Baturin kirjutanud stsenaariumi. Tema rikkalikus loomingus on ka näidendeid ja kriminaalromaane. Romaan „Sõnajalg kivis“ Romaan ilmus 2006.a. Võib pidada tema suurromaani „Kentaur“ jätkuks. Peategelane on kaptenkomander Nikolas Batrian, kelle mitu sugupõlve esivanemaid olid olnud meremehed. Batrian unistas juba noorelt teenimisest sõjalaeval ja 16-aastaselt õnnestus tal saada laevapoisiks allveelaevahävitajale, võltsides oma vanuseks 18 aastat. Tema iseloomustamiseks ütleb autor, et Batrian polnud vandeandja vaid vandetäitja. Teised tegelased: * Mereväeakadeemias õppimise ajal sai Batrian endale sõbra, kelle nimi oli Velagio Malevin.
Teoses kesksele kohale paigutuv ajaloosündmus-Napoleoni lüüasaamine- sümboliseerib müstilise vene hinge võitu maailmavalitsemise plaane haudunud võõrvõimu üle, kusjuures Tolstoi veendumusel pääseb lõppkokkuvõttes alati võidule ajaloo tahe, üldine vaim. Realistina toob Tolstoi lugejani sõja tragöödia. Tema arvates oli sõda kõige hullem kuritegu. Temas sai paadunud veendunud patsifist, kes taunis mis tahes vägivalda. Pärast suurromaani hakkas Tolstoi kavandama teost oma kaasajast. ,,Anna Karenina" otsib vastust küsimusele, milles seisneb inimese hüve ja milles kurjus, mis on inimese elu mõte, missugused on sellest lähtuvalt ta kohustused ja õigused. Teoses kujutatakse ülimat enesearmastust ja egoismi ning samas piirideta kirge ja andumust. Teos on mitmeti vastandlik ,, Sõjale ja rahule". Anna armastuse egoismi esiletoomine seostub otseselt Tolstoi isiklike vaadetega. 1870.aastate lõpul tabas Tolstoid vaimne kriis
öelda, et (mõistuse) tõde samastub surmaga, elu aga on üksnes hullus, näivus, illusioon. Ent nii nagu Calderóni kangelane Segismundo teeb oma lõpliku valiku - olgu elu unenägu või tõelus - eetilise tõe nimel, nii ka "Don Quijote" finaal tühistab unenäo/tõeluse dilemma. See on hingelt ilusa inimese surm, mis sisendab pühimaid tundeid. See on surm, mis kinnitab elu tähendust. Kui Cervantes oma suurromaani 2. osa pühenduses kirjutab, et Hiina keiser ise palub tungivalt endale saata "Don Quijotet", tahtvat hispaania keele kooli asutada ja Cervantese sinna juhatajaks kutsuda, siis on see muidugi autori nali, üks tema irooniaid vastusena Avellaneda vale"Don Quijotele". Ent naljas on ka tõde, sest "Don Quijote" hakkas tõepoolest maailma vallutama kohe pärast tema 1. osa ilmumist, jõudes autori surma järel peagi kõigi Euroopa suuremate rahvaste keelde ja kujutlusse
ratsionaalne analüüs öelda, et (mõistuse) tõde samastub surmaga, elu aga on üksnes hullus, näivus, illusioon. Ent nii nagu Calderóni kangelane Segismundo teeb oma lõpliku valiku - olgu elu unenägu või tõelus - eetilise tõe nimel, nii ka "Don Quijote" finaal tühistab unenäo/tõeluse dilemma. See on hingelt ilusa inimese surm, mis sisendab pühimaid tundeid. See on surm, mis kinnitab elu tähendust. Kui Cervantes oma suurromaani 2. osa pühenduses kirjutab, et Hiina keiser ise palub tungivalt endale saata "Don Quijotet", tahtvat hispaania keele kooli asutada ja Cervantese sinna juhatajaks kutsuda, siis on see muidugi autori nali, üks tema irooniaid vastusena Avellaneda vale"Don Quijotele". Ent naljas on ka tõde, sest "Don Quijote" hakkas tõepoolest maailma vallutama kohe pärast tema 1. osa ilmumist, jõudes autori surma järel peagi kõigi Euroopa suuremate rahvaste keelde ja kujutlusse. Järgnevate
„See on teaterlikemaid lavastusi meie näitekunsti arenguloos, ühtaegu sügavamaid Tammsaare tõlgendusi,” tõdes Karin Kask, rõhutades lavateose paljuplaanilisust ja sümfoonilisust (Kask, Tormis 1980: 318); eriti mõjusana on meenutatud lavastuse apokalüptilist finaali, milles Põrgupõhja Jürka jäi lavale „koos igavesti tiirleva hangunud planeediga” (Allik 1977: 37). Paar aastat hiljem üllatas Tooming 38 Tammsaare suurromaani erinevaid köiteid hõlmanud ning ootamatuid aegruumilisi ja tegelassuhteid põiminud „Tõe ja õiguse” lavakompositsiooniga (1978), mh. Andrese ja Pearu seniseid stereotüüpe murdva tegelaskujutusega. Lavastaja 1970ndate teise poole nn. kuldaega kuulus veel „Polonees 1945” (1976, poola kirjaniku Jerzy Andrzejewski romaani „Tuhk ja teemant” põhjal), mis näitas inimese kaitsetust poliitiliste mängude keerises. Jaan
E. Annuse 3 ja T. Hennoste mikrovaidlus kaanoni teemadel. Olulisemad muudatused kaanoni käsitlemisel toimuvad postmodernismi ajastul, kui areneb välja sotsiaalse, ideoloogilise kaanoni mõiste. Postmodernistlik kaanon näib ratsionaalsena kui teadlike valikute tulemus. Tänapäeval on kirjandus muutunud kaubaks. Pisikirjandus. Uued autorid astuvad eemale kaanonist ja otsivad eelkäijaid kaanoni servadelt. Poliitiline angazeeritus väheneb. Praegune situatsioon on modernistlik. Puuduvad suurromaani viljelejad. Modernismi kirjandus on eelkõige proosa. 18. Kirjandus ja tõlge Anthony Pym Translation and Text Transfer 1992. Kui uurida vaid sihtkultuuri, jääb tähelepanuta lähtekultuur. Koloniaalne reziim 1870-1914 · Tsivilisatsiooni arenguteede hargnemine · Kaugusel valitsemise põhimõte · Võõraste maade vallutamine · Võimude tasakaalu põhimõte · Neomerkantilism · Mittesekkumine (maailma ärajagamine)
Nikas varasemas elus surnud lõvide ees. Sassis lõvilakk on maailma kurjuse kandja, Nikas on lõvilakkade kammija. Siin kasutab ka suuri alustekste, neid armastab ta mujalgi, piibellik kiht Nikases kindlasti tajutav. Romaan, mis osutus menukaks või lennuka retseptsiooniga Kentaur 2003. Võiks olla filosoofiline ulmeproosa, kui ta normaalsele ulmekonvensioonile vastaks. See konventsioon on ülemängitud. Pigem targem rääkida filosoofilis-allegoorilis suurromaani staatusest. Peategelane on Nikyas, mees, kes on kentaur, kasvab üles kahe kultuuri piiril. Maailm ,kus ta üles kasvab islami ja kristliku kultuuri piiril. Võiks ka praeguses ajas intrigeeriv olla. Maailm ei ole geograafilisele kaardile kantav. Piir on seal, kus on kõrb, see on suur kõrberomaan. Kordub see, et peategelasel on varikujud. Stiililiselt tegemist konstrueeritud keeleuuendusega, teisalt loomuliku keeletunde sulamisega
annaabi.ee 
