Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suurriigil" - 14 õppematerjali

Essee teemal-Esimene maailmasõda
1
docx

Essee teemal: Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda 20.sajandi algul olid vastuolud Euroopa kahel suurriigil. Euroopa jagunes sel hetkel kahte leeri. Saksamaa ja tema liitlased ehk siis Austria-Ungari ning Itaalia. Teisel pool leeris olid, aga Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa. Üheks ohtlikumaks pingete allikakas kujunes Balkani poolsaar, kus saidki kokku riikide erimeelsused. Kui 1914.aasta juunis tapsid Serbia salaorganisatsioonid Saravjevos Austria-Ungari troonipärija Franz Fredinandi, saigi algus suurel sõjal, sest Austria-Ungari taga seisis Saksamaa, Serbiat

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Külma sõja võitjad ja kaotajad
1
doc

Külma sõja võitjad ja kaotajad

seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal

Ajalugu → Ajalugu
265 allalaadimist
Külma sõja võitjad ja kaotajad
1
doc

Külma sõja võitjad ja kaotajad

seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Arutlus-Teise maailmasõja puhkemise põhjused
2
docx

Arutlus: Teise maailmasõja puhkemise põhjused

Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõda algas 1.septembril 1939 aastal. Saksamaa tungis Poolasse ning Hitler lootis, et lääneriigid jäävad pealtvaatajateks, kuid juba 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Poolasse sisenes ka Punaarmee, mis vallutas Poola idaosa ning lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Viimane sündmus jättis maailma valitsema kahel suurriigil: Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Osa II maailmasõja konflikte jätkus kodusõdade ja vastupanuliikumistena.Sõjas tapeti üle kümneid miljoneid inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi.Näiteks Vilniuse kriis

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
Kas II Maailmasõda oli I Maailmasõja jätk
2
odt

Kas II Maailmasõda oli I Maailmasõja jätk?

Kui I Maailmasõjas oli loodud gaasirelvastus siis arendati ka välja gaasimaskid. Siis II Maailasõjas loodi juba võimsad tangid, allveelaevad ja sõjalennukid. Sõjatehnika täiendamine toimus just kahe maailmasõja vahel ja minu arust kui suurriikide arvates oli nende tehnika piisavalt arendatud siis nad tahtsid sõjakäigus oma tehnikat katsetada. Sellest järeldan, et II Maailmasõda oli kahjuks paratamatu. Peale Saksamaa oli ka teisel suurriigil omad plaanid valmis hautud. Nõukogude Liidu esemees Stalin püüdis läbi sõja elluviia oma maailma revolutsiooni ideed. Ka selle riigi tegevustest võis näha, et vaherahu ajal valmistas riik sõjaks ette, nimelt arendati tohutu hulgal sõjatehnikat-tanke, samalajal nälgis venemaa rahvas ning paljud surid haiguste ja nälja tõttu ära. Sõjatehnika arendajaks olid alaealised ja väga paljud naised ja vanurid. Ma arvan, et venemaa rahvas oli Stalini niinimetatud orjad. Nad

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
ÜRO referaat
7
doc

ÜRO referaat

2. Liikmesorganisatsioonid võivad kirjutada ka rahvusvahelist seadust.Seda nim. Riikidevaheliseks lepinguks või Konventsiooniks. Konventsioon on ka suurema võimuga kui Deklaratsioon. ÜRO-d juhib peasekretär Ban Ki-moon, töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peakontor asub ÜRO-l New Yorgis, kus toimub siis põhiline ÜRO asjade toimetamine. ÜRO põhikirja kohaselt lasub viiel suurriigil eriline vastutus rahvusvahelise rahu eest - Venemaal, USA-l, Suurbritannial, Prantsusmaal ja Hiinal. Rahu peab tagama nende riikide üksmeel ÜRO Julgeoleku Nõukogus. Ühe suurriigi vastuhääl tähendab seal seda, et otsus jääb langetamata. Ülesanded ÜRO põhineb kokkuleppel. Seda kokkulepet nimetatakse Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Hartaks. Kõik ÜRO liikmed on selle Hartaga nõus. Harta on organisatsiooni tegevuse aluseks

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Ajalugu
3
doc

Ajalugu

1)Pariisi rahukonverents ja 1. MS lõpetamine 18. jaanuaril Pariisis. Eesmärgiks Kokkuvõte 1. MS-st ja sõja järgne maailma korraldus kindlaks määrata. Suurim hääleõigus neljal suurriigil Suurbritannial, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalial. Allkirjastati 28. Juunil 1919. Tingimused: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aldest. 2) Saksa sõjaväge vähendati 1oo ooo meheni. Pidi kaotama sõjaväekohustuse. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3)Saksamaa pidi maksma

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
Energiaressursid
7
odt

Energiaressursid

3.1 NAFTA Alustan naftaga, sest ma usun, et tegemist on ühe tähtsaima energiaallikaga. Seda kasutame valguse, soojuse jms tekitamiseks. Selge on ka see, et meil ei jätku naftat igaveseks. Hetkel on juhtivad naftat omavad riigid Saudi-Araabia, Kanada ja Iraan. Need riigid peaksid olema üpris rahul oma olukorra üle, neil on soodsad tingimused, kuna saavad müüa oma naftat teistele riikidele. Mõneti on see kindlasti ka hirmutav, et näiteks kui ühel suurriigil hakkavad naftavarud lõppema, siis võidakse ju otsustada alustada sõda mõne riigi vastu kust saaks n.ö. ,,musta kulda". On väga palju selliseid juhtumeid, kus on tahetud või ongi algatatud sõda, et saada seda fossiilkütust. Väga palju räägitakse ka sellest, et USA on ise tekitanud omale konflikti ja siis süüdistanud selles mõnda riiki ning seejärel kuulutanud välja sõja. Tõendeid muidugi ette pole

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. · Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. · Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid:

Ajalugu → Ajalugu
304 allalaadimist
Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Šveitsis, Genf linnas. Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. Kuigi eesmärk oli ära hoida I maailmasõjaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet siiski täita ei suutnud. Ülesanne: Nimetage õpiku (lk.92) abil põhjuseid, miks

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Interneti turundus
19
doc

Interneti turundus

turu nissile ja mis rahuldava teatud segmendi vajadusi. Varem või hiljem ühilduvad nii televiisor, arvuti, stereokeskus kui ka telefon üheks ainsaks seadmeks. Kui selline olukord muutub reaalsuseks, siis pole võimatu, et kaob ka ära Interneti mõiste. Uue tehnoloogia taseme saavutamisega võib kaasneda ka uus mõiste. Kuna Eesti on suuruselt väike, on tal lihtsam kaasa minna tehniliste uuendustega, kui mõnel suurriigil. Eesti Telefoni andmesideteenuste osakonnajuhataja Mait Heidelbergi sõnul on internet üha enam muutumas äritegevuse keskkonnaks ning nendel firmadel, kes ei paku toodangut internetis, on väga raske püsida konkurentsis firmadega internetist. Heidelbergi sõnul on praegu väga suured käärid soovide ja tegelikkuse vahel. "E- kaubanduses on veel lahendamata paljud juriidilised ja logistilised probleemid, mis muudavad tehingud pikaks ja keerulisteks. Enne nende probleemide lahendamist ei

Majandus → Turundus
279 allalaadimist
USA referaat
28
doc

USA referaat

Sissepääs on tasuta, parkimine see-eest on aga kallis. Loomaaed on sobivaim eelkõige lastele, pakkudes nii mõndagi harivat. USA kahes võib-olla, et isegi tähtsaimas linnas on vaadata palju asju, kuluks ilmselt kuid, enne kui jõuaks kõike huvipakkuvat näha. Tähtis on aga reis varakult ette planeerida ja varuda parajalt aega. Transport Ameerika Ühendriikidel kui maailma suurriigil on kõrgelt arenenud transpordivõrgustik. Kõigi teede pikkus ületab 6,5 miljonit kilomeetrit, raudteid on 226 427 km, lennujaamu on 15 079. Kõik need näitajad on maailmas suurimad. Lisaks on USA-l ligi 800 tuhat km toruteid ja veidi enam kui 41 tuhat km veeteid. Tähtsaimad sadamad on Los Angeles, Long Beach ja New York. Joonis 16 näitab tähtsaimaid teid USA-s. Joonis 16: USA tähtsaimad teed Kokkuvõte

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
AJALOO KONSPEKT
20
docx

AJALOO KONSPEKT

Tuglas, J. Kunder Saal, J. Koort, M. Härma, KONSPEKT: SUURRIIGID 20. SAJANDI ALGUL. I Suurriigid (8) ja nende tunnused: ANTANT (pants. Entante cordiale= kokkulepe): Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa; USA (1917. a.) KESKRIIGID= TELJERIIGID (st asusid Euroopa keskmes); Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (läks 1915. a. üle Antandi poolele) LIIDUVÄLINE: Jaapan Suurriigil peavad olema: 1) Suur territoorium= emamaa (metropol) + kolooniad Näiteks Suurbritannia kolooniate (Austraalia, India, Egiptus jne) territoorium kokku ületas Suurbritannia enda territooriumi 100 kordselt. Prantsuse kolooniad Alzeeria, Maroko jne 2) Suur rahvaarv 3) Arenenud majandus, omab kolooniaid NB! Hiina on suurriik tänapäeval, 20. Sajandi algul alles kolooniamaa KOLOONIA= territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
Ajaloo riigieksami kordamine 2010
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

28* Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. 29* Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. 30* Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. 46* Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. 47* Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid:

Ajalugu → Ajalugu
260 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun