on liigendamata ja kaunistusteta. Eesti 1920. aastate traditsionalism võib võrreldes Soome ja Rootsiga tunduda saksapärane, kuid saksa Heimatkunsti jaoks on ta liiga põhjamaiselt lihtne ja karm. 1920. aastate traditsionalism oli siiski väga loogiline sissejuhatus uue vabariigi arhitektuuri. Kuna Eesti Vabariigi tekkega olid eestlaste jaoks probleemid lahendatud, sest maareform jagas baltisaksa aadlike suurmaavalduse eesti talupoegadele, polnud enam rahvuslikul pinnal tülisid ka arhitektuuris. Arhitektuur pürgis aina paremuse poole. Aastatel 1735-1762 ehitati Põltsamaale kirik. Kiriku altariruumiks sai vana paksude müüridega torn ja külgseinte alumiseks osaks lossi laoruumi seinad. Samal ajaperioodil jõuti veel korrastada katus. Kirikutorn ehitati 1751.a. See kirik püsis üle 200 aasta kuni 1941.a. sõjasuveni, kui tulekahjus hävisid kirik ja loss.
avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid on liigendamata ja kaunistusteta. Eesti 1920. aastate traditsionalism võib võrreldes Soome ja Rootsiga tunduda saksapärane, kuid saksa Heimatkunsti jaoks on ta liiga põhjamaiselt lihtne ja karm. 1920. aastate traditsionalism oli siiski väga loogiline sissejuhatus uue vabariigi arhitektuuri. Kuna Eesti Vabariigi tekkega olid eestlaste jaoks probleemid lahendatud, sest maareform jagas baltisaksa aadlike suurmaavalduse eesti talupoegadele, polnud enam rahvuslikul pinnal tülisid ka arhitektuuris. Erinevalt sajanditagusest oli nüüd eesti ühiskond ainus tellija ja vastavalt tema mainele kujunes ka arhitektuur. 1920. aastate esimesel poolel valitses Eesti külamaastikul pilt, mis oli vähem või rohkem tormilistes arengutes välja kujunenud umbes viimase 150 aasta jooksul. Vanades talukohtades andis ilmet peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega. Maareformi käigus mõisnikelt üle
Asutava Kogu laiali ning sõjaväge kasutades suruti maha ka Asutavat Kogu toetanud meeleavaldused. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine · Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses · Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa suurmaavalduse likvideerimisega, kusjuures maad said nii jõukad kui kehviktalupojad. Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi · Venemaa koosseisu kuulunud vähemusrahvustele olid kõik bolsevikud silmakirjalikult valmis lubama enesemääramisõigust, lootes, et see teeb lõpu nende Vene- vastasusele, viib need rahvad sotsialistliku
Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks - sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks Ainsana ei õnnestunud taolist skeemi teostada Tsehhoslovakkias: ebaõnnestus vasakparteide koondamine üheks nimekirjaks, mistõttu ei saanud kommunistid ka parlamenti oma kontrolli alla
Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919.aastal. Maareform eesmärgiks oli anda suurmaavalduse likvideerimise teel maa selle tegliku harija kätte, parandades nõnda rahva elatusvõimalusi. Teine oluline majandusharu tööstus- ees seisvad ülesanded olid isegi raskemad. Veneaegsed hiiglaslikud tekstiilivabrikud, laevaehitus- ja vagunitehased, puidu- ning masinaehitusettevõtted olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule ning endisel kombel polnud neid enam võimalik tööle rakendada. Eesti pidi hakkama tööstust taastama. Loodeti idaturule ja tellimustele, mis sealt tulla
esimeheks sai Lenin. Võeti vastu maa- ja rahudekreet 3. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine · Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses · Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa suurmaavalduse likvideerimisega, kusjuures maad said nii jõukad kui kehviktalupojad. Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi · Venemaa koosseisu kuulunud vähemusrahvustele olid kõik bolsevikud silmakirjalikult valmis lubama enesemääramisõigust, lootes, et see teeb lõpu nende Vene- vastasusele, viib need rahvad
Eesmärgiks oli saavutada lääneriikide tunnustust SDVle kui iseseisvale riigile. Kuis 13. august 1961 rajasid NSV Liit ja SDV nn Berliini müüri. Suhtlemine Ida ja Lääne vahel lõpetati täielikult. 23. Kuuba kriis 1956 alustas Fidel Castro ülestõusu organiseerimist valitseva diktaatori Batista vastu (kes oli tihedalt USAga seotud). 1959. tuli Castro võimule. Koondas lühikese ajaga võimu enda kätte. Korraldas maareformi ja likvideeris suurmaavalduse. Teravnesid tema suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta. 1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilise vahekorra. Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon (mis tõestas, et sotsialistlik maailmarevolutsioon jätkub. Hrutov lubas mais 1960 Castrole, et vajadusel astuv NL
kuulunud territooriumi ja peaaegu kõik alad Vahemeremaade lääneosas. Idas peetud sõdade tulemusena kinnitas Rooma kõvasti kanna Kreekas ning Makedoonias ja nõrgestas senist vägevat Seleukiidide Süüria kuningriiki. See periood lõpeb Pergamose kuningriigi liitmisega Rooma külge. Tema põhituumaks oli orjandusliku tootmisviisi tugevnemine ning arenemine, milleks aitas kaasa orjade pidev juurdevool sõdade ajal võetud vangide hulgast. Orjandusliku tootmisviisi juurdumine tekitab suurmaavalduse kasvu Itaalias , millega kaasneb väike- ning keskmaavalduse allakäik. Rooma poliitilist korda iseloomustab senaatorliku aristokraatia nobiliteedi - ülevõim mis ainult harva põrkub vastuseisule plebeide poolt, kuid juba sellal toimuvad esimesed orjade ülestõusud, mis olid veel lühiajalised ja paiksed.(Maskin, 1962, 4) 4 1.1 Rooma riigi valitsemine ja territoriaalne laienemine Kuningriigi ajal
Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi
kultuuriühtsus kadus, antiik kui iseseisev kultuuritüüp lõppes. Lisaks rüüstasid Bütsantsi territooriume veel avaaride, slaavlast hõimud. Keisririik koosnes seejärel põhiliselt kreeka elanikkonnaga piirkondadest, Bütsants muutus järjest enam kreeka keisririigiks, kus oli võimas ortodoksne kirik. Viimane omakorda oli riigiga tihedalt seotud. 7.saj. tugevnes Bütsantsis vaba talupoegkond. Riigi ilmet ei määranud enam mitte linnad, vaid maa-piirkonnad, kus vähenes suurmaavalduse ja vähemalt esialgu ka pärisorjuse tähtsus. Sõjaväe ja talurahva seisundi tugevnemisele aitasid kaasa reformid, mille käigus asustati esialgu piirialad, hiljem ka teisi piirkondi sõdurtalupoegadega (stratiootidega), kes olid kohustatud põlvest - põlve armees teenima. Reformi eesmärgiks oli tagada: 1. stabiilne talupoegadest armee 2. stabiilne maaharimine 3. stabiilne maksude laekumine
annaabi.ee 
