FUTURISM FUTURISM Kujunes välja XX. Sajandi algul Itaalias. Algataja itaallane Filippo Tommaso Marinetti. ´´Tulevikukunst``. Manifestid. Vana kunsti hülgamine. Suurlinnaelu ülistamine. FUTURISMI TUNNUSED Futurism kui tulevikukunst. Agressiivsus. Ajastule iseloomulik. Kirjanduse toomine tänavale. Uued teemad kirjanduses. Tundeid peeti nõrkuseks. Eksperimenteeriti vormi ja sõnadega. Rahutu ja liikuv. FUTURISM EESTIS Eelkõige levis kirjandusvooluna; Levis Venemaalt; Moodsa ühiskonna tormilise arengu vaated; Albert Kiivikas; Erni Hiir. FUTURISM VENEMAAL
SAKSA KUNST Ekpressionism Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1. Eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk- rõhutatud eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid
aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid traagiline elutunnetus, atastroofi eelaimus,sünged, võikad kujundid, sõda, kirjanduse modernistlikud voolud vaesus, suurlinnaelu (ekspreesionism); (-ismid) 20.saj vanade kultuuritraditsioonide hülgamine, ekspressionism, futurism, kubism, tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, konstruktivism, dadaism, sürrealism, absurd ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne
Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega. 1874.a. eksponeeritakse C.Monet maali "Impressioon. Tõusev päike.", mille järgi saab vool omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele. (Kunst tuleb viia loodusesse loodus on tõde.) Tööd valmivad küllalt kiiresti, pintslitõmbed on lühikesed, koma-kujulised, kontuure välistavad. Lõid peamiselt vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses), kujutasid maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene, lillepilte ..GAG, Marju Liidja, 2005 Impressionistide jaoks oli oluline koht teadusel, eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitasid valgusja värviprobleemid (vari pole must, värvusetu pind, vaid värviline). Fotolik kompositsioon, poolikud kehad. Impressioniste mõjutasid W. Turner, Barbizoni koolkonna maalijad, 19. saj. jaapani gravüür.Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike Neoimpressioniste huvitasid värvi- ja valgusmulje jäädvustamise tehnilised aspektid:
standardvarustusse. Üle jalutushoovi kõrge müüri paistab Golden Gate'i sild, millel sõitvad autod saadavad saarele aeg-ajalt päikesehelke. Siinsamas, kuid ometi kättesaamatus kauguses. Millist piina võis tunda kümneks aastaks Alcatrazi määratud vang, nähes päevast päeva pulbitsevat suurlinnaelu San Francisco sadamakvartalis vaid paari kilomeetri kaugusel kaljusaarest? Endised vangid meenutavad ekskursioonilindil aastavahetusi kui kõige nukramat aega kogu saarel viibimise aja jooksul. Hämarates rõsketes kambrites pidid kinnipeetavad kuulama linna poolt puhuva tuulega saarele kanduvat dzässmuusikat ja vabade inimeste juubeldamist uusaastapeol San Francisco jahtklubis. Alcatraz ise muutus vaatamisväärsuseks juba kolmekümnendatel, kui saarel toimuvat
sujuvalt liikuv joon, dekoratiivsete elementide/kujundite lisamine, väljavenitatud kaarjas, . Maalikunst: pikaks venitatud figuurid, kujundid veniva, lookleva kontuuriga, kompositsioonis oluline dekoratiivsus. Kunstnikud: Klimt (portree, naise kolm iga, naine lehvikuga,paljaste tissidega eit, puu, kirju eit), Mucha (portreed, rikkalik taust) Impressionism (1872-1886) – Pearõhk hetke edasiandmisele. Koma-kujulised, kontuure välistavad. Loodi vabaõhumaale, maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene jne. Oluline koht teadusel (füüsika), huvitasid valgus- ja värviprobleemid, poolikud kehad. Tunnused: töö kiire valmimine, tohtis kujutamine muutuva valguse kaudu, pintslitõmbed lühikesed, värvilised varjud. Kunstnikud: Monet (tõusev päike/paadid, moonid, tulpide põld, roueni katedraal, vesiroosid), Renoir (aerutajate eine, portreed, istuv supleja), Pissarro (tänav, aed), Degas (tantsijad, hobuste võiduajamine) Postimpressionism (1890-1905) –Kasutab tumedaid toone
Kirjanduskeskset ekspressionismi iseloomustab poeetilise keele revolutsioon ja originaalne kujundiloome. Hilisekspressionism käsitas luulet pigem ideoloogilise relvana. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid. Masendava kujutluse allikad on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli. Kultusobjektid on vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Ekspressionistid kirjutasid suurlinnaelu käsitlevat luulet: linn, tänavad, majad, sõidukid on deemonlikult elustatud, tehniseeritud kaasaeg rõhub inimest, kelle mina-isik lõpuks laguneb. Ekspressionistlikele luuletajatele on omane inetuse-esteetika: surm ja enesetapumotiivid, moraalne ja intellektuaalne kriis, mõttetus, jõuetus, lootusetuse kogemus. I MS aegses ja järgses ekspressionismis väljendub süütunne toimuva pärast, tuntakse kannatajatele kaasa, kutsutakse inimesi üles end ohverdama
tahaplaanile. Aleksander Vardi (1901-1983) maalidel on esemete ja figuuride kontuurid teravad, vormid kalgid, värvid selged, kuid kuivad ja meeleolu karm ning proosaline. Adamson-Ericu (1902-1968) noorpõlvetöödele on omane karikatuursuseni arendatud iseloomustus. Ka graafik Edvard Viiralti (1898-1954) looming oli 20.ndatel osalt veristlikku ilmega. Ta kujutas 20.nadte alguses stipendaadina Dresdenis elatud suurlinnaelu pahupoolt, kuid tema fantaasiaküllane ja groteskne kujutlus ei olnud nii süngelt tõsine nagu sakslastel. Pärast 1925. aastat elas Pariisis ja sealne lõbujanuline atmosfäär soodustas suurlinnaelu kergemeelsemat kujutamist. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii tehniliselt kui sisuliselt. Oli üliviljakas kõigis teemades ja graafikatehnikates. On illustreerinud arvukalt raamatuid, pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. EDUARD WIIRALT 1898 – 1954
1993. aastaks. Dracula ehk Brani loss ei kuulunud kunagi vürst Vlad Teivastajale, kes oli aluseks kirjanik Bram Stokeri krahv Dracula tegelaskujule, kuid nimetatud vürst olevat seda siiski külastanud. Habsburgide suguvõsa valitses Rumeeniat alates 17. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõjani. Gooti stiilis Brani lossi on kasutatud ka paljude krahv Dracula filmide võttepaigana Transilvaanial on pakkuda palju enamat kui hirmuäratav Dracula Elen Mitt 14.08.2004 Kommenteeri > SUURLINNAELU: Mustlastel käib hoogne heinategu. Selles polekski midagi imelikku, kuid pilt on tehtud Bukaresti kesklinna pargis. Elen Mitt Eestlane teab Rumeeniast üldjuhul Draculat, Ceausescut ja mustlasi seda, mida üks õige rumeenlane põlgab. Jah, kuidas võikski mitte põlata meest, kes lasi 20 aasta eest lammutada ajaloolises Lõuna-Bukarestis 7000 kodu ja 26 kirikut, et suurushullus-tuses rajada 12korruseline 3100 ruumiga parlamendipalee, mis on Pentagoni järel suuruselt teine ehitis maailmas
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget
Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre’il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke. Degas’ meisterlik joonistusoskus oli Toulouse-Lautecile alati põhiliseks impulsiks, ning Degas’ga oli ühine ka see, et neid tõmbas ligi suurlinnaelu madalam pool, kabareed, teater ja tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau’l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre’i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades
Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre'il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke. Degas' meisterlik joonistusoskus oli Toulouse-Lautecile alati põhiliseks impulsiks, ning Degas'ga oli ühine ka see, et neid tõmbas ligi suurlinnaelu madalam pool, kabareed, teater ja tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau'l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre'i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku
annaabi.ee 
