Kuningas valitses kindlalt omal maal ja käsud ning seadused kehtisid kõigile võrdselt. Valitseja vastased oli võimalik kiiresti kõrvaldada, sest feodaalid allusid kuningale. Kui nende läänil tegutsesid kuningavastased, siis selleks, et senjöörile meeltmööda olla, kõrvaldati teisitimõtlejad. Sellega vähenes oht valitsejale ja feodaal sai kuningale ,,pugeda". Hiljem avaldus üks feodaalühiskonna suurimaid nõrkusi- valitseja hakkas sõltuma liialt suurfeodaalidest. Kuna senjöör oli enamuse oma maast ära läänistanud, ei jäänud talle endale enam maad, kust raha teenida. Näiteks Karolingi kuningate domeen polnud enam suurem kui võimsamate suurfeodaalide valdused .Paljud teod aga nõudsid raha ning suurfeodaalidel oli seda piisavalt. Selleks, et kuningas saaks midagi teha , oli tal vaja vasallide nõusolekut ja heakskiitu, sest kui valitseja oleks teinud vasallidele vastumeelseid otsuseid, poleks need tema ideid rahaliselt toetanud
*Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased. Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega
saj muudeti ka sõjalist süsteemi-barbariseerunud ebalojaalne palgasõjavägi muutus riigile väga kulukaks ning asendati see 4000-5000 talupojast (stratioodidest) koosnevate maakaitsevägedega, keda juhtusid asehaldurid ehk strateegid, kes omakorda valitsesid teatud piirkondades ehk teemades. Stratioodid said selle eest pärandatavat jaosmaad. 11. saj kaotas ka selline maakaitsevägi tähtsuse, kuna enamik stratioote laostus suutmata osta moodsat relvastust. Asemele asusid suurfeodaalidest koosnevad ratsaväed, mis viisid feodaalühiskonna suurenemiseni. 1054. a kirikulõhe tekkis Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisus slaavi maade ristiusustamisega. Neljandas ristisõjas vallutasid rüütlid Konstantinoopoli, kuid 1261. a suudeti taastada Bütsantsi riik. Türklased vallutasid aga Bütsantsi riigi lõplikult 29. mail 1453. aastal. Bütsantsi kultuur oli aga midagi vahepealset antiikaja ja kaasaja ning Idamaade ja Kesk-
väljapanekut. Järelikult suurfeodaalid olid inimesed kellele allusid kõik vasallid, ja vasallidele talupojad. Feodaalne hierarhia, see on feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Kõige üleval oli valitseja ja kõige alumisel olid rüütlid. Selline võimupüramiid oli selline et, ülemine oli kuningas(valitseja), Talle järgnesid suurfeodaalid mis jagunesid veel omakorda kaheks, hertsogid ja krahvid. Suurfeodaalidest allapoole jäi keskmised feodaalid ehk parunid. Ning madalaimale astmele jäid siis väikefeodaalid ehk rüütlid. Feodaalse hierarhia tõttu oli riigis tihti kodusõjad ning selle põhjusteks võis olla kuningavõimu nõrgenemine, võimsad ja sõltumatud feodaalid tahtsid rohkem rikkust ja võimu. Sellest järeldub, et keskajal oli täpselt inimeste seisus ühiskonnas ära määratud, kes olid mis astmel ja kes kellele allus.
Veneetsiale ja Genuale tõid ristisõjad pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ja tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas. Nende silmaring laienes, Euroopasse levisid idamaade tavad ja ideed, eurooplased puutusid kokku muistsete kreeka autorite teostega. Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid (nt. Tripolise, Antiookia, Väike- Armeenia, Edessa ja Küprose) Inglismaa esinduskogu rajati 1265. a., koosnes suurfeodaalidest, kõrgvaimulikest, väikerüütlitest, alamvaimulikest ja linnade esindejatest. Ülesandeks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Prantsusmaa esinduskogu rajati 1302. a., koosnes vaimulikest, aadlikest ja linlastest. Ülesandeks oli anda nõu maksude kehtestamise osas. Esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS (keskaegsed linnad)
Kuna barbariseerunud sõjaväge oli kulukas ülal pidada, moodustati provintside asemele teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid e strateegid, kes käsutasid 4000-5000 mehelist talupoegade – stratiootide maakaitseväge, kes said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. 11. sajandist kaotas maakaitsevägi tähtsuse, kuna stratioodid ei suutnud osta moodsat raskerelvastust. Professionaalsete sõjameestena tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased, mille üksused sarnanesid Lääne-Euroopa rüütliväega - Bütsantsi ühiskonna feodaliseerumine, mis süvenes ristisõdadega. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054.a kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 1204 vallutati Neljandas ristisõjas Konstantinoopol (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine). 1261 riik taastati
Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup. · Seoses araablaste pealetungiga 7.saj. moodustati provintside asemele uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid strateegid. Käsutasid talupoegade stratiootide maakaitseväge. Stratioodi said väeteenistuse eest pärandava jaosmaa. · Alates 11. Saj. Stratioodid laostusid, ei jaksanud enam varustust osta maakaitsevägi kaotas oma sõjalise tähtsuse. · Esile tõusid suurfeodaalidest ratsaväelased. · Kirikulõhe süvendas vastuolusid Lääne Euroopaga. (1054) · Büts. õigeusukirik eraldus L-Eur. Katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. · 1204 rüütlid vallutasid Neljandas ristisõjas Konstantinoopoli. (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine) · 1261 liidus Genovaga õnnestus riik taastada. · Palaiologoste dünastia ajal õitsesid taas kirjandus ja kunst kuid tervikuna kujutas Bütsants endast siiski vaid kunagise
Peale selle levis ka aiandus, eeskätt kloostrites. Kloostritest levis ka aiandus mujale. Maaomanike omavoli vähenes, koormised pandi kirja, teoorjus kadus. Väheneb maaomaniku kohtuvõim talupoja üle, kuna kohtuvõim läheb üle riigile. Küsimused: 1) Riigi arenguetapid, mis erinevad on? 2) Miks tekkisid seisuste esinduskogud? Vastused: 1) Barbarite Kuningriik > Feodaalne Killustatus > Seisuslikud Monarhiad 2) Sest kuningas sõltus suurfeodaalidest(nõuandmis kohustus, maksud, kohus), kutsuti kokku ka linnade ja vaimulike esindajaid kuna ta kasutas neid suurfeodaalidele vastukaaluks. Linnakodanikud andsid makse, suurfeodaalid võitlesid ja vaimulikud põhjendasid kuningavõimu tähtsust. Esimene seisuste esinduskogu tuli kokku Inglismaal, aastal 1265. Seisuste esinduskogu kandis nime parlament. Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a. ja seal kandis nime generaalstaadid. Igal seisusel omad erinevad kohustused ja õigused. Kolm seisust: 1
kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest)
tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas
Hipodroomil hukati üle 30 tuhande inimese. Bütsants oli sammuti rünnatud bulgaarlaste, araablaste, viikingite, slaavi hõimude ja türklaste poolt. Viimased võitsid aastal 1071 Bütsantsi Mantzikerti lahingus. Kuni 13.sajandini kasutati Bõtsantsis ka orjatööjõudu. 7 sajandil seoses araablaste pealetungiga loodi uus sõjaväesüsteem stratiootide maakaitsevägi. Stratioodi said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. Samuti kerkisid esile professionaalsetest sõjameestest suurfeodaalidest ratsaväelased. Vastuolud Lääne-Euroopaga süvendasid 1054 aastal Kirikulõhe. Bütsantsi ning arhitektuuri olemus koos näidetega: Kultuuriliselt oli Bütsants kõrgelt arenenud riik. 425 asutati esimene kõrgkool. Samuti arenes ka vaimulik kirjandus (hagiograafiad ehk pühakute elulood) ja maailmakroonikad ehk kronograafiad. Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku 9. sajandil. Bütsantsi arhitektuur arenes kiriku kaudu. Pöörati rohkem tähelepanu sisemusele kui välimusele:
annaabi.ee 
