· keemilise sideme pikkus kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis; · keemilise sideme energia töö, mis tuleb teha, ehk energia, mis tuleb kulutada keemilise sideme lõhkumiseks (või mis vabaneb keemilise sideme tekkel). 2. Kovalentne side Kovalentne side keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari abil aatomite elektronorbitaalide kattumisel. Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Doonor-aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali; aktseptor aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. · Kovalentse sideme küllastatavus Küllastatavus üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis);
• keemilise sideme pikkus – kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis; • keemilise sideme energia – töö, mis tuleb teha, ehk energia, mis tuleb kulutada keemilise sideme lõhkumiseks (või mis vabaneb keemilise sideme tekkel). 2. Kovalentne side Kovalentne side – keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari abil aatomite elektronorbitaalide kattumisel. Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Doonor-aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali; aktseptor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. • Kovalentse sideme küllastatavus Küllastatavus – üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents – aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis);
keemilise sideme energia – töö / energia, mis tuleb kulutada keemilise sideme lõhkumiseks (või mis vabaneb selle tekkel). mida rohkem energiat tuleb kulutada sideme lõhkumiseks, seda tugevam see on. sideme energia kasvab rühmas alt üles (va viimase perioodini jõudes) KOVALENTNE SIDE kovalentne side on keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari abil orbitaalide kattumisel. põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. doonor-aktseptorside – üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid doonor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali aktseptor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali sideme küllastatavus – üks aatom saab moodustab vaid teatud arvu kovalentseid sidemeid
olla heeliks on paremakäeline heeliks Regulaarsete (korduvate) ja väärtustega sekundaarstruktuurid II struktuur: Paulig ja Corey 1951 volditud leht H sidemed ei moodusta sama ahela vaid külgneva ahela rühmitustega. Stabiliseerivad H sidemed tekivad primaarstruktuuris üksteisest kaugel asuvate aminohappe jääkide vahel. 1. Antiparalleelne leht külgnevate ahelate N C suunalisus vastupidine 2. Paralleelne leht külgnevate ahelate suunalisus sama lehed koosnevad 2..12 ahelast, iga ahel keskmiselt 6 aminohappe jääki Paralleelsed lehed alla 5 ahela haruldased, nende stabiilsus väiksem. Sageli esinevad paralleelne ja antiparalleelne struktuur segamini. Lehed tihti pöördes Ahelate omavahel ühendamise topoloogia võib olla kompleksne
eelne faas Alkoholi Tehni Teavitamin olemasol joove line e u Psühhoa seisu Tee Hoiak ktiivsete nd (kurvid, alkoholi ainete (pidu kallakus, suhtes toime rid, suunalisus, Kiirusepi Seaduse rehvi vaheriba, irangud rikkumin d) karedus, Ennetus Halb Juhit hoovõturaj meetmet nägemin avus a e e Rask olemasolu) kasutami
(BF 3(hape) + F-(alus) BF4-?) :NH3(alus) + H+(hape, vaba orbitaal) NH4+. 16. Millised on ioonilise ja kovalentse sideme põhilised erinevused? Ennustage ja põhjendage, milline kahest antud sidemest on kovalentsem / ioonilisem. Ioonilised sidemed on mittepolaarsed, kuid kovalentsed heteronukleaarsed sidemed on polaarsed. Polaarsel kovalentsel sidemel moodustub dipoolmoment (vektor positiivse laengu suunas). Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Iooniline side: ühine elektronpaar on on üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllsatatavus ja suunalisus; kristallsed, kõrge sulamis temp, rabedad. 17. Mida kirjeldab aatomi elektronegatiivsus ja kuidas see mõjutab keemilist sidet? Elektronegatiivsus (X;chi) võime tõmmata sideme elektronpaari enda poole. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronpaari
Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aa...
MED. I 8 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 9 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 7. - side, - side. Side on seda tugevam, mida suurem on orbitaalide kattumisaste. Sidet iseloomustavad järgmised parameetrid: · küllastatus kattuda saavad ainult 2 orbitaali · suunalisus orbitaali kattumine toimub alati selles suunas, kus on võimalik max. kattumine - siis tekib tugevam side orbitaalid omavad kidnlat kuju ja kindlaviisilist ruumilist orientatsiooni · polaarsus Kuna kattumine on võimalik ainult vägagi kindlas suunas, on ka keemiline side ruumis samuti kindlas suunas orienteerunud. Erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid eristatakse lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust:
1. Organismis on oksüdatiivse stressi vastu erinevad kaitsemehhanismid: superoksiiddismutaas, ureaatkatalaas ja vitamiinid, mis pidevalt likvideerivad vabu radikaale. 2. Organismi vananedes kaitsesüsteemid nõrgenevad ning organism ei suuda enam vabade radikaalidega toime tulla – tõenäosus haigestuda suureneb. Aitavad vitamiinid, küüslauk, ka alkohol. ! 2. Kovalentne side, suunalisus, polaarsus, küllastatus, liigid, hübridisatsioon. ! ▪ Kovalentne side – aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamisel sidet moodustavate aatomite vahel. ▪ Lahendades Schrödingeri võrrandi süsteemi kohta, mis koosneb kahest lähenevast vesinikuaatomist, saame kaks lahendit: ▪ Lähenevad samamärgilise spinniga elektronidega aatomid. Teatud kaugusest alates hakkab süsteemi potentsiaalne energia kasvama ning ülekaalu saavutavad tõukejõud.
Molekule nendes ainetes ei esine. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. 25. Metalliline side - Metallides moodustub kristallvõre, selle sõlmpunktides asuvad positiivsed metallioonid, mille ümber liiguvad elektronid mahuvad oma väiksuse tõttu seal liikuma ja moodustavad nn. elektrongaasi ning moodustab delokaliseeritud sideme. Metallilisel sidemel puudub suunalisus. Metalliline side on suhtelist tugev. 26. Vesiniksideme moodustumise mehhanismid - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks. 27. Vesiniksidemed vees vesiniksidemete mõju vee omadustele - Vesiniksideme tõttu vee molekulid liituvad omavahel, moodustades assotsiaate. Assotsiaatide esinemise
(1/1 H, 2/1 H liikumise abil on seletatav metallide hea soojus ja happed). Vedelike molekulid on pidevas liikumises. Kui vedeliku deuteerium, 3/1 H triitium. Looduses on teada üle 300 isotoobi, elektrijuhtivus. Elektronide ja ioonide vastasmõju aururõhk muutub võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema ja milles umbes 250 on stabiilsed ja üle 50-ne ebastabiilsed e. Radio- on tugev. Metallilisel sidemel puudub suunalisus ja ta on suhteliselt vastav temperatuur on keemistemperatuur. Vedeliku struktuuri aktiivsed. Aatomi tuumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tugev keemiline side. peegeldab viskoossus ja pindpinevus. tuuma stabiilsust. Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel- metalli katioonid (+) Viskoosuseks nim.ühe vedeliku kihi võimet takistada teise kihi
temp. (1895-1962), näidates, et elektron võib liikuda soojus ja elektrijuht. Ektde ja ioonide vastasmõju on tug. Met-l sid-ml Kristallid: Krist-võred: kuubiline, tetraganaalne, rombiline, ümber tuuma statsionaarsetel ringorbiitidel, mis on puudub suunalisus ja ta on suht tugev keemiline heksakonaalne, monoliinne, trigonaalne, trikliinne. määratud peakvant arvuga (n) omab ainult side.
72. Ühendage omavahel nooltega reaktsiooni tüüp ja vastava reaktsiooni katalüüsi vahendav koensüüm: 73. Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel? a) A b) B1 c) C d) B6 e) D 74. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNA-d keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis? a) polaarne iseloom b) potentsiaalne isereplitseerumise võime c) võimalik katalüütiline aktiivsus d) summaarne negatiivne laeng e) polümeeriahela suunalisus 75. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks? a) ensüümide kindel hulk b) ensüümide kindel aktiivsus c) biokeemiliste reaktsioonide toimumise kiiruse kontroll 76. Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil? Reaktsioonide kiiruse reguleerimine on saavutatav muutuste kaudu substraatide ja produktide kontsentratsioonis. 77. Ensüümi KM substraadi jaoks on 10 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on: a) 1,0 mM b) 10 mM c) 100 mM
sideme energia, ühik kJ/mol Näide: H molekuli tekkimisel eraldub energiat DH = -431,7 kJ/mol Üksikute H-aatomite eraldamiseks molekulist vajaminev energia ei ole sama (ühe H aatomi eraldamise järel orbitaalide ümberpaiknemine, valentsnurga muutus Sideme energia on kahe aatomi ühinemisel eralduv energia, mitte kahe lihtaine molekuli reageerimisel eralduv energia. Mitme sidemega ühendites (CH4) on kõik 4 sidet võrdväärsed 1. Keemilise sideme suunalisus sõltub molekuli moodustavate aatomite arvust, aatomorbitaalide tüübist ja nende asendist ruumis. Kovalentne side tekib aatomorbitaalide kattumise suunas. Kaheaatomilised molekulid moodustuvad kahest samast aatomist AA (H2, Cl2) või kahest erinevast aatomist AB (HCl) molekul on lineaarse ehitusega (nurk 1800) 3-aatomiline AB2 (CO2, H2O) võib olla lineaarne B__A__B või nurgaga
Morfeem on allomorfide summa. Algvormi asemel loetakse üles kõik allomorfid koos nende esinemistingimustega teiste üksuste suhtes. Staatiline, kirjeldav. 3) IP-mudel: abstraktne mudel, kus kõikidel funktsionaalsetel elementidel on vaid üks algvorm (süvavorm), millest kõik variandid tuletatakse protsessireeglite abil. Põhiüksuseks morfeem. On olemas lisandus-, asendus- ja kustutusreegleid, mida kasutades saadakse sõnavormi fonoloogiline representatsioon e pindvorm. Protsesside suunalisus. 4) Kahetasandiline morfoloogiamudel: mõeldud arvutianalüüsiks; on loomulikele keeltele sobiv analüüsi- ja sünteesiprotseduur. Vaheldusi kujutatakse üht häälikut puudutavate automaatsete vaheldustena; teisalt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja lõpud sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. Keerukas reeglite kompleks. 3 4
struktuuri matkivate ühendite vastu lootuses, et selline antikeha seob (ja seega stabiliseerib) antud reaktsiooni üleminekuolekut ja käitub katalüsaatorina. 81. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNAd keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis? a) polaarne iseloom b) potentsiaalne isereplitseerumise võime c) võimalik katalüütiline aktiivsus d) summaarne negatiivne laeng e) polümeeriahela suunalisus 82. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks? a) ensüümide kindel hulk b) ensüümide kindel aktiivsus c) biokeemiliste reaktsioonide toimumise kiiruse kontroll 83. Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil? substraatide ja produktide hulga kaudu 84. Ensüümi KM substraadi jaoks on 10 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on: a) 1,0 mM b) 10 mM c) 100 mM Millisel juhul peegeldub substraadi kontsentratsiooni 20% line kasv kõige paremini reaktsioonikiiruse
vastu lootuses, et selline antikeha seob (ja seega stabiliseerib) antud reaktsiooni üleminekuolekut ja käitub katalüsaatorina. 81. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNAd keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis? a) polaarne iseloom b) potentsiaalne isereplitseerumise võime c) võimalik katalüütiline aktiivsus d) summaarne negatiivne laeng e) polümeeriahela suunalisus 82. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks? a) ensüümide kindel hulk b) ensüümide kindel
annaabi.ee 
