Jäigastunud aksioom- Deformeeruva keha tasakaal antud jõu süsteemi puhul ei muutu kui keha luged deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks. Tingimused mis jäiga keha tasakaalus on tarvilikud ja piisavad, osutuvad deformeerunud keha puhul tarvilikuks aga mitte piisavaks. Jõudude liitmine ja komponentideks lahutamine- Iga jõud on lahutatav meile sobivas kordinaatide teljestikus selle kordinaat teljestiku telgede suunaliseks komponentideks. Selle viime kordinaatide algus punkti jõu rakendus punkti ja leiame jõu vektori projeksioonid selle kordinaadistiku telgedele. Tasakaalu aksioom- Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki nende raskuspunkte läbivat sirget ja on vastassuunalinsed. 32. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused- 1-(inertsi seadus) Massipunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt
qvB = , R magnetvälja suhtes liikuva m v osakese kiiruse v võib R= , lahutada magnetvälja qB suunaliseks v ja sellega risti olevaks v kiiruse komponendiks. Piki magnetvälja liikuvale laetud osakesele Lorentzi jõudu ei mõju, risti magnetväljaga liikumine toimub mööda ringjoont, nende kahe liikumise summana liigub laetud osakese mööda spiraali. MAGNETILISE INDUKTSIOONI JOONED MAGNETVÄLJA JÕUJOONED. Magnetilise induktsiooni vektori B jooned magnetvälja graafiliseks
puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal kiirusest aja järgi: 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühukus valemi näol(x=20+23t; x=t- 10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. dv ds a= v= dt dt dv ds a= v= dt dt 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 21
kust vabaned pürofosfaat (PPi) ning alles jääb nukleotiid, mille 5' otsas on fosfaatrühm, mis saab liituda ahelas oleva nukleotiidi 3' otsas oleva OH-rühma külge. Olemasolevas ahelas on 5' otsas fosfaatrühmad, kuhu ei saa järgmist fosfaat külge panna. Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA ( või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA ,,ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5' OH-rühmaga ja reaktsiooni saab nim 5'-3'suunaliseks. 15. Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? (sama küsimus ka RNA kohta). Nukleotiid=lämmastikalus + suhkur+ monofosfaat Nukleotiidijäägid on ühendatud fosfordiestersidemega. 16. Milline oligonukleotiid omab kõrgemat ,,sulamistemperatuuri" Tm. Miks? GC rikas, sest need annavad 3 vesiniksidet, AT vaid kaks. 17. Mitu aluspaari tuleb ühe B-DNA heeliksi pöörde kohta? 10 18. Ligikaudu mitut aluspaari sisaldab inimese genoom?
õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese kasvatamine loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates situatsioonides. Rõhk on ka koolikultuuri uuendamisel koostöö suunaliseks õpetaja- õpilase vahel, vanema ja õpetaja vahel ja vanema ja lapse vahel ning ka õpilaste endi vahel. Õpitava seostamine reaalse eluga, kujundav hindamine kannab väärtusi ja aitab seoseid luua. Areneb õpilase enesehindamise oskus kartmata ,,karistust" halva hinde näol. Teadmised muutuvad tähenduslikuks Üks oluline element, mis RÕK kohaselt soodustab väärtustekeskset hoiakute
Meegaste mäest omakorda kirdes on Rebaste mägi, Tiugaste mägi, Tsooru Jaanimägi (193 m; mäel kasvav mänd paistab kaugele) ja Hardu mägi. Telje lõunaosas on kõrgemateks mägedeks Hari- mägi (212 m), Uniku Kõrgemägi, Meemamägi jt. Kõrgemaid mägesid on siin ka Kääriku läheduses. Kuutse mäe piirkonnas ja sealt põhja pool on pinnavormide paiknemises täheldatav loode-kagu- ja põhja-lõuna-suunaline orientatsioon. Harimäe ja Kääriku ümbruses koonduvad pinnavormid kirde-edela-suunaliseks kõrgete seljakute ja kuplite vööndiks, mis Pühajärvest lõunas ühendab kõrgustiku mõlemat osa omavahel ja on edelas jälgitav ka väljaspool kõrgustiku piire. Kõrgustiku ulatuslikuma, kuid reljeefilt laugema idaosa orograafia on märksa keerukam. Pühajärve vagumusega sarnased madalamad alad ja arvukad ürgorud jaotavad kõrgustiku idaosa mitmeks kõrgemaks küngastikuks ja künklik-lainja reljeefiga lavaks.
. . , bm - am ), kuna s¨ usteemist (6.5) saame t = 1 korral xi = bi - ai . Koordinaatide -- alguspunktist l¨ahtuv vektor OM on u ¨heselt m¨a¨ aratud oma l~opp-punkti M ko- ordinaatidega ning seda nimetatakse punkti M kohavektoriks. . Punkti A = (a1 , a2 , . . . , am ) l¨abivaks vektori u = (u1 , u2 , . . . , um ) suunaliseks sirgeks loetakse sirget, mis saadakse vektoriga u samav¨ a¨arse punk- tist A l¨ahtuva vektori pikendamisel m~olemast otsast l~opmatuseni. Taolise sirge parameetrilised v~orrandid on x1 = a1 + u1 t x2 = a2 + u2 t ... xm = am + um t , t R . Vektorite u = (u1 , u2 , . .
Ringliikumisel kordub samuti kogu aeg üks ja sama liikumine, ja ka siin võib rääkida korduste arvust ajaühikus (ehk sagedusest) ja ühe korduse kohta kuluvast ajast (perioodist). Liikumisvõrrand suuruste lahtiseletamisega (faas, algfaas, ringsagedus, amplituud, periood) Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol. (x=20+23t; x=t-10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult. Faas = 0t + 0 - punkti ,,pöördenurk" suvalisel ajahetkel. Algfaas 0 võnkuva punkti ,,pöördenurk" hetkel t=0. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Amplituud Maksimaalne halve- Tähis x0, ühik m (meeter) Periood ühe täisvõnke kestus. x(t)= A0 sin(0t + 0) tähis T, ühik s (sekund)
Keskmine kiirus nihke järgi , mooduli puhul Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal: 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol (x=20+23t; x=t-10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 19. Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valemitest 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. Asja mõte on see, et kõik inertsiaalsed taustsüsteemid onnendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed.
Eurokoodeks 2 soovitatav väärtus leitakse valemiga f ck 0,6 1 , kus fck MPa-tes. (6.5) 250 Tingimusega (6.4) kontrollitakse toepiirkonna vastupanu elemendi telje suhtes nurga = 45º all toimivatele (pea-)survepingetele. Avaldise tuletamiseks vaatleme joonisel 6.7 toodud lõi- get. Vertikaalne põikjõud VEd jaotatakse peasurvepingete suunaliseks komponendiks VEd /sin ja elemendi pikitelje suunaliseks komponendiks VEdcot . Viimane neist jaguneb võrdselt ele- mendi survetsooni ja pikitõmbearmatuuri vahel. Jooniselt 6.7 saame tugevustingimuse VEd/sin fcd z cos bw . Võttes sisejõudude õla z d, nurga = 45º ja tuues sisse parandusteguri , saame Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 88 VEd / 0,707 fcd d 0,707 bw ehk VEd VRd,max = 0,5bwd fcd
on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA (või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA "ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5'OHrühmaga ja reaktsiooni saabki nimetada 5'3' suunaliseks. 15.(111) Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? a) fosfodiesterside Nukleotiid lämmastikalus + suhkur + monofosfaat Nokleotiidid on ühendatud lineaarseks polümeeriks nukleiinhappeks 3'5' fosfodiestersidemega 16.(112) Milline oligonukleotiid omab kõrgemat ,,sulamistemperatuuri" Tm. Miks? b) GC rikas, sest Gd ja Cd seovad omavahel 3 vesiniksidet, aga Ad ja Td 2. 17.(113) Mitu aluspaari tuleb ühe BDNA heeliksi pöörde kohta? a) 10 18
uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA (või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA "ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5'OHrühmaga ja reaktsiooni saabki nimetada 5'3' suunaliseks. 15.(111) Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? (sama küsimus ka RNA kohta). a) fosfodiesterside b) fosfoanhüdriidside c) vesinikside Nukleotiid lämmastikalus + suhkur + monofosfaat Nokleotiidid on ühendatud lineaarseks polümeeriks nukleiinhappeks 3'5' fosfodiestersidemega 16.(112) Milline oligonukleotiid omab kõrgemat ,,sulamistemperatuuri" Tm. Miks? a) AT rikas b) GC rikas GC rikas, sest Gd ja Cd seovad omavahel 3 vesiniksidet, aga Ad ja Td 2.
Sfääri raadiuse on võimalik välja arvutada näiteks sfääri pinnal sooritatud mõõtmistest. Näiteks oletame seda, et meil on sfäär ja selle peal on kolmnurk ABC, mille nurgad on , ja . Joonis 28 Kolmnurk kera pinnal. Kolmnurga ABC küljed on suurringjoonte kaared. Kolmnurga külje AB puutuja suunaline vektor v0 on antud punktis A. Kui aga see vektor liigub ( pseudoparalleelselt ) mööda külge AB, siis jääb see vektor külje AB puutuja suunaliseks seni kuni see jõuab punkti B ( asend v1 ). Küljega BC moodus- tab see nurga . Mööda joont BC liikudes ( pseudoparalleelselt ), jääb nurk kuni punkti C jõudmiseni ( asend v2 ). Punktis C ehk asendis v2 moodustab ta küljega AC nurga - . Selline nurk jääb seni kuni ta jõuab tagasi punktini A ( asend vk ). Vektoriga v0 moodustab ta sellises asendis nurga 77
1.2.2.7 Sfääriline ekstsess Oletame seda, et meil on sfäär ja selle peal on kolmnurk ABC, mille nurgad on , ja . 73 Joonis 29 Kolmnurk kera pinnal. Kolmnurga ABC küljed on suurringjoonte kaared. Kolmnurga külje AB puutuja suunaline vektor v0 on antud punktis A. Kui aga see vektor liigub ( pseudoparalleelselt ) mööda külge AB, siis jääb see vektor külje AB puutuja suunaliseks seni kuni see jõuab punkti B ( asend v1 ). Küljega BC moodus- tab see nurga . Mööda joont BC liikudes ( pseudoparalleelselt ), jääb nurk kuni punkti C jõudmiseni ( asend v2 ). Punktis C ehk asendis v2 moodustab ta küljega AC nurga - . Selline nurk jääb seni kuni ta jõuab tagasi punktini A ( asend vk ). Vektoriga v0 moodustab ta sellises asendis nurga kus nurk on kolmnurga ABC sfääriline ekstsess ja radiaanides on see
mõõtmistest. Näiteks oletame seda, et meil on sfäär ja selle peal on kolmnurk ABC, mille nurgad on α, β ja γ. 80 Joonis 30 Kolmnurk kera pinnal. Kolmnurga ABC küljed on suurringjoonte kaared. Kolmnurga külje AB puutuja suunaline vektor v0 on antud punktis A. Kui aga see vektor liigub ( pseudoparalleelselt ) mööda külge AB, siis jääb see vektor külje AB puutuja suunaliseks seni kuni see jõuab punkti B ( asend v1 ). Küljega BC moodus- tab see nurga π – β. Mööda joont BC liikudes ( pseudoparalleelselt ), jääb nurk π – β kuni punkti C jõudmiseni ( asend v2 ). Punktis C ehk asendis v2 moodustab ta küljega AC nurga π - β – γ. Selline nurk jääb seni kuni ta jõuab tagasi punktini A ( asend vk ). Vektoriga v0 moodustab ta sellises asendis nurga kus nurk ψ on kolmnurga ABC sfääriline ekstsess ja radiaanides on see
annaabi.ee 
