Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu.
paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv Joonsuurenduseks nim kujutise joonmõõtmete suhet eseme joonmõõtmetesse: s=H/h=|k|/|a|, kus H kujutise kõrgus, heseme kõrgus LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi
ja rikastele muldadele, tihedus on suhteliselt kõrge. Mägine relieef on harva asustatud kuid on olemas mõned külad, sest viljakad mullad täna väävlile köidavad inimesi. Võrdlus Eestiga: inimesed paiknevad suuremad osas põhja-Eestis, sest siin on rohkelt töökohti ja on ühendus sadamaga. Laste osatähtsus on Eestis suurem kui Portugalis. Tööealiset osatähtsus on mõlemas ühiskonnas suhteliselt suur ja eakate osatähtsus on Eestis suuem kui Portugalis. Kumbki rahvastik ei vanane. Naiste keskmine oodatav eluiga on 80 ja meestel on 60, Eestis on naiste keskmine eluiga 60 ja meestel on 50. Võrreldes Eestiga elavad inimesed Portugalis kauem kui Eestis. Portugalis on sündivus suhteliselt kõrge ja surevus madal. Võrreldes Eestiga on sündivus palju suurem Portugalis ja surevus palju madalam kui Portugalis. Sündivus on viimase kümne aasta jooksul suurenenud Portugalis, aga mitte Eestis
hiina ja tiibeti konflikt eristaks budistliku tsiv. sinoilisest tsiv. , sri lanka pikaajaline budistidest singalte konflikt tamiilidest hindudega osutab vastandumisele hinduistliku tsivilisatsiooniga. 2 TUND Grupitöö palverändurid pesevad enda jalu külmas vees ja koguvad raha et reisida himaalaja mägedesse ning on õnnelikud et saavad olla gangese jõe sünnipaigas. sõjast lastuud afkanistaanis on vana mehe uhkus retsiteerida koraani, moslemite püakirja. arvatavasti jälgib suuem osa maailmast mõne maailausundi või pülisrahva usulisi kombeid. suurim usuline kogukond on roomakatoliku kirik usklike on maailmas mitmesuguseid, osa neist on pühendanud oma kogu elu usuliste tavade täitmistesse, näiteks mungad ja nunnad teised järgivad usulise kombeid ainult kindlatel aegadel. elavate usundite maailm on väga lai. usud õpetab et materiaalne maailm ei ole ainus tõelisus. mõned hülgavad usu et leida midagi paremat aga teisi innustab usk teha maailma paremaks.
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20
suurene laeng tekitab ainult 1V potentsiaali, selline metallkera peaks olema maast umbes 1000 korda suurem. C= q/ . Kondensaatorid Lihtsam kond. koosneb 2-st teineteisest isoleeritud metalllehest- eletroodist. Andes ühele laengu +q, omab teine laengu q. Seega kond. laeng võrdub 1katte laeng kond. maht C= q/U, kus U- elektroodide vaheline pinge. Kond. mahtuvus on seda suurem, mida 1) suurem on elektroodide pindala S, 2) väiksem on elektroodide vahekaugus d, 3) suuem on elektroodide vahelise aine dielektriline läbitavus. C= epsilon* epsilon (0) S/ d. epsilon (0)= 8,85*10(astmes -12) *10(-12) F/m. epsilon (0)= Cd/epsilon S Võrdetegur epsilon (0) nim. elektriliseks konstandiks. Liigid: a)dielektriku põhjal: paberkondensaator, õhkkond, keraamilinekond. b)reguleeritavuse põhjal: jääv mahtuvusega, muudetava maht.-ga e. muutkondensaator, c)polaarsed ja mittepolaarsed. Omadused, kasutamine: kondens.saab salvestada elektrilaenguid ja elektrienergiat
,psühhol,politoloogia,etnograafia, filoloogia, filos., ajal, informaatika,küberneetika, geeniteadus. Esimesed meedia ja kommunikatsiooni uuringud kuskil 20ndatel. Tänapäeval see mitme erineva teadushau süntees nt. Politoloogia, filoloogia(zanrid), etnograafia- in. käitumine kult.keskkonnas. Semiootika, ajalugu(nt, mis saab paberlehest.) ajaleht oli ennem kui tükikunst. ->Reformatsioon. Tekkis hulk inimesi, kellel oli huvi teada saada(pühakirjad). Suuem huvi teada saada, mis toimub kaugemal. "Kujutletavad kogukonnad" . Tekkis arusaam, et räägitakse ühises keeles ja, et teatud in. on midagi ühist mida teistel ei ole. Küberneetika. Juhtimisteadus. Vaatab, mis moodi info kaudu juhitakse. Teadus tekkis sellest arusaamast, et see,mida arvati seni n-ö jõuprotsess.. tegelikult selle taga on suur info omamine ja jagamine, (tagasi)sidemete tekitamine. Pidevate otsuste tegemise valdkond. Mõiste, mis tuli küberneetikast- tagasiside
ühtseks tervikuks sidumine. 3.2 Rakkude mitmekesisus Kogu eluslooduse võib jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Väikseim üherakuline organism on mükoplasma ja suurim jaanalinnu muna. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine,energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Oluline on raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Mida suuem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Membraani liiga väikese suhtelise pindala korral häiruvad kõik nimetatud protsessid. Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. 3.3 Päristuumne rakk
Vana Hiina · Vana Hiina muusiikakultuuri pikkuseks peetakse umbes 5000 a. · Muusika on ühehäälne · Hiina heliastmikus on 5 heli, puuduvad pooltoonid (pentatoonika) · Heliastmiku iga aste oli seotud riigi ja rahvaga Vana Egiptus · Vana Egiptuses oli rikkalik instrumentaarium · Tuntumad pillid olid: kinnor, sofar, harf, topeltsalmei, topeltvile. · Teadaolevalt tegutses Egiptuses ka orkester, nn. Tempiorkester, kui oli esindatud suuem osa sel ajal olemasolevatest pillidest. Vana Kreeka · Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, mis tähendab muusade (kunstide ning teaduste jumalannad) kunsti. · Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena · Muusikuid sõjas ei tapetud. Neli ajajärku kultuuris: · Arhailine (8-6 saj ekr) · Klassikaline (5 saj 330 ekr) · Hellenistlik (330 146 ekr)
Hinnaelastuskoefitsent suurem kui 1. Mitteelastne Nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Elastuskoefitsent on väiksem kui 1. Ühikuelastne Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Elastuskoenfitsent on võrdne 1. 21 Nõudluse elastsuse mõjurid Asenduskaupade arv Hüvise tähtsus Hinnamuutusega kohanemise aeg (pikem=elastsem) Hüvisele tehtava kulutuse osakaal tarbija sissetulekus (suuem=elastsem) 22 Pakkumise hinnaelastsus. Elastsuskoefitsient. Arvutusvalem Pakkumise hinnaleastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus E= kauba hinna protsentuaalne muutus 23 Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne pakkumine. Näidata joonisel Elastne Pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentualne muutus. E suurem kui 1
{punkt H} ┐ Näide 4 7 to {punkt joonel g } ┐ (kuigi see punkti võib olla joone g mis tahes kohas, on siiski soovitatav, et ta asuks „silma järgi” tulevaase puutepunkti ligiduses. NB! Soovitatav on kõik käsu OSNAP alamprogrammid välja lülitadaa sõrmisega [ F3 ], sest alamprogrami TAN tunnusarv on palju suuem kui alamprogrammil END ja "konkureerivate" tunnusarvude puhul kipub arvuti valima ikka kõige pisema tunnusarvuga alamprogramme: Sinna kohta, kuhu kursoriga näidati, et see joon kujuneb puutujaks, ilmub ka vastav puutumise OSNAP-tähis koos kolme punktiga, mis tähendab seda, et on vaja edasi töötada ja leida veel kolmas punkt:.
Eesti siseveekogude iseärasused · Suur reostustundlikus · Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi. · Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga · Jõed veevaesed, ebaühtlase äravoolurziimiga: - veerikkad kevadperioodil( suurvesi) - veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv) - äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust
Eesti siseveekogude iseärasused · Suur reostustundlikus · Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi. · Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga · Jõed veevaesed, ebaühtlase äravoolurziimiga: - veerikkad kevadperioodil( suurvesi) - veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv) - äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust
kullastuspunktisaavutamistpuidu survetugevusenamei kahane. Vastusedkiisimustele l. Puidu omadustesdltuvuseddiskuse sisaldusst. Kuiva puidu niiskumisel kiillastuspunktinipuit paisub,Seejuuesmuuiuvad lineaarm66tnederi suundadeserinevall piki t[ve 0,1-0,3%;radiaalsuunas3-6%; tangensiaalsuunas 6-10olo. Puidu soojajuhtiws s6ltutrtemaniiskussisaldusstPuidu aiiskussisaldus ldusmisel 19lo vdna soojajuhtilus kasvab1,2!/ov&m. Puidu soojamahtu!'uss61tubpuidu niiskussisaldusst. Mida suuem niiskussisa.ldus, seda suuremsoojamahfuvus. Puidu survetugevusscltub puidu niiskussisaldusest. Mida suwm niiskussisaldus,seda veiksemsurvetugevuson puidul- Puidutihedussdttubniiskussisaklusest. Mda niiskem puit, sedasuwemtihedus 2. Puidu positiirsed ia neeatiivsedomadusd.Kasutamineehituses- Positiivsedomadused:kergekiittesaadavus, hdlbustCrddemine, soojapidav,sitke, hea viilimusega,kuivas kliimas viiga ptsiv.
- Nägemine 20ndaks - Lõhna ja maitsetaju 28ndaks - Mõned refleksid olemas enne sündi (haaramine, moro ja imemisrefleks) Närvisüsteem - Areneb neuraalplaadist - Ajukoor on vastutav kognitiivsete võimete eest – hakkab arenema 10. rasedusnädalal - Esialgu arenevad sensoorsed ja motoorsed osad, hiljem osad mis neid kahte ühendavad (assotsiatiivsed ajuosad) - Loode suhtleb keskkonnaga - Aju kasv on kiire, täiskasvanul 4 korda suuem aju - Kärpimisperiood – närvirakud mis aju ehitamiseks vajalikud on hakkavad kaduma, oluline sest võib juhtuda et valesid asju kärbitakse või just jäetakse alles - Sellel perioodil on aju väga haavatav - Areneb aju valgeaine ja neurotransmitterite retseptorid Ema stress mõjutab: - Põhjustab loote vereringes rohkem stressihormoone – võib tekitada ärevus või meeleoluhäireid
Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks. o 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. o 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Sel toimus suuem lahing. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL o II at kasvas rahavaarv jõudsalt, maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in. o Kirjalikud allikad- liivimaa kroonika (kajastab 1184-1227 sündumused) o Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme. Eestlased olid kujunenud üheks kõige põhjapoolsemaks, põhiliselt maaviljelusest elatuvaks rahvaks.
annaabi.ee 
