Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SÜRREALISM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sürrealism, sürrealistid, veristlik, realistlik, sürrealistlik, maalikunst, sürrealismi, tabude, looduslikke, joonistusi, tuletatud, veritas, giorgio, piazza, italia, müstilised, vannid, kataloonia, joan, miro, interior, katalaanid, field, carnival, salvador, persistence, memory, birth, liquid, kuulsaimad, pilgrim, motiive, yves, tanguy, allosaskaotamine Alberto Ciacometti Sveitsi fantaasiarikas skulptor Woman with Her Throat Cut" "Woman of Venice II" Yves Tanguy Kujutab loodusvorme meenutavaid masse Multiplication of the Arts Indefinite Divisibility Salvador Dali & Max Ernst Baroklikult ülespuhutud alltekstidega kunst Fantaasiarikas, veider, süngete olenditega maalid http://www.youtube.com/watch?v =PUGwqm7Q-vo Küsimused-vastused 1) Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? Toetuti Sigmund Freudi õpetusele. See pidi väljendama mõtte tõelisi käike 2) Milliseid muutuseid püüdsid läbi viia ühiskonnas ? Ühiskonnas pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks 3)Milline on sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi ? Otsese spontaalsuse abil püüti vabastada alateadlikke jõude, näiteks mõtlemata maalida. Ka visuaalses maailmas
KOOL Sürrealism Referaat Nimi Juhendaja: Nimi Linn 2010 Sürrealism 2 Sürrealism Sisu Sisu................................................................................................................................3 Sürrealism..................................................................................................................4 Max Ernst............................................................................................................... 4 Juan Miro................................................................................................................5 Andre Masson.......................................................................................................
Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid. Metafüüsiliseks. 78 Francis Picabia poolt trükis levitatud Marcel Duchamp`i teos ,,L.H.O.O.Q.". Prantsusmaa. 78 Marcel Duchamp. Jalgratta ratas. Metallratas köögitaburetil. 1913. New York 80 Giorgio de Chirico. Suur metalfüüsik. 1917. Itaalia 13. SÜRREALISM 1. Kelle teoreetiliste seisukohtadele toetusid sürrealistid? 1924. A manifest toetusid S Freudi psühhoanalüüsile 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Eesmärk: Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine vahend inimese vabastamiseks ühiskonna survest.
5. Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas minetatakse sama stiili Euroopa suurtes kultuurkeeltes? Ajakirja Juugend järgi. Inglismaa Modern Style, Ptantsusmaal art nouveau, Saksamaa Juudendstil. 6. Millistes Euroopa linndes võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Barcelona. Pariis 7. Leia täiendavat materjali Antoni Gaudi kohta. Nimeta ta tundtuimaid teoseid, iseloomusta neid. Ta arendas välja omapärase sürrealismi kalduva arhitektuurilise vormikeele. Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd, Güelli park ja Sagrada Família kirik. Tuntumate Gaudí projekteeritud hoonete hulka kuuluvad ka Casa Vicens. 3. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Kuidas oli rahvusromantism seotud oma ajastu poliitikaga? Miks oli rahvusromantism nii levinud norra ja soome kunstis? Levis riikide, kus puudus iseseisev riik
7.Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaažikunsti. 8.Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti „terve mõistus“ (linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13. Sürrealism 1.Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2.Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3.Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaatnsus, alateadlike tungide väljendamine- vahendid iimese vabastamiseks ühiskonna survest.
Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: „Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga“ (1888), „Kollane Kristus“ (1889), „Kaks tahiitilannat“, „Naine viljadega“.
sisse suundumine. Kiirte kujul ilmuv valgus rõhutab ja suurendab liikuvust. Valgus tuleb esile toonide kõrvutamisest (suured ühtlased värvipinnad, väikesed divisionistlikud tahud) ning vibreerib koos õhukeste läbipaistvate värvikihtidega, jättes mulje liikumisest. Lisaks tehnilistele võtetele püüti liikumist edasi anda ka maali süzeega. Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö. lenduri vaatepunktist. 3. dada ja sürrealism I maailmasõja puhkemine vapustas kogu Euroopat. Pärast suhteliselt pikka rahupõlve, mille vältel tsivilisatsioon oli tohutult arenenud, mõjus sõda eriti õudsena. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. (Nt. itaalia futuristid, kes ülistasid moodsaid relvi ja tehnilist tsivilisatsiooni). Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtustes
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi
loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits (1878-1935). Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust
Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas ,,pildi muusikaks" ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" (1888), ,,Kollane Kristus" (1889), ,,Kaks tahiitilannat", ,,Naine viljadega".
Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas ,,pildi muusikaks" ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" (1888), ,,Kollane Kristus" (1889), ,,Kaks tahiitilannat", ,,Naine viljadega".
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
