Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt Tammsaarest ei leia ta seda. Naine kutsub armastuseks soojätkamise iha, mees oma väge kedagi vallutada. Armastada suudaks vaid tõeliselt mehelik (sic!) hermafrodiit. ,,Piiririigis" on selleks jutustuse tinglik adressaat Angelo. Aga teda pole vist olemas. Õnnepalu on hilisemaga tõestanud, et suudab kütkestavat teksti kirjutada igal juhul ja eimillestki. ,,Piiririik" jääb tema saledasse vormi suletud kreedoks, mida loodame, et ikka ja jälle mõni
) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas Freud siiski Miskit nö seespoolt kirjeldada, kasutades selleks kujundlikku keelt. Nimelt: Mitteteadvuse ehk miski sisu moodustavad kaks põhitungi: ELUTUNG ehk Eros SURMATUNG ehk Thanatos Elutung on liikuvam, surmatung staatilisem; elutung avaldub enesesäilitamises, ta püüab kõike säilitada, siduda, ühendada; surmatungi sihiks seevastu on enda ja teiste olendite hävitamine, lagundamine, kahandamine; veel ütles Freud, et surmatung on tumm, elutung aga tekitab kõikvõimalikku elukära. Nooruses valitseb inimeses elutung, vanaduses võtab võimust surmatung. Kuid miskisse kätketud primaarsed protsessid (Freudi järgi uni, unelmad, mälu, taju jms) ei kindlusta indiviidi säilimist. Sel eesmärgil kujunevad välismaailmaga suheldes välja nn.
on Õnnepalu ja Andrus Kivirähk laiale ilmale silma jäänud kui ühe armetu rahvakillu alanduse estetiseerijad. ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt Tammsaarest ei leia ta seda. Naine kutsub armastuseks soojätkamise iha, mees oma väge kedagi vallutada. Armastada suudaks vaid tõeliselt mehelik (sic!) hermafrodiit. ,,Piiririigis" on selleks jutustuse tinglik adressaat Angelo. Aga teda pole vist olemas. Armastuse otsing kui kirjutamise ülim siht seab Õnnepalu loomingu kõrgemale paljude teiste kirjanike omast. See, et ta armastust juba ette teadaolevalt ei leia, jätab ta tekstid emotsionaalselt otsekui õhku rippuma
asendatud ema pühadusega (neitsi Maarja), igasugusest kehalisusest vaba. Naine kui räpane objekt tõstetakse ilmalikust maailmast välja, antakse püha mõiste. Armastuse meres uppumise, lämbumise tunne rokkmuusikas. Led Zeppelin ,,When the Levee breaks" hirm vedela vormitu pealetungi ees, mis on tulnud mehelikkust kustutama. Homerose ,,Odüsseia" merel ähvardasid 2 ohuallikat, Charybdis. Ohuallikaks sina ise. Kaitse sisemise kehalise nõrkuse vastu. Freudilt surmatungi mõiste. Tuleb ületada endast inimlikkus ja kaitsta end selle kaudu, et tegelikult oled juba surnud. Selleks et end surelikkuse eest kaitsta tuleb end suretada. Inimlikkus tähendab nõrkust, tuleb end inimesena koost lahti võtta. Muuta oma kehalist koostist, muuta see vastupidavaks, vabanema kõigest, mis on nõrk, suruda maha abjektsioon. ,,orgaaniline elu viia tagasi elutusse seisundisse" Freudi surmatungi def. Lakata elamast, elu on ohtude ja nõrkuste allikas.
Jumalik hierarhia: ideed, elusolendid, asjad (ideede koopiad). Kunst kui koopiate koopia ehk varjude vari Kunst mõjutab meeli ja tundeid, s.o hinge madalamat osa Neoplatonism: Platoni "ülev" ja "kaunis" võrdsustatud esteetilise iluga (Renessansi kultuur, saksa romantikud, F. Schelling) Arthur Schopenhauer (1788-1860) ümbritsev maailm inimese suhtes ükskõikne, elu sunnib inimest pidevalt uusi eesmärke otsima, "Maailm kui tahe ja kujutlus" "Vaba tahe" Surmatungi teadvustamine tragöödias Esteetiline kogemus kui puhas kaemus (soovidest ja tungidest vabanemine) Eksistentsialism: Jean-Paul Sartre (1905-1980) Inimene on "tühjus", mis täitub vaba valiku läbi (olemus luuakse olemise ehk eksistentsi käigus) Piirisituatsioon "Mis on kirjandus?" (1947): kirjaniku `angazeeritus' Kirjandusteadus ja kunstiteadus Ühised voolud, koolkonnad, vormid (barokk: kunstide süntees; klassitsism:
Tung (проникновение) Tung tekib diferentseerimata, hähuselt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. Kui tungi kohene rahuldamine pole võimalik, toob see kaasa organismi aktivatsiooni üldise tõusu, mis võimaldab suurendada soovitud objekti saavutamise tõenaosust. S.Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina seksuaaltungi (libiidot). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi(surmatungi). Vajadused(potrebnosti) Loomade käitumiste juhivad instinktid ja nende alusel tekkinud vilumused. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on aga tema vajadused. Vajadust on vaadeldud organisrni sisemise rahn ja rahuldatuse seisundi iseloomuiiku hairena, mis sunnib teda tasakaalu taastamiseks teatud laadi aktiivsust üles näitama. Vajadus äratab püüadluse midagi saavutada, näiteks hankida toitu, leida endale seksuaalpartner, tagada perele peavari.
Me ei saa vastu seista tehnoloogia ilule. Kunstiteos peab olema surnud ja ilma inimliku pehme sügavuseta - ainult selline kunst suudab vastu pidada tehnilistele muutustele. Masinal ei olnud seda sisemust, mis on inimesel nõrkuseks. Futuristid ütlesid, et inimene, kui ta tahab vastu pidada maailmas, muutuma võimalikult masina sarnaseks s.o. Kaotama oma inimlikkuse. "Sõda on kaunis, sest sellest saab alguse oodatud inimkeha metalliseerumine" Marinetti Seotud F-i surmatungi mõistega lihase süsteemi arenemisel saab suunata oma surmatung, agressioon endast välja. Sa teed endast metalliseeritud objekti, millel on agressioon suunatud välja Marinetti ütles, et kui kunstist võtta välja inimlikkus, siis järgi jääb ainult julmus. Benjamini arvates futuristide loogika on suunata poliitilised valikud esteetilisteks. Tahtis käsitleda seda sama tehnoloogilist murrangut, aga teisest (poliitilisest) vaatepunktist.
ülekaalus. Poistel on agressiivne käitumine suurem, kuna neil on destosterooni rohkem. 2. Psühhoanalüütiline teooria: S. Freud. Postuleeris, et agressiivne käitumine on sünnipärane, kaasasündinud efekt, kuid alateadlik tegevus. Osad indiviidid käituvad agressiivselt, kuna neil on alateadlikult rohkem energiat, kuna neil pole võimalus laadida agressiivset käitumist portsudena. Surmatungi ülekaal. Agressiivse käitumise alged peidus alateadvuses. Inimesel tekib agressiivsuse tung. Kui energial pole võimalust leevenduda ühiskondlikult aktsepteeritud teel, siis tekib energias akumulatsioon ehk tammi taha kogunenud energia ja selleks on vaja otsest ajendit et energia vallanduks. Kui inimene saab selle energia maha laadida, siis agressiivset käitumist tal ei teki. 3. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria: J. Dollard & N.Miller
,,Inimese saatus on täielikult ette määratud" Aga kuidas me seda kontrollime, et see on tõsi? · Teadus: on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele - ,,Kõrgemalt haritud inimestel on kõrgem sissetulek kui madalamalt haritud inimestel. Teadus sisaldab siiski ka kontrollimatuid väiteid, mida nimetatakse postulaatideks 2+2 = 4 see väide ei saa mitte kuidagi vale olla. ,,Kogu inimese elu on juhitud elutungi ja surmatungi poolt" Teadmise päritolu · Tavamõtlemine: tüüpilised selgitused teadmise allika kohta ,, Aga see on ju loogiline" inimesel pole tegelikult aimugi, kust ta selle on võtnud ,, Aga see on elu aeg nii olnud" ,,Igaüks teab, et see on nii" · Teadus: aktsepteerivad selgitused teadmiste päritolu kohta Teadmine on pärit minu enda uurimusest. Teadmine on päris kellegi teise uurimusest. Tavainimsed kipuvad sotsiaalteadusi kritiseerima
Väikelapse arengut hoolsamini vaadelnud psühhoanalüütikud täpsustavad, et tegelikult ei ole ohtlik mitte tung, vaid traumeerivatest olukordadest - näiteks nälja- või janutundest - tekkiv frustratsioon. Sellistes olukordades tekib nn. traumaatiline ärevus - olukord, kus isiksus laguneb laiali ja ei suuda enam ärevust siduda ega temaga toime tulla. Võib tekkida üldine hirm ära kaduda, haihtuda - annihilatsioonihirm. See võib just tugevdada tunge - näiteks surmatungi - soovi saada tagasi emaüsasse. Vabalt hõljuva ärevuse puhul pole ärevus seotud mingi kindla objektiga. Psühhoanalüütik üritab leida neid faktoreid, mis on takistanud seda vaba ärevust sidumast. Normaalse arengu puhul õpitakse tunnetama neid ohusituatsioone, kus traumaatiline ärevus võib tekkida ja ennnetama seda traumaatilist ärevust signaalärevusega. Näiteks õpib laps tajuma, et põhilised probleemid võivad tekkida
annaabi.ee 
