lugemine
Francois Villoni keskaegsus ja uusaegsus (st kuidas ta oma
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur Testament" - Villoni peateos, kus ta samuti humoorikalt ja sarkastiliselt pärandab oma raamatud, surnukeha, hinge jne. RENESSANSI KIRJANDUS (lk. 71) renessanss - (uuestisünd) keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lääne- Euroopas 14.-16. saj. Algas uusaeg
satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. FRANCOIS VILLON: Prantsuse luuletaja Oma aja piire ületav individuaalsus, moodsa prantsuse luule eelkäija Madalat päritolu, kuid pääses Pariisi ülikooli Kuulus boheemlaskonda, suhtles kriminaalse „allmaailmaga”. Segas enda kuritegudesse, sattus vangi. Pääses hukkamiest napilt. „Värsid” 1456 koosneb 40 oktaavist(8-värsiline stroof). Villon kujutab end surmaminejana, kes oma testamendis jätab päranduse nii sõpradele kui ka vaenlastele „Suur testament”, seal oli palju Villoni ballaade (3oktaavi, kogu luuletuses 3 riimi) Surmateema- Villoni ajal oli sda ja katk Pilkab maise elu kaduvust, kirjeldab üksikasjalikult mäda ja roisku. Ka nukrad ja lüürilised toonid 8. RENESSANSS PETRARCA Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a
Selles ballaadis on tihedalt seotud eneseiroonia ja valulik ahastus. Villon on võitnud ka kuningliku luulevõistluse. Tema poeetiline pärand on jäädvustatud kahte luuletsüklisse. Säilinud on ka mõningaid lühiluuletusi ja ballaade. Esimene neist luuletsüklitest on «Väike testament» ehk «Värsid», mille ta kirjutas 1456. aastal. See koosneb 40 stantsist ehk 40 oktaavist ehk 40 8 värsilisest salmist. Stantse ühendab pärandamise motiiv. Villon kujutab ennast surmaminejana, kes jätab oma «päranduse» nii sõpradele kui vaenlastele. Ta jagab laiali oma mõõga, raudrüü, südame, püksid, kingad jne. Kogu tsüklit saadavad naljatused ja pilked, mis kord on lihtsalt sõbralik iroonia, kord lõikav ja kibe satiir. «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meungsur-Loire´i vanglast pääsemist. Ta oli siis kolmekümneaastane mees. Tsükkel valmis 1462. aastal.
· Surmatantsu motiiv sõja ja katku laastatud Prantsusmaa stiil levis mujale Euroopasse kaa. · Tema luule paistab silma individuaalsusega moodsa prantsuse luule eelkäija. · Madalast klassist, pääses õppima Pariisi ülikooli. Värvikas kriminaalne-boheemlaslik elukäik, pääses üle noatera surmaotsuse täide viimisest vanglas. · 2 luuletsüklit: ,,Värsid" ehk ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Ta kujutab end surmaminejana ja pärandab asju; kõike seda läbi naljatuste ja pilke. · Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Samas mahlakad kontrastid, grotesk, isiklikkus, konreetsus (olmeliste ja anatoomiliste detailide rohkus) · Eneseiroonia + ahastus + nukrad toonid + naljatlevus. · Elu ülekohtu vastu protestiv, mitmetooniline, surma ees naerev ja nuttev. 5. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused.
Kuna kuulus tudengitest boheemlaskonda, suhtles kriminaalse allilmaga, sattus korduvalt vangi. Kriminaalregister oli põnev: kaklused, röövid, sattus ka tapmisloosse. Talle mõisteti surmanuhtlus, millest napilt pääses: hukkamise asemel saadeti Pariisist välja. Villoni poeetilise pärandi moodustavad 2 luuletsüklit: ,,Värsid" (= ,,Väike testament") ja ,,Suur testament". ,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamismotiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma testamendis päranduse nii sõpradele kui vaenlastele. Kingituste all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik iroonia, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", kus on rohkem oktaave. ,,Suures testamendis" on ka muus vormis luuletusi, nt ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellelähedane meelolu
Tema kriminaalregister oli küllaltki eeskujulik: kaklused, röövimised ning mees sattus ka ühte tapmisloosse. Talle mõisteti surmanuhtlus, kuid pääses üle noatera: kirstu asemel saadeti mees Pariisist välja. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit: ,,Värsid" (aka ,,Väike testament") ja ,,Suur testament". ,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamise motiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma 'testamendis' 'päranduse' nii sõpradele kui vaenlastele. 'Kingituste' all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik irooni, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", milles on märksa rohkem oktaave. Samas on ,,Suures testamendis" ka muudes vormides luuletusi, näiteks ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellele lähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise
Levima hakkasid rüütliromaanid (Lõvirüütel, Tristan jt). Francois Villon 14311465) oli andekas, õppis Pariisi ülikoolis. 1452 sai magistriks. Ülikooli päevil oli boheemlane (jõi, kakles, laaberdas). Lõi kogemata preestri maha, lahkus Pariisist, kuid tuli tagasi. Seejärel jäi murdvargusega vahele. 1457 võitis luulevõistlusel esikoha. Mõisteti surma, kuid sai armu. "Värsid e Väike Testament" 1456 40 stantsi, mida ühendab pärandamise motiiv (luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" jätab "päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele), mis käib naeru, naljatuste ja pilke saatel. Peateosex on "Suur testament" jätkub sama poeetiline võte, hõlmab ka rea muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on ballaadid. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surma teema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Vaatab parastavalt maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste
sõjaväepõgenikud). Tal õnnestus siiski Pariisi naasta. Suurlinn palju võimalusi. Natukese aja pärast tulid uued pahandused. Oli taas vanglas. Elu oli ohus. Taas keegi ei tahtnud ta elu, saadeti Pariisist uuesti minema. Tegeles luuletamisega. Teda inspireeris äärmuslik olukord. Teadaolevalt esimene luuletsükkel valmis tal esimese vangistuse ajal. Pealkiri ,,Väike testament". Põhimõte: Ta kujutas end surmaminejana ning pärandas testamendiga, aga kuna tal maist vara eriliselt polnud, siis sõpradele ja vaenlastele jättis ta mõõga, raudrüü, püksid ja kingad ning süda. Iga kingitus tähendas selle saaja suunas pilget. Tema loomingut kirjeldab just maise elu pilkamine. Ta on sarkastiline ja humoorikas. Pariisi naasmise järel ilmus ka ,,Suur testament", kus kasutas ka ballaade(riimusid paarisarvulised värsid). Põhimõte sarnane: pärandab jälle, aga seekord hinge ja surnukeha
Ta jäi varakult orvuks, aga oli väga andekas. Vaimulikust onu abiga jõudis Pariisi ülikooli. 1452 lõpetas kunstide magistrina, kuid ei suutnud Pariisi ahvatlustele vastu panna, sattus hulguste ja kurjategijate kampa. Lõi kogemata preestri maha, lahkus Pariisist, kuid tuli tagasi. Jäi murdvargusega vahele. 1457 võitis luulevõistlusel esikoha. Pagendati korduvalt Pariisist. Tema luulekogud kannavad nime ,,Väike Testament" 1456, milles Villon kujutab ennast surmaminejana, kes jätab oma ,,päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele. Jagab laiali mõõga, raudrüü, südame, püksid, kindad. Kogu tsüklit saadavad naljatused ja pilked, mis kord on lihtsalt sõbralik iroonia, kord lõikav ja kibe satiir. Koosneb 40 stantsist ehk 40 oktaavist ehk 40 8-värsilisest salmist. Stantse ühendab päranudumise motiiv. Kirjutatud vanglas, kui ootas oma karistust. ,,Suur Testament" 1462, milles pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab
annaabi.ee 
